4-13-2246/6

4-13-2246 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mail 2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-13-2246 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi U.O kaebus PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 21.03.2013 otsuse peale väärteoasjas nr 2315,13,000804 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja U.O (isikukood XXX; elukoht: XXX; õpilane) Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 21.03.2013 otsus – s.o U.O-le mõistetud rahatrahvi suuruse osas.
3. Karistada U.O LS § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot.
4. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahv 240 eurot on võimalik tasuda ositi: 10 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist, s.o 24 (kakskümmend neli) eurot kuus. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. 1 Kaevatav otsus ja kohtumenetluse poolte seisukohad 21.03.2013 otsusega väärteoasjas nr 2315,13,000804 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhtivspetsialist U.O-le karistuseks liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahvi 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Otsuse kohaselt juhtis U.O 31.01.2013 kell 20:55 Harjumaal Tallinnas Mustakivi tee 17 maja juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega eiras U.O vastavalt otsusele LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid. U.O esitas kohtule kaebuse, milles palub asendada mõistetud rahatrahv üldkasuliku tööga. Juhul kui asendamine pole võimalik, palub kaebaja vähendada rahatrahvi ning võimaldada selle tasumist osade kaupa. Taotlust põhjendab kaebaja raske majandusliku olukorraga – ta elab koos emaga, kes saab miinimumpalka, kaebaja lõpetab põhikooli ja kavatseb õpinguid jätkata ning iseseisev sissetulek kaebajal puudub. Kaebaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus arvamuses vastuseks kaebusele leiab, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata. Ei vaidle vastu sellele, kui rahatrahv määratakse tasumisele ositi maksimaalse aja jooksul. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kaebaja toime pannud enamohtliku väärteo. U.O on varem kõrvaldatud mopeedi juhtimiselt, mis on mootorsõiduk, kuid nõuab AM kategooria juhtimisõigust. Antud juhul juhtis U.O B-kategooria mootorsõidukit, mille juhtimiselt teda eelnevalt kõrvaldatud ei ole, rikkus seega LS § 90 lg 1 p 1 kehtestatud nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 1 kirjeldatud väärteo. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistus peab motiveerima kaebajat edaspidi seadusekuulekalt käituma. Eripreventiivselt aitab rahatrahvi kohaldamine sanktsiooni maksimummääras (400 eurot) kaebajal tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Kaebajat on varasemalt kõrvaldatud AM kategooria mootorsõiduki juhtimiselt ning U.O pidi olema piisav negatiivne kogemus selle osas, mis toob kaasa juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtima asumine. Raske majanduslik olukord ei saanud kaebajale tulla üllatusena pärast väärteootsuse kättesaamist. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõikidele liiklejatele näidata, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Kuna arest on kõige raskem füüsilisele isikule väärteo eest kohaldatav karistus, puudub kohtul kaebemenetluses võimalus menetlusaluse isiku olukorda raskendada. Lisaks sellele ei ole karistuse eesmärgiks anda isikule võimalus valida temale meelepärasem ja sobivaim karistus. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2315,13,000804 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. 2 U.O tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Kaebuse esitaja palub asendada rahatrahvi üldkasuliku tööga või kui see ei ole võimalik, siis vähendada trahvisummat ning võimaldada selle maksmist ositi. Vastavalt V™S § 211 lõikele 1 saab kohus oma määrusega rahatrahvi asendada sissenõudja avalduse alusel kas aresti või üldkasuliku tööga, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Seega on rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga võimalik vaid kohtuvälise menetleja lahendi täitmise käigus sissenõudja avalduse alusel ning kaebuse esitajal kui menetlusalusel isikul puudub seaduslik alus seda iseseisvalt kohtult taotleda. Sissenõudjaks on kohtuväline menetleja. Karistusseadustiku § 69 lg 1 alusel võib kohus väärteoasja menetlemisel küll kohaldada karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuid seda vaid siis, kui karistuseks on mõistetud arest. Rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga seadus ette ei näe. Kaebemenetluses ei saa kohus süüdlase olukorda raskendada ega talle kergema karistuse (rahatrahvi) asemel aresti määrata, et seda siis asendada üldkasuliku tööga. Mõistetud rahatrahvi suurust sanktsiooni maksimummääras (100 trahviühikut ehk 400 eurot) peab kohus alaealise suhtes aga põhjendamatuks. Kohtuväline menetleja ei ole arvesse võtnud, et alaealine U.O ei tööta, vaid õpib ning iseseisev sissetulek tal puudub. Rahatrahv maksimummääras seaks raskesse materiaalsesse olukorda tema perekonna ning oleks karistuseks ka tema emale, kes teenib miinimumpalka. U.O oma süüd tunnistab, varem on teda väärteokorras karistatud vaid ühel korral ning karistuseks mõistetud trahv on tasutud. Kohus leiab, et U.O mõjutamiseks mitte enam toime panna analoogseid süütegusid on põhjendatud rahatrahv, mis jääb veidi üle sanktsiooni keskmise määra ehk rahatrahv 60 päevamäära (240 eurot). Selline karistus vastab U.O süü suurusele ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Samuti peab kohus põhjendatuks kohaldada KarS § 66 lg 2 sätteid ja anda alaealisele võimalus trahvi tasuda osade kaupa, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades ehk 24 eurot kuus. Pärast õppetööd ning suvekuudel on U.O võimalus otsida ja leida endale ajutist tööd ning teenida ise vahendeid trahvi tasumiseks. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 2, 133,
5. Kohtunik 3