K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 25. märts 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-1598 Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Taotlus süüdimõistetu

) § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõisteti K. Plankenilt välja menetluskulud: 1 sundraha 625 eurot, kaitsjatasu 322,44 eurot, narkootilise aine ekspertiisi kulu 84 eurot ja DNA ekspertiisi kulu 513 eurot.

§ 180

lg 3 teise lause alusel jäeti sundraha 625 euro ulatuses riigi kanda.

§ 180lg 3 neljanda lause alusel määrati, et K.

Plankenil tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ja teda kohustati tasuma menetluskulude katteks iga kuu viimaseks kuupäevaks 128,70 eurot esimesel üheteistkümnel kuul ja 128,74 eurot kaheteistkümnendal kuul. Kohtuotsus jõustus

1. aprillil
4. märtsil 2019 esitas K. Planken Tartu Maakohtule taotluse, milles palub pikendada menetluskulude tasumise tähtaega tasumata summa osas 518 eurot kuue kuu võrra. Oma taotlust põhjendab K. Planken asjaoludega, et tal puudub sissetulek ja ta õpib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtu seisukoht
5. Kohus vaatab taotluse läbi

§ 423alusel.

Menetluskulude maksmise ajatamise puhul on asjasse puutuvad

§-d 423 ja 424.

§ 423

järgi järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Rahalise karistuse tasumise pikendamist ja ajatamist reguleerib

§ 424

. Eelviidatud sätte järgi võib mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

1. Menetluskulude tasumine on võimalik ajatada ka juhul, kui kohtuotsusega on menetluskulude tasumine määratud ositi ühe aasta jooksul, sest menetluskulude tasumise tähtaja pikendamine kohtuotsuse tegemisel ja pärast kohtuotsuse jõustumist süüdimõistetu avalduse alusel täitmiskohtuniku menetluses otsustatakse erinevate sätete alusel. Kohtuotsuse tegemisel lähtub kohus kriminaalmenetluse seadustiku
2. peatüki ja
3. peatüki
4. jao sätetest, mis reguleerivad menetluskulude väljamõistmist ja menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist kohtumenetluses. Pärast kohtuotsuse jõustumist lähtub täitmiskohtunik menetluskulude tasumise tähtaja pikendamisel kriminaalmenetluse seadustiku
5. peatüki
6. ja
7. jao sätetest, mis reguleerivad kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamist. Ka Riigikohus on leidnud, et juhtudel, mil süüdimõistetu taotleb kohtuotsuse täitmise staadiumis

§-le 424 viidates kohtukulude tasumise pikendamist või ajatamist, ei ole õige jätta taotlust rahuldamata põhjendusega, et juba kohtuotsuse tegemisel määrati

§-st 424 nähtuvalt maksimaalne üheaastane kohtukulude vabatahtliku hüvitamise tähtaeg (vt nt RKKKo 3-1-1-109-13, p 8). 5. Tulenevalt

§-st 424 tuleb otsustada, kas esineb mõjuv põhjus menetluskulude maksmise tähtaja pikendamiseks.

1. Õppimine kutsekoolis iseenesest niisugune mõjuv põhjus pole, sest inimene võib töötada ajal, mil ta õpib kutsekoolis, ja inimesel võib olla vara, mille arvel saab ta tasuda menetluskulud ka kutsekoolis õppimise korral. Seega on õppimine kutsekoolis mõjuv põhjus menetluskulude maksmise tähtaja pikendamiseks vaid juhul, kui õppimise ajal süüdimõistetu ei tööta ning tal pole vara, mille müügist saadud raha arvel saab ta tasuda menetluskulud.
2. Taotlusest nähtub, et K. Plankenil puudub sissetulek. Kuna üldjuhul õpilased ei tööta kutsekoolis õppimise ajal ning kohtule pole teada asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et K. Planken töötab, on usutav K. Plankeni väide, et ta ei tööta ning tal puudub seetõttu sissetulek, mille arvel saab ta menetluskulud tasuda. Sissetuleku puudumine on mõjuv põhjus 2 menetluskulude maksmise tähtaja pikendamiseks vaid juhul, kui süüdimõistetul puudub vara, mille arvel saab ta tasuda menetluskulud.
3. Taotluses pole märgitud, kas K. Plankenile kuulub vara. Kuna K. Planken on 19aastane, ta õpib kutsekoolis ning ta ei tööta õpingute kõrvalt ja tal puudub seetõttu sissetulek, mille eest saab ta endale soetada vara, on vähetõenäoline, et K. Plankenile kuulub vara, mille arvel saab ta menetluskulud tasuda. Kohtule pole teada asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et K. Plankenile kuulub väärtuslik vara, mille arvel saab ta tasuda menetluskulud. Vara puudumist K. Plankenil näitab ka asjaolu, et Tartu Maakohtu
4. märtsi 2018 otsusega jäeti pool sundrahast 625 eurot riigi kanda ja määrati teiste menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kui K. Plankenil oleks olnud vara, poleks temaga sõlmitud kokkulepet, millega jäetakse pool sundrahast riigi kanda ja võimaldatakse teised menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul. Arvestades eelnevat, saab järeldada, et K. Plankenil puudub vara, mille arvel saab ta tasuda menetluskulud Tartu Maakohtu
5. märtsi 2018 otsusega määratuid tähtajaks
6. aprilliks
8. Eeltoodud põhjustel tuleb menetluskulude tasumise tähtaega kuue kuu võrra pikendada. Kuuekuulist tähtaega tuleb hakata arvutama kuupäevast, mil menetluskulud oleks pidanud olemas makstud (Pikamäe –

. Kommentaar, § 424/4). See kuupäev on

1. aprill
2. Niisiis peab K. Planken tasuma Tartu Maakohtu
3. märtsi 2018 otsusega temalt välja mõistetud menetluskulud
4. oktoobriks
5. Kohus ei näe vajadust välja tuua, millisel moel tasumine täpselt toimuma peab (st mitmes osas ja kui suurte osamaksete kaupa). Oluline on see, et kulud
6. oktoobriks 2019 makstud oleks. Ilmselt oleks K. Plankenil mõistlik siiski mitte jätta maksmist n.ö viimasele minutile, vaid üritada tasuda osade kaupa. /allkirjastatud digitaalselt/ 3