) § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime
Kohtuistungil tunnistas T.V oma rikkumist, selgitas, et kiirendas möödasõidul ja kiirustas, kuna pidi kella 8.30-ks Puiestee tänavale kaitseväe arstlikku kontrolli jõudma. Menetlusaluse isiku sõnul oli olukord maanteel rahulik ning autos oli ta üksi. Vihmaga ta sellist möödasõitu teinud ei oleks. Enda sõnul on ta nüüdseks oma teo võimalike tagajärgede peale mõelnud. Menetlusalune isik soovib, et karistuseks määrataks rahatrahv. Varasemalt on ta toime pannud ühe väärteo, kuid selle eest saadud trahv on tasutud. Ta elab koos ema ja vanaemaga ning on nende ülalpidamisel, kuid samas on ta kogunud ka veidi raha, et trahvi tasuda. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et T.V poolt väärteo toimepanemine on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Võttes arvesse tema poolt kiiruse ületamise ulatust, tuleb järeldada, et tegemist ei olnud hetkelise kiirendamisega, vaid tegemist oli teadliku käitumisega, et sellist kiirust koguda. Seejuures ei ole isikul veel ka erilist sõidukogemust, arvestades seda, et juhtimisõigus on tal olnud vaid üle 2 aasta. Arvestades eeltoodut ja seda, et isik ei tööta ega oma sissetulekut peab kohtuväline menetleja põhjendatuks mõista T.V-le karistuseks 9 päeva aresti ja lisakaristusena võtta temalt 6 kuuks ära juhtimisõigus. Kohus, arvestades menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega ning hinnates kõiki tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis, leiab, et T.V tuleb
lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi tunnistada ja mõista talle karistuseks 1 päev aresti. Samuti leiab kohus, et T.V suhtes on põhjendatud kohaldada lisakaristust ja võtta temalt ära sõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. T.V poolt 19.aprillil 2012.a mootorsõidukijuhina lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on tõendamist leidnud: - tema enda ütlustega, milles ta tunnistab nimetatud rikkumise toimepanemist; - 19.aprilli 2011.a liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (tl 3), millelt nähtub, et T.V poolt juhitud mootorsõiduki Audi 100 registreerimisnumbriga XXXX liikumiskiiruseks on 19.aprillil 2012.a kell 07.54 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 195 km-l kiirusemõõteseadmega JLS 44 Stalker II MDR AS004112 mõõdetud 163 km/h laiendmääramatusega +/- 5 km/h, samas kui suurim lubatud sõidukiirus oli mõõdetaval teelõigul 90 km/h; - 19.aprilli 2012.a isiku kinnipidamise protokolliga (tl 7), millelt nähtub, et T.V on 19.aprillil 2012.a kell 07.54 Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 195 kml Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Tarmo Sääliku poolt kinni peetud seoses
lg 4 sätestatud väärteoga ning kuna on alust arvata, et ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid.
lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
lg 4 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Kuna eeltooduga on tõendamist leidnud T.V poolt 19.aprillil 2012.a TallinnTartu-Võru-Luhamaa mnt-l asulavälisel teel mootorsõiduki juhtimine sõidukiirusega 163+/- 5 km/h ning asulavälisel teel on lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h, siis tuleb järeldada, et T.V ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 68 km/h. Seega rikkus T.V oma teoga
lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime
Subjektiivsest küljest tegutses T.V
Arvestades tema poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ulatust, pidi ta teadma, et ületab oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust ning paneb sellega toime vastava väärteokoosseisu, kuid sellest hoolimata otsustas ta oma sõidukiga oluliselt kiirendada ja ületada lubatud suurimat sõidukiirust. Kuivõrd T.V teos puuduvad ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, siis tuleb ta
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 4 sätestatud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva.
lg 5 p 3 kohaselt võib kohus
lg 4 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. T.V käitumises kohus tema karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Tema poolt kohtuistungil avaldatud põhjendused lubatud suurima sõidukiiruse ületamisele on kohati ennastõigustavad ning ilmestavad tema poolt oma käitumise võimalike tagajärgedega mittearvestamist. T.V sissetulekut ei oma ja elab ema ülalpidamisel. Arvestades ka toimepandud rikkumise raskust, kui menetlusalune isik ületas kiirust olulisel määral pannes sellega ohtu nii enda kui teiste võimalike liiklejate elu ja tervise ja tema varasemat karistatust, siis ei ole põhjendatud mõista talle kergemaliigilisem karistus, s.o rahatrahv. Eeltoodud põhjendustel on alust T.V-le määrata karistuseks arest. Varasemalt on T.V väärteokorras karistatud ühel korral rahatrahviga, mis on tasutud. Aresti ta varem kandnud ei ole. Arvestades ka asjaolu, et eeldatavalt esmane aresti kandmine avaldab ilmselt isikule oluliselt tugevamat õiguskuulekusele suunavat mõju kui kergemaliigilisem karistus, siis leiab kohus, et on põhjendatud mõista T.V-le karistus sanktsiooni alammääras. Arvestades T.V poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise olulist ulatust, selle potentsiaalset ohtlikkust ning tema enda poolt selle põhjendamisel avaldatud mõneti ennastõigustavat suhtumist, peab kohus põhjendatuks kohaldada lisaks põhikaristusele T.V suhtes ka lisakaristust sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kuna varasemalt ei ole menetlusalust isikut samasuguse rikkumise eest karistatud ega teda sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega mõjutatud, siis leiab kohtunik, et on põhjendatud kohaldada lisakaristust T.V-le sanktsiooni minimaalmääras. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 107-111, § 113, kohtunik o t s u s t a s: Süüdi tunnistada ja mõista T.V-le karistuseks liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi arest üks
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.