KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-6940 (13240103327) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, P

§ 424

kiirmenetluses lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

1. augusti 2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava I.H (I.H) apellatsioon järgi RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava I.H apellatsioon Viru Maakohtu
2. augusti 2013 otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu
3. Viru Maakohtu 02.08.2013 otsusega tunnistati I.H süüdi

§ 424järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust.

§ 69

lg 7 ja § 65 lg 2 alusel liideti karistus Viru Maakohtu 12.12.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud ja 14 päeva vangistust. 2. Maakohus leidis tõendeid hinnanuna, et I.H süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning on õigesti kvalifitseeritud. 2.1 Karistuse mõistmisel juhindus maakohus

§-st 56, arvestades süüdistatava vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 2.2 I.H karistust raskendavad asjaolud maakohtu hinnangul puudusid. Karistust kergendava asjaoluna võttis kohus arvesse I.H poolt oma teo tunnistamist ning kahetsust. Maakohus tõi I.H iseloomustavate andmetena välja, et teda on varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud. Süüdistatavat on karistatud samalaadsete kuritegude toimepanemise eest –

§ 424, § 329 järgi.

Viimati karistati teda Viru Maakohtu 12.12.2011 otsusega 9 kuu ja 28 päeva vangistusega, mis asendati 596 tundi üldkasuliku tööga täitmise tähtajaga 2 aastat. Seega on käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale etteheidetav süütegu pandud toime üldkasuliku töö tegemise ajal. Vaatamata varasematele karistatustele on I.H jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuna süüdistatav ei tööta, siis oli kohtu hinnangul välistatud rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamine. Kohtu hinnangul oli karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. 2.3 Võttes arvesse toimepandud süüteo tehiolusid ja toimepandud kuriteo raskust, oli maakohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on pigem keskmine. Kohus leidis, et põhjendatud ning karistuse eesmärke täitvaks on karistuse mõistmine alla keskmise määra, antud juhul 6-kuuline vangistus. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses tuli KrMS § 238 lg-st 2 juhindudes vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks on seega neli kuud vangistust. Kuivõrd kuritegu oli pandud toime üldkasuliku töö tegemise ajal, liitis maakohus karistused ning mõistis ärakandmisele kuuluvaks 4 kuud ja 14 päeva vangistuse. Kuna I.H oli jätkanud liiklussüütegude toimepanemist, siis asus kohus seisukohale, et põhikaristusest ei piisa selleks, et aidata süüdistataval paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja teda distsiplineerida. Ülaltoodu alusel kohaldas kohus I.H suhtes ka lisakaristuse juhtimisõiguse äravõtmist 9 kuuks. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav I.H, taotledes selle tühistamist mõistetud karistuse osas. Süüdistatav mõistab, et ta rikkus seadust ning ta väga kahetseb seda ja lubab enam mitte seadust rikkuda. Apellatsiooni kohaselt peab I.H tööd tegema, et maksta kahele lapsele alimente, tuues välja, et Tallinnas töötas ta mitteametlikult ning 05.08.2013 pidi ta minema Sillamäele, et leppida kokku tööleasumises sealsesse soojuselektrijaama, kuid oma rumaluse pärast kõik nurjus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus, hinnates I.H esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
3. Apellatsioonis esitatud väited ei too endaga kaasa maakohtu otsuse muutmist ega tühistamist. Maakohus on piisavalt motiveerinud I.H-le mõistetava karistuse liiki ja määra ning põhjendatult leidnud, et temale tuleb karistuseks mõista reaalne vangistus. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras sama liikluskuriteo (

§ 424

) eest karistatud, mis 2 asendati üldkasuliku tööga, kuid mille tegemise ajal pani ta toime käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva

§ 424liikluskuriteo.

Lisaks on I.H karistatud

§ 329

järgi selle eest, et tema suhtes oli lisakaristusena Viru Maakohtu 27.04.2011 otsusega kohaldatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks, kuid sellest hoolimata juhtis süüdistatav sõidukit (põhjustades liiklusavarii). Nendel asjaoludel jagab ringkonnakohus maakohtu seisukohta, mille kohaselt on süüdistatava puhul vajalik karistuse eesmärkide saavutamiseks kohaldada reaalset vangistust. Karistusmäära valikul on maakohus juba arvestanud I.H karistust kergendavate asjaoludega, milleks on süü tunnistamine ning puhtsüdamlik kahetsus. Seega on maakohtu otsus karistuse mõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust selle tühistamiseks. 6. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohus on I.H-le karistuse mõistmisel arvestanud tema karistust kergendavate asjaoludega ning mõistetud karistus vastab karistuse kohaldamise alustele. Seega on I.H apellatsioon ringkonnakohtu hinnangul perspektiivitu ning see jääks suure tõenäosusega rahuldamata. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 3 Paavo Randma