Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.06.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-11-12549 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Ain Tali Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu RESOLUTSIOON N.R, isikukood: xxx, viibimiskoht: xxxx Karistuse kandmise algus 28.11.2012 ja lõpp 25.07.2013 Jätta N.R vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. N.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.11.2011 otsusega KarS § 424 järgi ning talle mõisteti karistus 8 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistuse 3 päeva ja karistus – vangistus 7 kuud 27 päeva – jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud, mille jooksul oli süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 5 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 2 alusel oli N.R kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 29.11.2012 määrusega pöörati N.R-ile Viru Maakohtu 16.11.2011 otsusega mõistetud karistus – 7 kuud 27 päeva vangistust – täitmisele. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 28.11.
- Viru Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega tulenevalt asjaolus, et see soodustab kinnipeetava resotsialiseerimist. Kohtuistung N.R taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav avaldas, et seekord peaks kohus teda uskuma, kuna tal on nüüd olemas isiklik elamispind – Jõuga külas asuvas sotsiaalmajas on kinnipeetaval võimalik saada ühetoaline korter. Eelmises elukohas kinnipeetaval lihtsalt lubati elada, kuid talvel oli seal võimatu elada. Kinnipeetav kinnitas, et on enda jaoks otsustanud, et ei tarvita enam alkoholi ja ta suudab olla seda tarvitamata. Kinnipeetav selgitas, et kohus peab ta vabastama, sest ta tahab viimast korda oma elu uuesti alustada. Kinnipeetav märkis, et kavatseb vabanedes ennast töötukassas arvele võtta. Siis läheks kinnipeetav Avinurme metallitööd tegema, mille kohta on kinnipeetava kinnitusel tal olemas ka garantii. Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetavat on 13-l korral karistatud. Viimane karistus pöörati täitmisele, sest isik ei olnud võimeline täitma kontrollnõudeid. Sõltumata selles, et isiku enda väitel on tal olemas sotsiaalpind ja töökoht, leiab prokurör, et isik ei ole võimeline kontrollnõudeid täitma. Prokurör viitas ka asjaolule, et vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 50 %. Seetõttu ei toeta prokurör N.R-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. ei ole Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava väidel vabaduses olemasoleva kindla töökohta kohta ei ole kohtule garantiid esitatud. Samuti on kohtuistungil kinnipeetava viidatud vabanemisjärgne elukoht erinev kriminaalhooldaja poolt kontrollitud elukohast. Arvestades, et kinnipeetav on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kolm viimast tingimisi mõistetud vangistust ebaõnnestusid, kuna N.R rikkus süstemaatiliselt kontrollnõudeid ja kohustusi, on uue kuriteo toimepanemine tõenäoline. Samuti viitab eeltoodu sellele, et kinnipeetava ei austa ühiskonnas kehtestatud norme ega ole võimeline järgima talle pandud kontrollnõudeid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik on korduvalt toime pannud joobeseisundis juhtimise ja lisaks on teda karistatud ka väärteokorras alkoholiseaduse rikkumise eest. Eeltoodust võib järeldada, et alkoholi tarvitamine on N.R-i jaoks probleemne. Kinnipeetaval puuduvad erialased kutsetunnistused, tal on põhiharidus, tema töökogemused põhinevad enamuses juhutöödel ja on vähesed ning ta valda riigikeelt vaid teataval määral, mis võib raskendada vabanedes töö leidmist. Kinnipeetav on 13-l korral kriminaalkorras karistatud ning korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetaval vanemaid ei ole ning kriminaalhooldaja andmetel on N.R-i ainsaks lähedaseks tema alaealine tütar, kelle kontaktandmeid kinnipeetav ise ei esitanud. Seega ei ole käesoleval hetkel teada, kas kinnipeetav on enne tähtaega vabanemisel kindlustatud moraalse ja materiaalse toega. Kohus leiab, et uue kuriteo toime panemine katseajal näitab isiku suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida. Samuti puudub kinnipeetaval kindel vabanemisjärgne elukoht ning tal ei ole garanteeritud töökohta. Seetõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohtunik Ärakiri õige №oremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Kohtumäärus jõustus
- juunil 2013.a №oremreferent Irina Golubev