Obsah (4)

§ 66§ 2§ 47§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoobril 2013. a Tartus Kalevi 1, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-13-5314 Kohtukoossei

§ 66

lg 2 alusel rahatrahv tasumisele ositi 2 (kaks) kuule järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on B.O kohustatud tasuma igakuiselt 60 (kuuskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul alates 1 kohtuotsuse kättesaamisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Menetluse käik 30.07.

1. a koostas Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse liikluspolitseinik X kiirmenetluse otsuse nr 10220132032693 selle kohta, et 30.07.
2. a kell 16.42 Tartumaal Põlva-Reola maanteel, liikudes Reola suunas, juhtis B.O mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 120 +/- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Sellega rikkus B.O liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 1 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 30.07.
3. a kiirmenetluse otsusega karistati B.O nimetatud rikkumise eest rahatrahviga 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. 14.08.
4. a saabus Tartu Maakohtusse menetlusaluse isiku B.O kaebus (tl 1-6) Lõuna prefektuuri 30.07.
5. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 10220132032693, milles B.O taotleb määratud karistuse vähendamist. Kaebuse kohaselt jättis kohtuväline menetleja otsuse tegemisel arvestamata kergendavad asjaolud. Kergendavaks asjaoluks on kaebuse kohaselt see, et B.O oli pikalt sõitnud kahe üksteise järel sõitva veoki taga ja jõudes möödasõiduks sobiva pika sirge lõigu algusesse, otsustas ta mõlemast veokist mööduda. Kui ta oli möödunud esimesest veokist ning jõudnud teise veoki kõrvale, siis märkas ta vastassuunas lähenevaid rattureid, kes olid tee reljeefsusest tingituna varem raskesti märgatavad. Selleks, et mitte tekitada ratturite suhtes ohtlikku olukorda, otsustas B.O lisada kiirust, et lõpetada möödasõit enne ratturitega kohakuti jõudmist. Kui B.O politsei poolt peatati ning ta sai teada, et talle tehakse trahvi, siis ta oli sellest niivõrd häiritud, et ei suutnud sellel hetkel täpsemaid selgitusi ütluste lahtrisse märkida. Samuti jättis kohtuväline menetleja kaebaja arvates karistuse määramisel arvestamata B.O varasema õiguskuuleka liikluskäitumise, mille kinnituseks on kaebuse kohaselt aastaid väldanud igapäevane liikumine isikliku autoga ilma väärtegusid sooritamata. Tartu Maakohtule 04.10.
6. a esitatud seisukohas taotleb kohtuvälise menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2602,13,004,004 muutmata. Puuduvad karistust kergendavaid asjaolud. Liiklusseadus § 51 lg 4 sätestab, et kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada. Kui aga B.O nägi vastu tulemas rattureid, kes on liikluses auto suhtes vähekaitstud, otsustas ta mitte möödasõitu katkestada, vaid hoopis nende suunas liigeldes kiirust lisada. Liiklusseaduse § 50 lg 3 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Samuti on kohtuväline menetleja seisukohal, et lubatud sõidukiiruse ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu ja vigastuste raskusastet. Suuremate kiiruste puhul on raskem õigel ajal reageerida ning õnnetust ära hoida. 2 Kohtuväline menetleja leiab, et kohaldatud karistus, mis on määratud alla sanktsiooni keskmist määra, on põhjendatud. II Tõendid ja kohtu põhjendused V™S § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii menetlusalune isik B.O kui ka kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul puudub kohtul vajadus kohtule esitatud tõendeid kohtuistungil uurida, mille tõttu leiab kohus, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 2

lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 15 lg 1 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus on asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub B.O poolt kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, kui kiirusmõõteseadmega mõõdeti tema sõiduki liikumiskiiruseks 120 +/- 4 km/h. Samuti nähtub kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist, et suurimaks lubatud sõidukiiruseks antud teelõigul oli 90 km/h. Seega on kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tõendatud B.O poolt LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine. Lisaks tõendavad B.O poolt LS § 15 lg 1 p 1 nõude rikkumist tema poolt 30.07.

1. a kiirmenetluse otsusesse kantud ütlused, kus ta on omakäeliselt kirjutanud järgmist: „Ületasin möödasõidul kiirust“. Seega on väärteo toimepanemist tunnistanud ka menetlusalune isik B.O ise. Ka esitatud kaebuses ei ole B.O vaidlustanud kiirmenetluse otsuses kirjeldatud väärteo toimepanemist, vaid on tunnistanud, et on pannud rikkumise toime, kuid on selgitanud, et kohtuväline menetleja ei arvestanud talle karistuse määramisel kergendavaid asjaolusid, mille tõttu palub B.O kohtul mõistetud karistust vähendada. Esitatud kaebusest nähtub ka see, et B.O pani LS § 15 lg 1 p 1 nõude rikkumise toime teadlikult (otsese tahtlusega), kuna ta suurendas möödasõidul teadlikult kiirust üle lubatud suurima sõidukiiruse selleks, et sooritada möödasõit enne ratturitega kohakuti jõudmist ning vähendas sõidukiirust pärast möödasõidu lõpetamist lubatu piiridesse. Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul nii kiirusmõõteseadme kui ka B.O enda poolt antud ütlustega tõendatud, et 30.07.
2. a pani B.O toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 3 III Kohtu seisukoht karistuse osas LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetri tunnis, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 47

lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole B.O karistusregistrisse kantud isik. Kohtu hinnangul ei ole B.O poolt kaebusesse märgitud asjaolud karistust kergendavateks asjaoludeks, samas ei ole kohus tuvastanud ka karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisel tuleb karistuse määramisel lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast, mis on antud juhul 50 trahviühikut. B.O-le on aga kohtuvälise menetleja poolt rikkumise eest määratud karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud Martin MikkKirsmele mõistetud karistust vähendada, kuna mõistetud karistus on vastavuses lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ulatusega ning jääb alla B.O-le süüks arvatud väärteo eest mõistetava karistusraami keskmist määra. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et B.O kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse 30.07.2013. a kiirmenetluse otsus nr 10220132032693 väärteoasjas nr 2602,13,004004 muutmata. V™S § 204 lg 3 kohaselt pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele, kui süüdlane ei ole tasunud trahvi ära kohtuotsuse peale edasikaebamistähtaja jooksul, s.o 15 päeva jooksul. Arvestades rahatrahvi suurust, võib selle korraga tasumine nii lühikese tähtaja jooksul olla raske, mistõttu kohus annab B.O-le

§ 66lg 2 alusel võimaluse tasuda see osade kaupa kahe kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik 4