lg 1 p 2 ja
lg 3, 4 alusel vabastada B.I talle 16.08.2011.a Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 111-9054 karistuseks mõistetud 1 aasta vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 27.03.2012.a ja B.I vabaneb vangistusest 27.03.2012.a, siis 5 kuud 9 päeva vangistust) ei pöörata B.I suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle
2 § 75 lg 1 ja
lg 2 p 2,4,5,7,8 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas - XXXX • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • allub alkoholsõltuvuse ravile ja pöördub ravi saamiseks vastava erialaspetsialisti (näiteks psühhiaatri-psühholoogi) vastuvõtule hiljemalt 2-e nädala vältel vanglast vabanemisest arvates ja allub vastava erialaspetsialisti määratud ravile, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides või sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb osalemise kohustuslikuks, • asub ametlikult tööle hiljemalt 2-e nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis ning esitab selle kohta tõendid kriminaalhooldusametnikule.
lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja B.I vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile ja allkirja vastu B.I-le. B.I-le selgituseks, et 22.12.2010.a Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-15250 B.I-lt 3-ks aastaks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuulub jätkuvalt B.I suhtes täitmisele ja kohaldamisele ning B.I on kohustatud nimetatud lisakaristust täitma.
lõikes 1 sätestatu kohaselt laieneb lisakaristus vangistuse kinnipidamisasutuses kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale – kohtuotsusega määratud tähtajaks on 3 aastat (22.12.2010.a kohtuotsuses märgitu kohaselt). EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 2 3 B.I on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, neist 4-jal viimasel korral alkoholi tarvitamisega seonduvate kuritegude eest (
). Käesoleval ajal kannab B.I talle 16.08.2011.a Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-9054
ja
järgi
1 aasta vangistuse kandmise alguseks on 07.09.2011.a. B.I on karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud vangistust ja enam kui poole (1/2) karistusajast.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. 16.03.2012.a kohtuistungil avaldas B.I soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ja tegeleda vabaduses tal esineva alkoholsõltuvusega – minna ravile ja alluda ravile. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 16.03.2012.a kohtuistungil ära süüdimõistetu ning olles tutvunud prokuröri 15.03.2012.a arvamusega, on seisukohal, et esinevad
lg 1 punktis 2 märgitud eeldused süüdimõistetu B.I vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes
lõikes 3 sätestatust on põhjendatud anda alkoholsõltuvuse raviks nõusoleku andnud B.I-le võimalus, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, et B.I kriminaalhooldaja järelevalve all saaks harjuda eluga vabaduses ilma alkoholita.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 16.08.2011.a kohtuotsusest nähtuvalt ei ole B.I
ja
järgi toimepandu asjaolud sellise raskusega, mis välistaksid B.I suhtes käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise kohaldamise. Vangistuse ajal on B.I käitumine olnud rahuldav. Vangistuse ajal on B.I distsiplinaarkorras karistatud ühel korral tubakatoodete keelatud esemetena omamise eest (kinnipeetava iseloomustuses kajastatud andmetel ja kinnipeetava enda 16.03.2012.a avaldatud kinnitusel – kohtule esitatud kinnipeetava isiklikus toimikus käskkiri B.I distsiplinaarkorras karistamise kohta ja selle käskkirja juurde kuuluvad materjalid puuduvad). Selle distsiplinaarsüüteo asjaolud ei ole nii rasked, et välistaksid B.I vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamise. Individuaalset täitmiskava karistuse lühidusest tulenevalt ei ole B.I-le koostatud. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on B.I motiveeritud täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja on valmis sellekohaseks koostööks; B.I on emotsionaalselt stabiilne, psüühikahäireid ei täheldata; käitumine vangistuse ajal ei viita agressiivsusele ja kehvale enesevalitsusele; vestlusel vaenulikke hoiakuid ei ole esinenud; sõnades väärtustab prosotsiaalseid väärtushinnanguid – peret, tööd, alkoholist loobumist. 3 4 Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on B.I-st lähtuv mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 13% ja Tartu Vangla toetab B.I ennetähtaegset vabanemist. Vabaduses on B.I elukaaslane, kellega on pikaaegselt koos elanud. Vabaduses on B.I olemas ka kindel elukoht ning kodukohta tööle asumise võimalus (XXXX). B.I avaldas 16.03.2012.a kohtuistungil valmisolekut alluda alkoholsõltuvuse ravile ja andis selleks ka enda nõusoleku. Eeltoodud asjaoludel kogumis, arvestades, et B.I käitumine vangistuse ajal üldjoontes osundab soovile oma elu edasiselt õiguskuulekalt elamiseks, ja B.I on valmis minema alkoholsõltuvuse ravile ja ravile alluma, peab kohus põhjendatuks anda B.I-le võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. B.I senisest elukäigust nähtuvalt on just alkoholsõltuvus olnud see, mistõttu on teda karistatud kriminaalkorras ja ka väärtegude eest. Just alkoholsõltuvus on olnud see, mis on viinud B.I elu negatiivses suunas. Käesolevalt on olemas küllaldaselt andmeid selle kohta, et B.I soovib tal esineva alkoholsõltuvusega tegeleda ja läbida sellekohase ravi. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul reaalne vanglakaristus enda eesmärgi täitnud. 1 aasta pikkune katseaeg koos kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega, sealhulgas alkoholsõltuvuse raviga, on eeltoodud asjaoludel B.I suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine – käitumiskontroll ja kohustuste järgimine aitaks paremini toetada ja kindlustada B.I motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. B.I elus positiivsete muutuste kinnistamiseks peab kohus 1-aastast käitumiskontrolli B.I suhtes vajalikuks. 16.03.2012.a kohtuistungil kinnitas B.I, et ta soovib teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • allub alkoholsõltuvuse ravile ja pöördub ravi saamiseks vastava erialaspetsialisti vastuvõtule hiljemalt 2-e nädala vältel vanglast vabanemisest arvates ja allub vastava erialaspetsialisti määratud ravile, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides või sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb osalemise kohustuslikuks, • asub ametlikult tööle hiljemalt 2-e nädala jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis ning esitab selle kohta tõendid kriminaalhooldusametnikule. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna B.I-le katseajaks eelmärgitud kohustused. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.