2-18-15086 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 3. jaanuar 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-15086 Tsiviilasi Eesti

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) (hageja) esitas 08.10.2018 Harju Maakohtule hagi K L (kostja) vastu kahjuhüvitise 448 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja Pärnu Maakohtu 01.02.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-86165 süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver O A suri. A A esitas 26.07.2016 kostjale ohvriabi seaduse alusel taotluse vägivallakuriteo ohvri O A matuste korraldamisega seotud kulude hüvitamiseks. Hageja 28.07.2016 otsusega nr XXX hüvitati O A matuste korraldamisega seotud kulud kokku summas 448 eurot.
2. Kohus võttis 09.10.2018 määrusega hageja hagiavalduse menetlusse.
3. 27.12.2018 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi, mille palusid kinnitada. Lisaks andis hageja teada, et hagejal kohtukulusid ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 5.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 6.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku 2 2-18-15086 huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 430lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.

7. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss

§ 430lg 3 järgi kinnitamata.

8. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 430

lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. 9.

§ 168

lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd kohtule esitatud kompromissist nähtuvalt ei ole pooled eraldi leppinud kokku menetluskulude kandmises, siis peab kohus lähtudes

§ 168lg-st 3 põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Seejuures on hageja kinnitanud, et hagejal kohtukulusid ei ole. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3