KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-12-25370 Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2019, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal Tsiviilasi XX (X) pankrotimenet

) § 158 alusel raugemisega. Maakohus märkis, et tunnustatud nõudega võlausaldajatel jäi raha saamata järgmiselt: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 398,75 eurot, jaotis 11,73; Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) 3000 eurot, jaotis 88,

1. Maakohus vabastas YY pankrotihalduri ülesannete täitmisest ja määras tema tasu.
2. Maakohus algatas 06.06.
3. a määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras usaldusisikuks YY.
4. Võlgnik esitas 07.06.2018 maakohtule avalduse vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
5. Usaldusisik esitas 08.06.2018 maakohtule

§ 172lg-s 4 sätestatud aruande.

Pankrotimenetluses ei tehtud jaotusettepaneku alusel väljamakseid. Seisuga 06.06.2013 oli võlgniku vastu nõudeid 3398,75 eurot. Võlgnik tasus võlausaldajatele 06.06.2013-08.06.2018 kohustustest vabastamise menetluses 734,08 eurot (sh panga teenustasud 1,68 eurot). Väljamaksed jagunesid II järgu võlausaldajate vahel järgmiselt: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 85,95 eurot, nõude jääk 08.06.

1. a seisuga 312,80 eurot (jaotis 11,73%, tunnustatud nõue 398,75 eurot); Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) 646,45 eurot, nõude jääk 2353,55 eurot (jaotis 88,27%, tunnustatud nõue 3000 eurot). Võlgniku vastu oli 08.06.
2. a seisuga nõudeid kokku 2666,35 eurot. Usaldusisik selgitas 13.06.2016 esitatud aruandele lisaks, et võlgnik oli
3. a maist kuni 27.10.2016 töötu. Seejärel sõlmis töösuhte V OÜ-ga (netotöötasu katseajal 250 eurot kuus), kuid töösuhe lõpetati enne neljakuulise katseaja möödumist. Võlgnik oli kuni 23.07.2017 taas töötu. Võlgnik sõlmis 24.07.2017 töölepingu F OÜ-ga (lihuniku ametikoht, netotöötasu 700 eurot kuus). Võlgnik töötas alates 01.02.2018 V AS-s lihuniku ametikohal (netotöötasu 700 eurot kuus). Võlgnik on alates 10.03.2018 kuni praeguseni töötu ja registreeritud töötuna Eesti Töötukassas. Võlgniku ülalpidamisel oli kuni 01.04.2017 kaks alaealist last ning alates
4. a aprillist üks alaealine laps.
5. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) selgitas 14.06.
6. a vastuses, et võlgnikul ei ole 14.06.
7. a seisuga Maksu- ja Tolliameti ees kohustusi. Võlgniku intressivõla jääk 284,46 eurot kustutati aegumise tõttu 26.07.
8. a koondakti nr 13-9/00176 alusel. Seetõttu ei olnud Eesti Vabariigil (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastuväiteid võlgniku kohustustest 2 Tsiviilasi nr 2-12-25370 vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta.
9. Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) ei nõustunud 15.06.
10. a vastuses võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega, kuna tegemist on avalik-õigusliku nõudega, mis 15.06.
11. a seisuga ei ole aegunud. Maakohtu määrus
12. Maakohus lõpetas 20.07.
13. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Maakohus märkis, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe võlgniku 2353,55 euro suurune kohustus võlausaldaja Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) ees, kuna tegemist on tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusega. Maakohus märkis, et võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tõttu lõpevad võlgniku pankrotivõlausaldajate nõuded, sh ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei esitanud võlgniku pankrotimenetluses oma nõudeid (

§ 176lg 1).

Maakohus vabastas YY usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Maakohus viitas

§ 175lg-tele 1 ja 8, § 176 lg-tele 1 ja 2, § 177 lg-tele 1 ja 2.

Maakohus märkis, et võlgnik tasus võlausaldajatele 06.06.2013-08.06.2018 kohustustest vabastamise menetluses 734,08 eurot (sh panga teenustasud 1,68 eurot). Väljamaksed jagunesid II järgu võlausaldajate vahel järgmiselt: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 85,95 eurot, nõude jääk 08.06.

1. a seisuga 312,80 eurot (jaotis 11,73%, tunnustatud nõue 398,75 eurot); Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) 646,45 eurot, nõude jääk 2353,55 eurot (jaotis 88,27%, tunnustatud nõue 3000 eurot). Võlgniku vastu oli 08.06.
2. a seisuga nõudeid kokku 2666,35 eurot. Võlgniku pankrotimenetluses jäi võlausaldajatel (II rahuldamisjärgu nõuetena) raha saamata järgmises ulatuses: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 398,75 eurot; Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) 3000 eurot. Kohustustest vabastamise menetluses jäi võlausaldajatel raha saamata järgmiselt. Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõude jääk oli 08.06.
3. a seisuga 312,80 eurot. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) selgitas, et võlgnikul ei ole 14.06.
4. a seisuga Maksu- ja Tolliameti ees kohustusi. Võlgniku intressivõla jääk 284,46 eurot kustutati aegumise tõttu 26.07.
5. a koondakti nr 13-9/00176 alusel. Seetõttu ei olnud Eesti Vabariigil (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta. Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) nõude jääk oli 2353,55 eurot. Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) leidis, et võlgnikku ei tuleks vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest, kuna tegemist on avalik-õigusliku nõudega, mis praeguse seisuga ei ole aegunud. Maakohus tutvus võlausaldajate seisukohtadega, võlgniku aruande ja selgitustega ning leidis, et võlgnik tegeles kohustustest vabastamise menetluse kestel oma võimaluste piires mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgniku elukohta, haridustaset, töökogemust ja kahe alaealise lapse ülalpidamist arvestades käitus võlgnik parimal võimalikul viisil. Võlausaldajate nõudeid ei olnud võimalik suuremas ulatuses rahuldada eelkõige võlgniku madala palgataseme ja ülalpeetavate olemasolu tõttu. Maakohtu hinnangul andis usaldusisiku aruanne ammendava ülevaate võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest ja võlgniku tegevusest. Sellest ei ilmnenud asjaolusid, mille tõttu 3 Tsiviilasi nr 2-12-25370 tuleks keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest

§ 175lg 2 järgi.

Võlausaldajad ei esitanud maakohtule tõendeid, et võlgnik rikkus tahtlikult nende õigusi. Lisaks ei olnud ka kohtul selliseid andmeid. Eelnevast tulenevalt lõpetas maakohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, v. a Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) ees olevast kohustusest (võlgnikult Rapla Maakohtu 09.12.1999 kriminaalasjas nr 1-1-120 tehtud otsusega välja mõistetud keskkonnakahju).

§ 176

lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Kuriteoga tekitatud kahju on tahtlikult tekitatud kahju. Võlgniku määruskaebus 9. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis võlgniku vabastamata kohustustest, mis tal on Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) ees. Rapla Maakohtu 09.12.1999 kriminaalasjas nr X-XX-XXX tehtud otsusest tulenev Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) nõue on aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §157 lg 1). Kohtuotsusest on möödas peaaegu 19 aastat. Võlgnik jättis teadmatusest esitamata taotluse kohaldada jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumise tähtaja saabumisel aegumist. Kohtumääruses on vääralt märgitud tahtlus. Võlgnik oli saemees ega teadnud, et maatükile ei olnud väljastatud raieluba. Võlgnikku kasutati ära kui tankisti. Võlgnik ei saanud tol ajal õigusabi. Kriminaalasjas pandi kirja, et võlgnik müüs metsamaterjali, kuid tegelikult ei saanud võlgnik isegi puude langetamise eest raha. Usaldusisiku aruande kohaselt tegeles võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal oma võimaluste piires mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgnik palub maakohtu määruse vaidlustatud osas TsÜS § 157 lg 1 ja

§ 175lg 2 alusel tühistada, kuna nõue on aegunud.

10. Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) vaidleb määruskaebusele vastu.

§ 176

lg 2 kohaselt ei vabane võlgnik õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Võlgniku kuriteoga tekitatud keskkonnakahju on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju. Kohtuotsus on jõustunud. Aegumise kohaldamiseks ei ole alust, sest võlgnik on nõuet jätkuvalt tunnustanud ja kohustuste vabastamise menetluses tasunud Eesti Vabariigile (Keskkonnainspektsiooni kaudu) 646,45 eurot. Ringkonnakohtu põhjendused

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust otsustusega maakohtu menetluskulude jaotuse kohta.
2. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 659 kohaselt on ringkonnakohus ka määruskaebuste lahendamisel seotud kaebuse piiridega. Eelnevast tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus vaidlusaluse maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles maakohus lõpetas võlgniku pankrotimenetluses kohustustest vabastamise menetluse, vabastas võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja vabastas YY usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. 4 Tsiviilasi nr 2-12-25370 13.

§ 176

lg 1 järgi, kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

§ 176

lg-st 2 tuleneb erand, mille kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Asja materjalide (I kd, tl 16) kohaselt osales võlgnik ebaseaduslikel metsatöödel ning sellega kaasnesid Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) keskkonnakahjude hüvitamise nõuded. Rapla Maakohtu 09.12.1999 kriminaalasjas nr 1-1-120 tehtud otsusega mõisteti võlgnik süüdi kriminaalkoodeksi (Krk) § 139 lg 2 p 2 alusel, teda karistati 1100 krooni (70,3 eurot) suuruse rahatrahviga ning lisaks mõisteti võlgnikult riigituludesse 46 940 krooni (3000 eurot). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, mille kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel võlgniku kohustus võlausaldaja Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) ees summas 2353,55 eurot, kuna tegemist on tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusega (TsMS 654 lg 6 ja § 659). Kuriteoga tekitatud kahju tuleb käesoleval juhul käsitleda tahtlikult tekitatud kahjuna.

§ 176

lg-st 2 tuleneb üheselt, et õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel, st õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusest ei ole võimalik võlgnikku vabastada. 14. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nõude aegumine

§ 176lg 2 kohaldamisel oluline ega ole iseseisev võlgniku kohustustest vabastamise alus. Ts

ÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seega on nõude aegumise puhul võlgnikul võimalik esitada aegumise vastuväide, kuid see ei tähenda, et ta tuleks

§ 176lg-s 2 sätestatud kohustustest vabastada. Lisaks on Ts

ÜS § 157 lg 3 kohaselt pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest. Praegu lõpetas maakohus võlgniku pankrotimenetluse 04.06.

1. Seega ei ole Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) 2353,55 euro suurune nõue võlgniku vastu ka aegunud.
2. Maakohus rikkus TsMS § 173 lg 1 esimest lauset ja § 173 lg 2 ning § 463 lg 2 kaudu kohalduvat § 438 lg 2, kui jättis otsustamata menetluskulude jaotuse. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise lahend on menetlust lõpetav lahend eelviidatud sätte tähenduses. Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada. Kohustustest vabastamise menetluse kulud maakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt võlgniku kanda. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Eesti Vabariiki esindas Maksu- ja Tolliameti asutuse töötaja. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Asja materjalidest ei nähtu, et menetluses oleks tehtud toiminguid, millega kaasneksid sõidukulud. Eesti Vabariiki esindas Keskkonnainspektsiooni seaduslik esindaja. 16.

§ 175lg 6 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

5 Tsiviilasi nr 2-12-25370 / allkirjastatud digitaalselt / Ele Liiv / allkirjastatud digitaalselt / Margo Klaar / allkirjastatud digitaalselt / Kaupo Paal 6