Obsah (4)

§ 75§ 65§ 76§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2019, Võru Kriminaalasja number 1-12-12273 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorr

) § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Andrus Täheväli peab: 1.

1. elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 1.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja 1.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
7. Keelata Andrus Tähevälil

§ 75

lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajal narkootiliste või psühhotroopsete ainete omamine või tarvitamine ja

§ 75lg 2 p 7 alusel suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega.

6. Kohustada Andrus Tähevälit

§ 75

lg 2 p 4 alusel kahe nädala jooksul peale vabanemist otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas. Samuti kohustada Andrus Tähevälit

§ 75lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalsete oskuste arendamise programmis.

1. Vabastada Andrus Täheväli viivitamata vahi alt. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtuotsus
2. Tartu Maakohtu
3. jaanuaril 2013 otsusega tunnistati Andrus Täheväli süüdi karistusseadustiku (

) § 121 järgi ja teda karistati vangistusega neli kuud.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 16.

detsembri 2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa üks aasta kaheksa kuud ja kuus päeva vangistust võrra ja mõisteti A. Täheväli liitkaristuseks kaks aastat ja kuus päeva vangistust. Vangistuse kandmise algust arvestati alates

1. jaanuarist
2. Määrus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise suhtes
3. Tartu Maakohtu
4. veebruari 2014 määrusega vabastati A. Täheväli talle Tartu Maakohtu
5. jaanuari 2013 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

§ 76lg 4 järgi määrati katseajaks üks aasta alates määruse jõustumisest.

A. Täheväli kohustati katseajal järgima

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma

§ 75

lg 2 p-des 2, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoiduma alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest, asuma tööle hiljemalt ühe kuu jooksul vangistusest vabanemisest, hoiduma suhtlemisest kriminaalkorras karistatud isikutega ja osalema sotsiaalprogrammides, mille on talle määranud kriminaalhooldaja. Tartu Maakohtu

1. veebruari 2014 määrus jõustus
2. märtsil
3. Erakorraline ettekanne
5. augustil 2014 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule A. Täheväli kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
6. A. Täheväli pole pärast
7. juulit 2014 ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning ta pole täitnud kohustust asuda tööle.
8. A. Täheväli suhtes algas kriminaalhooldus
9. märtsil
10. Esimest korda kohtus kriminaalhooldusametnik A. Täheväliga
11. märtsil
12. A. Täheväli käis registreerimisel kuni
13. juulini
14. Alates
15. juulist 2014 pole A. Täheväli registreerimiskohustust täitnud. Kriminaalhooldusametnik tegi
16. juulil 2014 kodukülastuse ja ta vestles A. Täheväli emaga, 2 kes ei osanud öelda, kus A. Täheväli viibib. Kriminaalhooldusametnik palus emal A. Tähevälile edasi öelda, et ta peab ilmuma kriminaalhooldaja juurde registreerimisele
17. augustil
18. Kriminaalhooldusametnik helistas
19. augustil 2018 uuesti A. Täheväli emale ja palus tal A. Tähevälile edasi öelda, et ta peab ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. A. Täheväli ei ilmunud registreerimisele ega teatanud oma mitteilmumisest.
20. augustil 2014 helistas kriminaalhooldusametnik A. Täheväli isale ja nad leppisid kokku, et isa edastab A. Tähevälile kriminaalhooldaja suusõnalise kutse ilmuda Võru kriminaalhooldusse. Ka see kokkulepe ei andnud soovitud tulemust. Kriminaalhooldaja helistas korduvalt A. Täheväli mobiiltelefonile numbril, mille A. Täheväli talle andnud oli. Telefon oli välja lülitatud. Isa sõnul viibib A. Täheväli Võrus tüdruku juures. Kriminaalhooldaja ei tea, kus A. Täheväli tegelikult elab ja millega ta oma päevi sisustab. A. Täheväli pole asunud ametlikult tööle. Töötuna ja tööotsijana oli ta arvel
21. märtsist kuni
22. juunini
23. Praegu on A. Täheväli tegevuseta isik. Kriminaalhooldusametnik ei saa A. Täheväli üle järelvalvet teostada.
24. Kriminaalhooldusametnik taotleb A. Tähevälile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, sest A. Täheväli pole täitnud kontrollnõudeid ning ta pole teinud koostööd kriminaalhooldusametnikuga. Ettekande koostamisele järgnenud periood
25. A. Täheväli kuulutati Tartu Maakohtu
26. septembri 2014 määrusega tagaotsitavaks ja vahistati tagaselja. Kohus viitas sellele, et A. Täheväli asukoht on teadmata ja seega on põhjust arvata, et ta hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale; ka on vaja eeldada, et A. Täheväli vangistus pööratakse täitmisele.
27. A. Täheväli teatas
28. aasta aprillis kriminaalhooldajale, et ta naaseb Iirimaalt Eestisse.
29. aprillil 2019 peeti kriminaalhooldaja juurde läinud A. Täheväli kinni. Kohtus selgitas A. Täheväli, et ta oli viimased aastad Iirimaal, seljatas oma narkoprobleemi ja otsustas Eestisse tagasi pöörduda. Kohus jättis A. Täheväli pärast tema üle kuulamist vahi alla. Poolte seisukohad kohtuistungil
30. Kriminaalhooldusametnik loobus kohtuistungil erakorralises ettekandes esitatud taotlusest ja leidis, et A. Tähevälil peaks võimaldama olla edasi katseajal. Seda seetõttu, et möödunud aastate jooksul on A. Täheväli täielikult muutunud.
31. A. Täheväli palus jätta talle mõistetud karistus täitmisele pööramata ja märkis järgmist. Ta on viimase viie aasta jooksul elanud õiguskuulekalt. Iirimaal olles sai ta võitu narkoprobleemist ja on olnud üle nelja aasta uimastitest eemal. Tal on kolm last ja paljuski just laste pärast otsustas ta Eestisse tagasi tulla. Eestist lahkus ta seepärast, et ei saanud siin oma uimatisõltuvusega hakkama: ta vajas keskkonnavahetust. Vabanedes saaks ta kohe tööle minna.
32. Kaitsja palus A. Täheväli vabastada, sest süüdimõistetu on muutunud. A. Täheväli tuli vabatahtlikult Eestisse tagasi. Süüdimõistetu ei tarvita enam uimasteid. Ta saab kohe tööle minna. Kohtu seisukoht
33. On ilmne, et A. Täehväli on rikkunud tervet hulka kriminaalhoolduse nõudeid: ta lakkas käimast kriminaalhooldaja juures, lahkus ilma kriminaalhooldaja loata Eestist, ei täitnud tööle minemise kohustust ega läbinud sotisaalprogrammi.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane 3 katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

1. Kohase järelmi valikul tuleb võtta arvesse kõiki asjaolusid, sh rikkumiste raskust ja isiku prognoositavat tulevast käitumist. A. Täheväli rikkumised on tõsist laadi: ta loobus kriminaalhooldusel käimisest sootuks ja seda pikaks ajaks. Seetõttu tuleb kahtlemata kõne alla A. Täheväli vanglasse saatmine. Siiski on terve hulk A. Täheväli kasuks kõnelevaid asjaolusid.
2. A. Täheväli pages Eestist suuresti seetõttu, et ta tundis, et ta hakkab siin olles uuesti uimasteid tarbima. Süüdimõistetu lootis, et keskkonnavahetus mõjub positiivselt. Sellisel motiivil kriminaalhooldusest hoidumine on märksa väiksema ebaõigussisuga ja n-ö aktsepteeritavam kui nt põgenemine üksnes karistuse kandmise hirmus või alkoholi või uimasteid tarbima hakkamine. Arvesse peab võtma sedagi, et A. Täheväli naasis Eestisse vabatahtlikult ja andis enda tagasi tulemisest võimudele teada. See aga vähendab tema eelneva kriminaalhoolduselt eemal olemise kaalukust.
3. A. Täheväli elu viimastel aastatel annab tugevasti alust loota, et süüdimõistetu enam uusi kuritegusid toime ei pane. Nimelt loobus A. Täheväli Iirimaal olles uimastite tarvitamisest ja elas aastaid õiguskuulekat elu. Edasist kuritegevusvaba elu saab loota ka tänu sellele, et A. Tähevälil on mitu alaealist last, kelle eest ta hoolitseda soovib – nii, nagu ta on seda teinud viimase nelja ja poole aasta jooksul. Ka viitab tulevasele õiguskuulekale elule see, et A. Tähevälit on vabaduses ootamas töökoht: töö olemasolu vähendab jõudeaega, mille A. Täheväli võiks kulutada narkootikumide tarbimisele. Süüdimõistetu õiguskuuleka elu tagamine on aga kriminaalhoolduse peamine eesmärk. Seetõttu ei nõua A. Täheväli vanglasse saatmist ka retsidiivsusprognoos. Samuti on eeltoodud põhjuste tõttu kõigiti võimalik loota, et A. Täheväli täidab edaspidi kriminaalhoolduse reegleid.
4. Eelmärgitud põhjustel leiab kohus, et A. Täheväli vanglasse saatmine ei ole põhjendatud. Küll aga peab süüdimõistetu alluma katseajale ja täitma sel ajal kriminaalhooldusnõudeid. See tähendab kõigepealt seda, et A. Täheväli peab täitma

§ 75lg-s 1 sätestatud üldisi nõudeid.

Lisaks aga tuleb talle seada ka täiendavad kitsendused. Nii tuleb tal keelata

§ 75lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajal uimastite tarvitamine.

Ka tuleb talle

§ 75

lg 2 p 4 alusel panna kohustus otsida endale kahe nädala jooksul peale vabanemist töökoht või võtma ennast arvele Töötukassas.

§ 75lg 2 p 8 alusel paneb kohus A.

Tähevälile kohustuse osaleda sotsiaalsete oskuste arendamise programmis. Viimaks ei tohi A. Täheväli suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (

§ 75lg 2 p 7).

17. Katseaeg kestab üks aasta. Seda aega tuleb arvata alates käesoleva määruse tegemisest. Seda seetõttu, et kohus tühistab A. Täheväli vahistamise ja vabastab A. Täheväli viivitamata. Nimelt ei ole A. Täheväli vahi alla hoidmine enam vajalik: pole enam põhjust eeldada, et süüdimõistetu karistus pööratakse täitmisele (nagu kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1 p 2 seda isiku vahi all pidamiseks nõuab). /allkirjastatud digitaalselt/ 4