1-11-12887/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-12887 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. detsembri 2012 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu A.I (A.I) kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu A.I kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova Advokaadibüroo kaudu 32 eurot (kolmkümmend kaks eurot) vandeadvokaat Niina Agarjovale tema poolt A.I-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista A.I-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 32 eurot, riigituludesse.
7. A.I tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „A.I 1-11-12887 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. Tartu Maakohtu 01.12.2011 otsusega tunnistati A.I süüdi KarS §-de 120, 121, 215 lg 2 p 1, 266 lg 2 p 1 ning 424 järgi ja mõisteti karistuseks KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati A.I karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 7 päeva, ja lõplikult ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks määrati 2 aasta 8 kuud 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus on 01.07.2011 ja lõpp 24.03.
10. Tartu Maakohtu 07.12.2012 määrusega jäeti A.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
11. Ringkonnakohus tegi 07.01.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 14.01.
12. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Esimese astme kohtu määruse sisu
13. Maakohus käsitles vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses välja toodud A.I iseloomustavaid asjaolusid ning leidis, et arvestades A.I varasemat elukäiku, kuritegude toimepanemise asjaolusid ja isikut, samuti tagajärgi, mida võib kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, ei ole A.I ennetähtaegne vabastamine võimalik. 3.
14. Maakohus leidis, et isiku vabastamine, kelle puhul varasema ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseaeg ebaõnnestus, sest isik pani katseajal toime uue kuriteo, ei teeni karistuse üld- ega eripreventiivseid eesmärke. Kuigi A.I on käesoleva vangistuse ajal alustanud õpinguid põhihariduse omandamiseks, läbinud täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammi, osalenud vangla tööhõives ning ta saab ka psühhiaatrilist abi, oleks tema vabastamine käesoleval ajal ennatlik. Vangistuses viibides on tal võimalik jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks ning teostada ka teisi tema individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi – liituda AA tugigrupiga ning saada psühhiaatrilist abi. Maakohtu hinnangul vajavad positiivsed muutused A.I juures veel kinnistumist ning tema vabastamisel on risk uute kuritegude (eriti vägivallategude) toimepanemiseks suhteliselt kõrge. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
15. A.I kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja A.I vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. 4.
16. Kaitsja hinnangul ei võtnud maakohus arvesse kõiki A.I elus ja käitumises viimasel ajal toimunud positiivseid muutusi. Määruskaebuse kohaselt omandas A.I keevitaja kutse ja töötab vanglas sellel erialal, ta täidab korralikult temale koostatud täitmiskava, on võtnud osa sotsiaalprogrammidest ja alustas õpinguid kaheksandas klassis. A.I on nõus vabanemisel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, valmis minema tööle või võtma end Töötukassas arvele ning osalema sotsiaalprogrammides ja alluma ettenähtud ravile. Süüdimõistetul on vangistuses vaid üks distsiplinaarrikkumine aasta tagasi ning kinnipeetav ise on aru saanud, et vanglas viibimisest on temale olnud kasu. A.I on vabaduses elukoht isa ja vanaema juures ning kõik võimalused elada seaduskuulekalt. -2- Kaitsja leiab, et A.I on oma suhtumist elusse muutnud, ei hakka rohkem seadust rikkuma ning tema karistus on oma eesmärgi täitnud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et A.I vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on A.I tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et A.I kaitsja määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja A.I tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et A.I eelnev elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja isik ei võimalda teda ennetähtaegselt vabastada, kuigi tema käitumises on karistuse kandmise ajal toimunud positiivsed muutused. Ringkonnakohus leiab, et A.I neljal korral kriminaalkorras karistatus ja sõltumata varasemalt mõistetud vangistusest ja ennetähtaegselt vabanemisest senisest veelgi raskemate mitmes episoodis toimepandud muuhulgas vägivaldsete kuritegude toimepanemise jätkamine näitab, et tema risk ka edaspidi kuritegusid toime panna, on kõrge. A.I puhul suurendavad kuritegude toimepanemise riski ka SA TÜ Kliinikumis diagnoositud vaimse tervise probleemid nagu ebastabiilne isiksus ja alkoholisõltuvus. Ka vangla iseloomustuse kohaselt kaldub A.I agressiivsusele ning suudab oma käitumist kontrollida vaid stabiilses keskkonnas.
19. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodut arvesse võttes määruskaebuses esitatud seisukohaga, et A.I suhtes on karistus oma eesmärgi täitnud ning arvestades vanglas läbitud sotsiaalprogrammi, õpinguid ja töötamist, suudaks ta edaspidi õiguskuulekalt käituda. Ringkonnakohus leiab, et A.I mõjutamiseks edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, on vajalik vangistuses karistuse edasikandmine ja pikaajalisem käitumis- ja sõltuvusprobleemidega edasitegelemine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lühiajaline hea käitumine vangistuses ja vabanemisel perekonna toetuse ja elukoha olemasolu A.I õiguskuulekuse tagamiseks piisavad. Samuti ei oleks A.I vabastamine kooskõlas süüpõhimõtte ja õiguskorra kaitsmise huvidega, arvestades tema poolt toimepandud korduvaid, sh lähedaste vastu suunatud ja vägivaldseid kuritegusid.
20. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et A.I tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
21. A.I kaitsja on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt A.I-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o kaks pooltundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 32 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korraga. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat N. Agarjovale Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 32 eurot A.I-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu A.I-lt välja. Tiit Lõhmus Paavo Randma -3- Mati Kartau