lg 2 ja 224 lg 1 järgi J.I, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, töötab XXX, elukoht: XXX; Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus menetlusteenistuse esindaja Hannes Küünarpuu 1. Süüdi tunnistada J.I
S § 63 lg 1 kohaldamisel LS § 201 lg 2 alusel karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.
Juhtis mootorsõidukit, olles isikuks, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,22 mg/l. Oma tegevusega rikkus J.I
lg 1 p 3 ja 69 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 ja 224 lg 1 järgi. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab menetlusaluse isiku isikusamasuse, teeb teatavaks kohtukoosseisu. Kohus selgitas 30.10.2013.a kohtuistungil menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused ja kohustused olid menetlusalusele isikule arusaadavad. Kaitsjale on tema õigused ja kohustused arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik J.I tunnistas end Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 30.10.2013.a toimunud kohtuistungil, temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, märkides, et tunnistab oma süüd, alkoholi tarvitas kell kolm päeval, vanaema sünnipäeval, ei teadnud, et on veel jääknähud. Rooli pärast eelmist karistust ei istunud enne, kui alles täna öösel, sest sõbranna palus koju viia. Nüüd müüb auto ära, alles kolm nädalat tagasi sai ametlikult tööle, soovib trahvid ära maksta. Tal on ka 9-kuune laps, peab peret toetama, võib tööst ilma jääda. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et J.I tuleks karistada LS § 201 lg 2 ja 224 lg 1 järgi arestiga kokku 15 päeva. Karistuse kandmise algust lugeda alates kinnipidamisest. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – J.I inkrimineeritud väärteod LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et menetlusalune isik J.I väärteo toimepanemise ajal s.o 30.10.2013.a oli alkoholi tarvitamise järel juhile keelatud seisundis ning mootorsõidukit juhtides ei omanud viimane vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
lõige 5 sätete kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lõige 1 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus selgitab, et Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 7’24 lõike 6’2 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtemetoodika MM 04-2010 “Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus“ on kinnitatud 01.01.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga nr 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine“. Isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtev ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 ja LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – J.I pidi aru sama, tarbides alkoholi ei või ta mootorsõidukit juhtida, samuti pidi viimane teadma, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Antud faktid loeb kohus tõendatuks J.I suhtes 30.10.2013.a koostatud isiku kinnipidamise protokolliga, isiku samasuse tuvastamise protokolliga, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga sh alkomeetri tulemuse näidu väljavõttega, 13.07.2013.a ja 30.10.2013.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsustega, maanteeameti õiendiga isikul juhtimisõiguse puudumise kohta. Menetlusalune isik J.I tunnistab end juhtunus süüdi. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud J.I käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimine ilma omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles ise juhile keelatud seisundis. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus asub seisukohale, et J.I ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset küünilist suhtumist kaaskodanike elu ja tervisesse. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid siis ei pea kohus võimalikuks J.I karistada LS § 201 lg 2 ja 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga. Kohtule ei ole vähetähtis teadmine, et menetlusalust isikut on varasemalt samalaadsete liiklusalaste väärtegude eest karistatud arestiga. Seega ei ole J.I hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades isiku tööalast ja perekondlikku seisu, on põhjendatud määrata aresti kandmine ositi, kohustades teda arestipäevad ära kandma nädalavahetustel ja tööst vabal ajal hiljemalt 31.detsembriks 2013.a. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48;
Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.