1-12-1573/63

Kriminaalasi nr 1-12-1573 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-1573 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Svetlana Hamaza Asja läbivaatamise kuupäev 23.10.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid S.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu S.N isikukood xxx viibib Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat Arri Tooming Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta S.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja Arri Toominga taotlus S.N-ile riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 85.20 eurot. Jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud 85,20 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. S.N piisvate vahendite puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas kohtule materjalid kinnipeetava S.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 1 Kriminaalasi nr 1-12-1573 S.N on Viru Maakohtu 13.08.2013 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ja karistatud 2 kuuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 21.03.2012 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (7 kuud 22 päeva vangistust) võrra, mõistes liitkaristuseks 9 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 31.01.2013 ja lõpp 20.11.
2. Kinnipidamisasutuses S.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral kindel elukoht puudub. S.N elas enne vangistust vanema õe juures aadressil xxx. Hetkel õde ei ole nõus S.N-i enda juurde elama võtma. S.N on algharidus (7kl). Riigikeelt ei valda. Eriala puudub. Ei väärtusta haridust. S.N on vanglas tööga hõivatud ning töötab majandustöödel alates 11.03.
3. Täitise andmetel omab võlgnevusi, täitmata on nõudeid summas 3188,69 eurot. S.N ei suuda olla piisavalt iseseisev, kuid saab aru, et see on probleem. Tuttavad, kellega suhtleb, on kriminaalse taustaga. S.N tunnistab, et tarvitas vabaduses alkoholi paar korda nädalas ja on sõltuvuses. Kõik tema toimepandud kuriteod on seotud alkoholi liigtarbimisega. Alkoholiseadust on rikkunud 21 korda ja juhtinud sõidukit alkoholijoobes (korra sattunud ka avariisse). Seoses avariiga, mida ta ise on sooritanud, sai tugeva peatrauma ja kehavigastusi. Peale seda sai töövõimetuse. Väidab, et on olnud ravil xxx. S.N on kriminaalkorras karistatud kolm korda ning vanglakaristust kannab esimest korda. Viimane karistus mõistetud Viru Maakohtu 21.03.2012 otsusega tingimisi kuid kuna isik rikkus kriminaalhooldusnõudeid karistus pöörati reaalsele täitmisele. Kuna jõustumise hetkest on reaalselt kandmisele ärakuuluva karistusaja pikkus alla 1 aasta, siis individuaalset täitmiskava ei koostata. Vanglas teeb kinnipeetav majandustöid. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 75% Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et S.N-i vanemad on surnud. Lähedastest on kaks õde, kelles üks viibib xxx. Teine õde keeldub S.N-i elama asumisega tema juurde. Seega puudub kinnipeetaval vabaduses toetav sotsiaalvõrgustik ja eluase. Väidetavalt kui S.N elas õe juures, tülitsesid nad sagedalt, olid ägedad sõnavahetused just siis kui S.N oli alkoholi tarvitanud, mille tulemusena ta mitmel korral kutsus välja politsei. Õe sõnul on vennal tõsised probleemid alkoholiga. Rahvastikuregistri andmetel on S.N-i viimaseks aadressiks xxx. Seega kinnipeetava pöördumisel xxx linnavalitsuse poole on S.N võimalus taotleda sotsiaalpinda. S.N omab kehtivat isikuttõendavat dokumenti: välismaalase passi ja elamisluba kehtivusega 30.10.2012-29.10.
4. Kinnipeetaval on võimalus vabaduses taastada xxx. TÄITISE andmetel omab võlgnevusi, menetluses on 9 täitetoimikut. Karistusregistri andmetel on S.N-i kolm korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Käesolevat karistust kannab katseaja tingimuste rikkumise eest. Rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Väärteokorras karistatud 51 korral, nendest alkoholiseaduse rikkumise eest 19 korral ja avaliku korra rikkumise eest 18 korral. Peale seda on karistatud pisivarguste ja liikluseeskirjade rikkumiste eest. Alkoholi tarvitamine on S.N elustiili lahutamata osa, mida ilmestab 19 alkoholiga seonduvat väärtegu ning S.N-i alkoholi kuritarvitamist kinnitas ka telefoni teel kinnipeetava õde. 2 Kriminaalasi nr 1-12-1573 KarS § 75 lg 1 sätestab käitumiskontrolli nõuded, mida süüdimõistetu on kohustatud järgima. Nende hulgas on kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas ehk süüdimõistetul peab olema käitumiskontrolli ajal kindel elukoht, kust teda on võimalik kätte saada ning tema üle järelevalvet teostada. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohas ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. S.N ei soovi vananeda ennetähtaegselt vangistusest. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et S.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S.N-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisel puudub isikul kindel elukoht, mis ei võimalda teostada kriminaalhooldust, mis eeldab kontrollnõuete täitmist, sh kohtu määratud elukohas elamist ja sellest mittelahkumist kriminaalhooldaja loata. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. S.N on kriminaalkorras karistatud 4 korral (sh isiku- ja varavastaste kuritegude eest ning joobes juhtimise eest). Viimane karistus mõisteti isikuvastase kuriteo eest, mida ta pani toime katseajal. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning katseajal jätkas kuritegeliku käitumist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus leiab, et tingimuslik karistus ei paneks kinnipeetavat hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning S.N-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem S.N on olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks S.N-i uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. 3 Kriminaalasi nr 1-12-1573 Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu S.N-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma 4