Väärteoasi nr.4-13-6043 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev
- novembril 2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Tõlk Katrin – Jana Vaab Vaidlustatud lahend H.M-i 12.09.2013.a. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits´i 29.08.2013.a. otsusele väärteoasjas nr. 2316,13,006978 Kaebuse esitanud isik H.M, isikukood: XXX; elukoht: XXX; töökoht: XXX AS Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: H.M kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata H.M-i 12.09.2013.a. kaebus ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits´i 29.08.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2316,13,006978 muutmata. Kohaldades KarS § 66 sätteid määrata rahatrahv tasumisele 8 (kaheksas) osas igakuiselt summas 50 (viiskümmend) eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbank, kohustuslik on märkida viitenumber
- Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 20.11.2013.a. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits´i poolt 29.08.2013.a. väärteoasjas nr. 2316,13,006978 tehtud otsusega tuvastati, et H.M juhtis 10.08.2013.a. kell 18:54 ajal Harju maakonnas, Tallinna linnas, Pärnu mnt-l suunaga Tondi tn poole mootorsõidukit kiirusega 94 ± 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 41 km/h võrra. Väärteootsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab toimunu asjaolusid, tunnistab süüd, palub juhtimisõigust mitte ära võtta. Menetlusalune isik H.M rikkus sellega Liiklusseaduse § 15 lg. 1 p. 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg. 3 järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetleja viitab Liiklusseaduse § 15 lg. 1 p. 2, mille kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRSS-13-00075) ja tehniliselt korras laser-tüüpi mõõteseadmega Ultra Lyte nr UX020596 ning kuivõrd seda tüüpi mõõteseadmega on võimalik mõõta vaid ühe konkreetse sõiduki kiirust (millisele on lasersihik suunatud), on eksimise võimalus välistatud. Juhile näidati kiirusmõõteseadme tabloole fikseeritud näitu. Kiirus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli mõõteseadme lugem 94 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +-3 km/h. Seega ületas menetlusalune isik mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h. Kohtuväline menetleja leiab, et juhtides sõidukit ja ületades suurimat lubatud sõidukiirust eelpool märgitud määral, pani isik toime väärteo, millega seadis ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse kohaldamata jätta vaid erandlikel asjaoludel. Väärteomaterjalist aga selliseid erandlikke asjaolusid ei ilmne, mis võiks tingida sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses tööülesannetega vaja sõiduki juhtimise õigust, peaks menetlusalusel isikul iga päev meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusnõuete rikkumisest. Seega peaks isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Samuti peaks isik, kes on saanud juhtimisõiguse ning on seetõttu teadlik liiklusnõuetest, olema teadlik ka sellest, et tema enese liiklusnõuetega vastuolus olev käitumine võib põhjustada juhtimisõiguse äravõtmise. Väärteootsuse kohaselt lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, jättis menetleja menetlusaluse isiku taotluse juhtimisõiguse mitte äravõtmise osas rahuldamata ning kohaldas lisakaristust. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja H.M-ile karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg. 3 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400.00 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg. 5 p. 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. KAEBUSE SISU 2 H.M esitas 12.09.2013.a. Harju Maakohtule kaebuse, mille kohaselt soovib vaidlustada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palits´i 29.08.2013.a otsuse nr 2316,13,
- Kaebuse kohaselt on H.M-i töö seotud juhtimisega ning lisakaristusena juhtimisõiguse peatamise korral võib ta ilma jääda oma tööst ning ei saa seetõttu finantskohustusi täita. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 1, § 133, § 134, §
- Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.