1-18-9045/11

1-18-9045 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.04.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-9045 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Kaitsja Liis Suik (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Kalev Jürissoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Kalev Jürisson (ik: 37607210306; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 03.04.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Kalev Jürisson karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 1 (üheks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla IdaHarju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Kalev Jürisson katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5. Kohaldada Kalev Jürissoni suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 1 (üks) kuu alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest; 7) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
6. Kalev Jürissonile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
7. Kalev Jürisson vabastada määruse jõustumisel.
8. KrMS § 180 alusel mõista Kalev Jürissonilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse Kalev Jürissonile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale, Kalev Jürissonile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 07.03.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalev Jürissoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 08.11.
10. a kohtuotsusega tunnistati Kalev Jürisson süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. Karistuse kandmise algus oli 06.11.
11. a ja lõpp on 07.08.
12. a. Kalev Jürissoni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Isik paneb kuritegusid toime peamiselt alkoholijoobes või sooviga saada alkoholi ja kiiret materiaalset kasu. Varguste puhul on näha, et teod on pandud toime ettekavatsetult ja planeeritult. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Tulenevalt lühikesest karistusajast ei ole isikule individuaalset täitmiskava koostatud. Isik osaleb alates 10.01.2019 vanglas majandustöödel ja II kvartal 2019a on planeeritud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. Muid hõiveid plaaneritud ei ole. Käitumine on olnud vanglas korrektne. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on majaga, mis kuulub kinnipeetava emale. Elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele ja ema on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Iseloomustusest nähtub, et käesolevalt vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Tal on teatavad oskused siseviimistluse ja ehituse valdkonnas, kuid kindel kutse puudub. Tallinna Vangla 08.02.2019 K-Raha andmetel täitmata rahalisi nõudeid 13606,33 eurot ning vabanemisfondis on 190,03 eurot. Käesolevalt vanglas töötab majandustöödel ning vangistuse jooksul on materiaalselt toetanud ema, kes on nõus poega toetama ka pärast vabanemist. Kalev Jürisson taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Helen Kiviloo esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Kalev Jürissoni vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et kinnipeetava näol on tegemist isikuga, kelle suhtes on võimalik kohaldada elektroonilist järelevalvet. Vangistuses ei ole tal ühtegi distsiplinaarkaristust. Samuti on tal olemas nii materiaalne kui moraalne toetus ema poolt. Elektroonilist järelevalvet tema suhtes kunagi varem kohaldatud ei ole, seega oleks see kõige tõhusam meetod isiku taasühiskonnastamisel, sest vanglast vabanedes on ta taas kõikide oma probleemidega üksinda silmitsi. Isik tunnistab enda sõltuvust. Kriminaalhooldaja kaudu saaks ta psühhiaatri kontakti või osaleks sotsiaalprogrammis. Kaitsja taotluseks on vabastada isik tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Kalev Jürissoni võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Kalev Jürissoni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 5 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Kalev Jürissoni tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Kalev Jürissonile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on vanglakaristusest teinud vajalikud järeldused ning seadnud endale iseloomutusest nähtuvalt teatud eesmärgid, mis viitavad sellele, et isikul on tahe enda elukäiku muuta. Isik nüüdseks tunnistab enda probleeme ja saab aru, et nendega tuleb tegeleda ja ennast muuta. Pärast vabanemist on Kalev Jürissonil olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Kalev Jürisson, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/