2-18-12937/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Kohtujurist Kertu Altin Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-12937 Tsiviilasi I V hagi V T vastu kaasomandi lõpetamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: I V(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Olga Väina (XXX OÜ, e-post XXX); Kostja: V T (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX). Resolutsioon
2. Kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromissleping, mille kohaselt: 1.1 Pooled paluvad kohtul lõpetada ühisomand kinnisasjale aadressiga XXX (registriosa number XXX, katastritunnus XXX) selliselt, et kinnistu registriosa numberiga XXX jääb tervikuna I V(isikukood XXX) ainuomandisse. 1.2 V T (isikukood XXX) annab oma nõusoleku kinnistu omanikukande muutmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosas nr XXX selliselt, et I V (isikukood XXX) kantakse kinnistusraamatusse kinnistu registriosanumbriga XXX ainuomanikuna. V T nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks tuleb lugeda antuks pärast kompromissi jõustumist. 1.3 I V on kohustatud pärast kohtu poolt kompromissi kinnitamist tasuma V T tema omandiosa kaotuse eest 15 000 eurot. Hageja maksab kostjale hüvitise pärast kostja poolt vastava dokumendi, mis peab olema kostja poolt allkirjastatud ning notariaalselt tõestatud Sankt-Peterburis, väljastamist hagejale. Pärast akti kättesaamist ja toimetamist Eesti kohtule, kompromissi määrus jõustub lõplikult. 1.4 Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi jõustumist üksi pool ei esita teineteise vastu pretensioone.
3. Tagastada riigilõiv 225 eurot hageja arveldusarvele nr XXX.
4. Menetlus asjas lõpetada. 1
5. Jätta tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda.
6. Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on I V hagi V T vastu kaasomandi lõpetamise ja nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes. 22.01.2019 esitas kostja kohtule kompromisslepingu, mis on omakäeliselt allkirjastatud kostja poolt. 23.01.2019 esitas hageja kohtule kompromisslepingu, mis on omakäeliselt allkirjastatud hageja poolt. Kompromisslepinguga paluvad pooled kohtul lõpetada ühisomand kinnisasjale aadressiga XXX (registriosa number XXX, katastritunnus XXX) selliselt, et kinnistu jääb tervikuna hageja omandisse ning tuvastada kostja nõusolek vastava kinnistusraamatu kande tegemiseks. Pooled lepivad kokku, et hageja on kohustatud pärast kompromissi kinnitamist kohtu poolt hüvitama kostjale tema omandiosa kaotuse rahas summas 15 000 eurot. Hageja maksab kostjale kompensatsiooni pärast kostja poolt vastava dokumendi, mis peab olema kostja poolt allkirjastatud ning notariaalselt tõestatud Sankt- Peterburis, väljastamist hagejale. Pärast akti kättesaamist ja toimetamist Eesti kohtule kompromissi määrus jõustub lõplikult. Pooled kinnitavad, et pärast kompromissi jõustumist üksi pool ei esita teineteise vastu pretensioone. Pooled paluvad jätta menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 10 päevale. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja kinnitamise ning tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palub kohtul TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot hageja arveldusarvele, kust riigilõiv tasuti. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et poolte kompromissleping tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte kompromissleping vastab nõuetele ning selle võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Pooltevaheline kompromissleping on omakäeliselt allkirjastatud hageja ja kostja poolt. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärjed on menetlusosalistele kompromisslepingus märgitu kohaselt teada. TsMS § 168 lg 3 alusel kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt asjaolust, et pooled on sõlminud kompromissi ja paluvad jätta menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 2 TsMS § 661 lõige 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Võttes arvesse, et pooled on lühendanud edasikaebetähtaega 10 päevani, on käesolev kohtumäärus edasikaevatav 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna pooled sõlmisid kompromissi. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 1 tuleb hagejale tagastada pool hagi esitamiselt tasutud riigilõivust summas 225 eurot hageja arveldusarvele nr XXX. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 3