1-15-4959/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4959 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. veebruari 2019 määrus Aleksei Durnevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik Süüdimõistetu Aleksei Durnev (ik 37501120242) ja tema kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebused RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. veebruari 2019 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 12.08.2015 otsusega tunnistati A. Durnev süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.09.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 11 kuud vangistust võrra. A. Durnevile mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 7 aastat ja 5 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.03.2015 ja lõpeb 02.08.
6. Tartu Vangla esitas 23.11.2018 Tartu Maakohtule materjalid A. Durnevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohtu 15.02.2019 määrusega jäeti A. Durnev vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on formaalsed eeldused, otsustamaks A. Durnevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle, kuid täidetud ei ole sisulised eeldused.
8. A. Durnev on kriminaalkorras korduvalt karistatud, viibides kinnipidamiskohas kolmandat korda. Sealhulgas on A. Durnevile antud võimalus kanda karistust ka vabaduses. Viimati sai A. Durnev sellise võimaluse Harju Maakohtu 10.09.2013 otsusega, mil temale mõistetud kahe aasta pikkune vangistus jäeti tingimisi kolme aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Seega pani A. Durnev käesoleva karistuse aluseks oleva kuriteo toime eelmise otsusega mõistetud katseajal. Sellest tulenevalt ei ole varasemad karistused A. Durnevile vajalikku mõju avaldanud ja ta on vabaduses jätkanud kuritegude toimepanemist. Eeltoodu põhjal ei ole maakohus veendunud, et A. Durnevile mõistetud karistus on käesolevaks ajaks täitnud oma eesmärgi ja vabanemise korral oleks A. Durnev suuteline korrektselt täitma kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi ning hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.
9. Üldjoontes leidis maakohus, et A. Durnevi puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema sõltuvus narkootilistest ainetest. Lisaks peab maakohus raskeks ka A. Durnevi käesoleva karistuse aluseks oleva kuriteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt käitles A. Durnev ebaseaduslikult fentanüüli sisalduvat pulbrit kogumassiga 5,702 g (puhtal kujul vähemalt 322 mg fentanüüli), s.o narkootilist ainet koguses, millega oleks saanud narkojoobe tekitada rohkem kui 1600-le inimesele.
10. A. Durnev on kinnipidamisasutuses paigutatud
11. tulemusüksusesse, kus tegeletakse sõltuvusrehabilitatsiooniga. Karistuse kandmise ajal on A. Durnev omandanud riigikeele tasemel A
12. Samuti on ta osalenud sotsiaalprogrammides „12 sammu“, „Eluviisitreening“ ja „Tagasilanguse tugigrupis“. Sotsiaalprogrammide läbiviijate tagasisidest järelduvalt ei tunnista A. Durnev oma sõltuvusprobleemi ja tema motivatsioon muutusteks on pigem kõikuv. Samuti on osalenud A. Durnev tööhõives. A. Durnevil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on A. Durnevil olemas kindel elu – ja töökoht.
13. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et A. Durnevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. A. Durnevi tingimisi enne tähtaega vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja osaliselt vabanemisjärgsed elutingimused ning tema isik. Määruskaebused
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Durnevi kaitsja vandeadvokaat L. Nirgi, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaal (KarS § 76 lg 4 ja § 56 lg 1) – ja menetlusõigust (KrMS § 339 lg 2).
15. A. Durnevil on vabanemise korral olemas nii kindel elu – kui töökoht. Isik on üle vaadanud oma vaated elule ja ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud isikutega. Alkoholi osas A. Durnevi puhul risk puudub, kuna enne vangistust isikul alkoholiga probleeme ei olnud. Narkootikumidega seoses on A. Durnev kinnipidamiskohas läbinud mitmeid 2 sotsiaalprogramme ja kinnitanud, et soovib vabaduses jätkata sotsiaalprogrammiga „12 sammu“. Eeltoodu peaks maandama niigi mitte kõrgeks hinnatud kuriteo toimepanemise riske, sest A. Durnev soovib täita kontrollnõudeid.
16. Kaitsja hinnangul ei saa A. Durnevile ette heita karistatust kui sellist, kuna tema käitumine vangistuses on näidanud, et ta on teinud positiivsed järeldused jätkamaks edasist elu seaduskuulekalt. Isiku saab vabastada, kohaldades tema suhtes käitumiskontrolli nõudeid, ühtlasi on A. Durnev motiveeritud katseaega läbima positiivselt.
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka A. Durnev, kes taotleb samuti maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamist.
18. Maakohus viitas oma määruses sellele, et vangla ei toeta A. Durnevi vabastamist. Vangla ei saagi seda toetada, kuna A. Durnev andis oma kinnipidamisel vabatahtlikult välja suure koguse narkootilisi aineid. Vangla esitas kohtule A. Durnevi iseloomustuse, milles on märgitud, et ta on lojaalne ja korrektne vangla administratsioonile. Lisaks märgiti, et uue kuriteo toimepanemise risk on minimaalne. Prokuröri arvamus tugineb vangla iseloomustusel ja A. Durnevi minevikul. Samas ei ole prokurör arvesse võtnud, et nelja aasta jooksul, mil A. Durnev on kinnipidamiskohas viibinud, on ta muutunud ja läbinud kõik sotsiaalprogrammid. Samuti puuduvad A. Durnevil kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on osalenud tööhõives.
19. Lisaks märkis maakohus, et A. Durnev ei tunnista enda narkootilise aine sõltuvust, millega A. Durnev ei ole nõus. Ta kahetseb tehtut. Samuti on ta läbinud vastavaid sotsiaalprogramme. A. Durnevi hinnangul on sotsiaalprogrammide läbimisest veelgi tähtsam enda sõltuvuse tunnistamine. A. Durnev avaldas kohtus, et kavatseb pärast vabanemist jätkata sotsiaalprogrammiga „12 sammu“. Eeltoodu peaks sisuliselt likvideerima A. Durnevi poolt jätkuva tarvitamise riski.
20. Muuhulgas arvab maakohus, et A. Durnevi vabastamine ei ole põhjendatud ka tulenevalt tema varasemast elukäigust, lisaks A. Durnevi isiku tõttu. Kinnipidamise ajal oli A. Durnev aga kaine. Ta suhtles pere, sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga. A. Durnev on muutnud oma vaateid elule ja hindab pere, mis on tema jaoks prioriteediks. A. Durnev nõustub täitma kõiki kohtu poolt määratud kohustusi ja täitma kriminaalhooldusametniku korraldusi. Tal on kindel töökoht, mida kriminaalhooldusametnik kontrollis. Seeläbi ta saab tasuda enda võlgu ja maksta elatist oma pojale ning osaleda tema kasvatamises.
21. Tartu Ringkonnakohtu 01.03.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 11.03.2019 esitada määruskaebuste kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Viidatud tähtajaks A. Durnev esitas täienduse, milles näitas ära tunnistuste numbrid, mis kinnitavad tema poolt maakohtu määruses näidatud sotsiaalprogrammide läbimist. Ta veelkord kinnitab, et tunnistab oma narkosõltuvust ja on valmis osalema vastavates sotsiaalprogrammides. Ringkonnakohtu seisukoht
22. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et A. Durnev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamisele Vastusena määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
23. Nimelt on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, maakohus ei ole rikkunud materiaal – ega menetlusõigust ning määruskaebustes märgitu ei anna alust maakohtu määruse 3 tühistamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on KarS § 76 lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et A. Durnev ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.
24. Seniseks juurdunud kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). On õige, et A. Durnevi iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka palju positiivset – tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on läbinud vangistuses sotsiaalprogramme, osaleb vangla tööhõives, omab vabanemise korral kindlat elu – ja töökohta. Samas ei saa mööda minna ka sellest, et A. Durnev omab kahte kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas kolmandat korda. Seega on juba varasemalt üritatud tagada isiku õiguskuulekust kergemaliigiliste karistuste läbi, sealhulgas on kohaldatud tema suhtes ka karistusest tingimisi vabastamist, kuid A. Durnev rikkus kõige jämedamal moel käitumiskontrolli tingimusi, pannes katseajal toime uue kuriteo. Samuti on ta varasemalt rikkunud ka käitumiskontrolli tingimusi.
25. Käesoleva karistuse aluseks olev kuritegu, s.o narkootilise aine käitlemine suures koguses, oli A. Durnevi poolt suunatud nii majandusliku kasu saamisele kui ka oma sõltuvuse rahuldamiseks. Seega ei ole välistatud, et vabaduses eesootavate võimalike majanduslike raskuste ilmnemisel asub A. Durnev taas toime panema uusi, narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegusid, mida ei hoiaks ära isegi elektroonilise järelevalve kohaldamine. Nimelt nähtub asja materjalidest, et A. Durnev hoidis narkootilist ainet ka enda elukohas, mistõttu püsib risk, et isik võib jätkata käitlemist ka enda elukohast. Muuhulgas tarvitas A. Durnev enne vangistust nelja kuu vältel igapäevasel veenisiseselt fentanüüli. Varasemalt on tarvitanud nii kokaiini, amfetamiini kui ka kanepit ning pannud süüteona toime narkojoobes mootorsõiduki juhtimise. s.o A. Durnevil on võrdlemisi tõsine narkootilise aine sõltuvus. A. Durnev on tõepoolest kinnipidamiskohas läbinud sõltuvusteemalisi sotsiaalprogramme, samas on ta varasemalt kinnipidamiskohas osalenud Convictuse tugirühmas, kuid sellest hoolimata pani toime narkootilise aine käitlemisega seotud kuriteo. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus veendunud, et käesolevaks hetkeks A. Durnevi poolt kinnipidamiskohas enda sõltuvushäirega tegelemine on piisav, tagamaks tema kainet eluviisi vabaduses. Seda enam, et vangistuse ajal on A. Durnev esialgu keeldunud osalemast sõltuvusteemalistes sotsiaalprogrammides, mistõttu ei pruugi isik veel täie tõsidusega aru saada enda narkootilise aine sõltuvuse tõsidusest. Eeltoodust tingituna võib A. Durnev vabaduses jätkata narkootiliste aine tarvitamist, mis omakorda võib kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise.
26. Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et A. Durnevi puhul ei ole uute kuritegude toimepanemise risk veel piisavalt maandatud. VangS § 6 lg-s 1 on toodud vangistuse kaks eesmärki – esiteks kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja teiseks õiguskorra kaitsmine. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole A. Durnevile mõistetud karistus praeguseks neid eesmärke täitnud ja kriminaalhooldusele allutamise läbi ei ole võimalik tagada A. Durnevi õiguskuulekust. Seetõttu ei ole A. Durnevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine, ja seda ka elektroonilise valve alla, hetkel õigustatud.
27. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 15.02.2019 määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
28. Menetluskulude nõuet ringkonnakohtule ei ole esitatud. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 4