4-13-1395/3

(300)euro suuruse rahatrahvi ja ühesaja kaheksateistkümne

(118)euro 76 sendi suuruste täitekulude tasumine ühele

(1)aastale. Kohustada J.H tasuma täiteasjas nr 084/2013/329 täitmisel olevad nõuded ositi ühe

(1)aasta jooksul, tasudes käesoleva määruse jõustumisele järgnevast kuust alates üheteistkümne

(11)kuu jooksul kolmkümmend neli

(34)eurot ja kaheteistkümnendal

(12)kuul nelikümmend neli

(44)eurot 76 senti. Koopia määrusest saata J.H-le ja kohtutäitur Oksana Kutšmeile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. märtsil
2. a saabus Tartu Maakohtusse J.H avaldus täiteasjas nr 084/2013/329 maksegraafiku koostamiseks. Taotluse kohaselt on J.H XXXX ja elab vanemate juures. Pidevat sissetulekut ta ei oma ning isegi tema kohatine ebaregulaarne sissetulek on alla elatusmiinimumi. Seega palub ta nõude tasumiseks sõlmida maksegraafiku, mille aluseks saaks ta igakuiselt tasuda 10 eurot. Justiitsministeeriumi väljatrükilt nähtub, et täiteasjas nr 084/2013/329 täidab kohtutäitur Oksana Kutšmei J.H-le Lõuna Prefektuuri
3. oktoobri
4. a otsusega väärteoasjas nr 2602,12,006608 määratud rahatrahvi 300 eurot nõuet, mis on praeguseks täies ulatuses tasumata. Lisaks on nimetatud täiteasjas täitmisel ka kohtutäituri tasu nõue 99,60 eurot ja täitemenetluse alustamise tasu nõue 19,16 eurot. Täitemenetluse seadustiku (™S) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Kohus on seisukohal, et kuna J.H on valmis tema suhtes täitmisel olevaid rahatrahvi ja täitekulusid tasuma, paludes majanduslikust olukorrast tulenevalt üksnes nende ajatamist, siis tuleb talle selleks võimalus anda. Täitemenetluse seadustik ega väärteomenetluse seadustik ei sätesta, kui pikaks ajaks on võimalik rahatrahvi tasumist täitemenetluses ajatada. Kohus leiab, et lähtuda tuleb karistusseadustiku (KarS) § 66 lg 3 regulatsioonist, mis sätestab, et ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Samuti tuleb arvestada otsuse täitmise aegumise tähtaegadega. Kuigi KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt on väärteoasjas tehtud otsust võimalik täita ühe aasta jooksul alates otsuse jõustumisest, siis sätestab KarS § 82 lg 4 täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõude aegumistähtajaks neli aastat väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. J.H suhtes täitemenetluses nr 084/2013/329 olevate täitekulude ja rahatrahvi kogusumma on 418,76 eurot. Avalduse kohaselt on ta võimeline tasuma igakuiselt 10 eurot, mis tähendab, et sisuliselt saaks ta nõude tasutud 42 kuuga. Samas aga tuleb kohtul täitemenetluses olevate nõuete tasumise ajatamisel lähtuda üheaastasest maksimaaltähtajast, millest pikemat ajaperioodi ei ole kohtul taotluse lahendamisel kohaldada võimalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et on põhjendatud ajatada J.H-le täitemenetluses nr 084/2013/329 olevate nõuete tasumine maksimaaltähtajale, s.o ühele aastale ning kohustada teda tasuma selle ajaperioodi jooksul nõuete katteks esimese 11 kuu jooksul igakuiselt 34 eurot ja 12-ndal kuul 44,76 eurot. Kohtunik