¹ lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdistatava, kannatanu, tunnistajate ja teiste isikute elukohti ning kannatanu, tunnistajate ja teiste isikute nimed asendada initsiaalidega; kannatanu, tunnistajate ja teiste isikute muud isikuandmed asendada tähemärkidega. Kriminaalasi nr 1-18-1693 lühimenetluses K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 06. november 2018.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-1693
) § 306,
lg 3,
,
S § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 2 alusel vähendada 9 kuud vangistust 1/3 võrra, s.o 3 (kolme) kuu vangistuse võrra, ja mõista Juri Kolesnikovile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 6 kuud vangistust Juri Kolesnikovile kriminaalasjas nr 1-14-3303 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 04.11.2014.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 13 aasta 3 kuu vangistuse, võrra ja mõista Juri Kolesnikovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 13 (kolmteist) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust. 13 aasta 9 kuu vangistuse kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest – alates 06.11.2018.a. Kriminaalasjas nr 1-14-3303 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 04.11.2014.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud 18 aastast 3 kuust vangistusest on alates 07.11.2013 kantud kokku 4 aastat 11 kuud 30 päeva, s.o kokku 5 aastat: • vahemikus 07.11.2013 kuni 06.11.2017 kaasa arvatud: 4 aastat vangistust, vahemikus 07.11.2017 kuni 06.10.2018 kaasa arvatud: 11 kuud vangistust, • vahemikus 07.-31.10.2018 kaasa arvatud: 25 päeva vangistust, • vahemikus 01.-05.11.2018 kaasa arvatud: 5 päeva vangistust.
lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. •
lg 3 alusel, tagamaks süüdistatavale tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, jätta XXX seisundiga Juri Kolesnikovi menetluskuludest kohtumenetluses riigi õigusabi osutamisega seonduv kaitsjatasu (780€) ja sõidukulu hüvitis (266.40€) kokku 1046.40 € riigi kanda.
lg 1,3 alusel välja mõista Juri Kolesnikovilt riigituludesse menetluskuluna kokku 990 €, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • • 240€ riigi õigusabi osutanud kaitsjale kaitsjatasu kohtueelses menetluses (I, 60-62, 7879;
lg 1 p 4), 750€ sundraha (
lg 1 p 9,
Menetluskulu 990 € tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99918700058824 ühele järgmistest kontonumbritest: • • • SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-18-1693, menetluskulu 06.11.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2,
lg 3 – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Sissenõudja Eesti Vabariigi huvides ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud Juri Kolesnikovi puhul määrata menetluskulu tasumist ositi, sest ositi tasumise määramine üksnes põhjustaks riigile kahjulikke viivitusi menetluskulu sissenõudmisel. Juhul kui Juri Kolesnikov asub tervisliku olukorra paranedes vanglas tööle, siis saab hakata 2 vanglas töötamisest saadavast sissetulekust tegema kinnipidamisi rahaliste nõuete katteks. Süüdistatav Juri Kolesnikovi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa 06.11.2018.a taotluse (II, 186-190) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Anti Aasmaa (asukoht Tallinnas Pikk tn 36-22) kasuks 1046.40 eurot (sellest käibemaks on 174.40€) advokaat Anti Aasmaa süüdistatav Juri Kolesnikovi kaitsjana riigi õigusabi korras üldmenetluses kohtusse saabunud, kuid kohtuistungi avapäeval lühimenetlusse läinud, kriminaalasjas kohtumenetluses osutatud õigusabi (780€, sealhulgas käibemaks 130€) ja kuluhüvitise (266.40€, sealhulgas käibemaks 44.40€) eest kokku.
lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumise järgselt kriminaalasja juurde toimikusse Tartu Vangla valvekaamera videosalvestis, mis asub ühel DVD-R plaadil (ümbrikus: I köide lk 80; salvestise vaatluse kohta asitõendi vaatlusprotokoll: I köide lk 2937). Kohtuotsuse koopia või väljatrükk edastada prokurörile, süüdistatavale, kaitsjale, kannatanule L. J. (J., e-post: XXX) ning kinnipidamisasutusele, millises süüdistatav viibib. Kohtuotsusest venekeelse tõlke valmimisel edastada tõlge vanglasse Juri Kolesnikovile allkirja vastu. Tühistada homseks, s.o 07.11.2018.a määratud kohtuistungi aeg. Homme kohtuistungit ei toimu ja sellele kohtuistungile kutsutud isikutel ei ole vaja istungile ilmuda. Tühistada homseks kohtuistungiks koostatud süüdistatava konvoeerimistaotlus, sest homme kohtuistungit ei toimu, mistõttu ei ole vaja süüdistatavat kohtusse toimetada. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada täitmiseks: • kinnipidamisasutusele, millises süüdimõistetu viibib, vangistuse kohaldamiseks, • Riigi Tugiteenuste Keskusele rahalisi riiginõudeid käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon.
lg 3 p 2 alusel ei saa prokuratuur apellatsiooni esitada lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Põhiosaga kohtuotsus tehakse kohtukantselei kaudu teatavaks ja põhiosaga kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 21.novembril 2018.a, alates kella 16.00-st juhul, kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
3 Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa
PÕHIOSA 06.11.2018.a kohtuistungil menetles kohus lühimenetluses kriminaalasja Juri Kolesnikovi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Lühimenetluse kohaldamise taotluse esitas süüdistatav üldmenetluses 06.11.2018.a alanud kohtuistungi alguses rakenduslikus osas (II, 185; III, 3-5). Lühimenetluse kohaldamisega olid nõus nii Juri Kolesnikovi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa kui ka ringkonnaprokurör Allar Nisu (III, 3,5). Kohus menetles 06.11.2018.a kohtuistungil lühimenetluses kriminaalasja Juri Kolesnikovi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et Juri Kolesnikov, olles varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise ning olles kinnipeetav Tartus Turu tn 56 asuvas Tartu Vanglas, kasutas 02.11.2017 kella 02:25 paiku Tartu Vangla S-hoone XXX kambris nr XXX füüsilist vägivalda Tartu Vangla meditsiiniosakonna töötaja L. J. suhtes, pekstes L. J. rusikatega pea ja pea kaitseks üles tõstetud käte ning ülakeha piirkonda. Süüdistuse kohaselt tekitas Juri Kolesnikov oma tegevusega L. J. füüsilist valu ning kahjustas tema tervist – L. J. tuvastati Juri Kolesnikovi teo toimepanemise järgselt õlavarre tagumisel pinnal hematoom suurusega 2x2,5 cm ning seljal lülisambast vasemal pool kaks marrastust läbimõõduga 1x0,5cm ja 2x1,5cm ning vasema silma välisnurgas marrastus suurusega 4x4mm, parema õlavarre tagapinnal ca 4x4cm läbimõõduga hematoom, vasema abaluu piirkonnas 4x4cm läbimõõduga hematoom ja parema käe IV sõrme PIP liigese turse ja valulikkus. Süüdistuse kohaselt pani Juri Kolesnikov eelkirjeldatud teise inimese tervise kahjustamisega ning valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud korduvalt, toime KarS § 121 lõike 2 punkti 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. 06.11.2018.a lühimenetluse kohtuistungil kannatanu L. J. ei osalenud, kuid kohtuistungi ajast ja kohast oli teadlik ning oli valmis ilmuma üldmenetluse kohtuistungile ütlusi andma prokuröri kutsutud ajaks (III, 1).
lg 2 alusel ei takista neil asjaoludel kannatanu kohtuistungile ilmumata jäämine kriminaalasja kohtulikku arutamist. 06.11.2018.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel vaadati 19.01.2018.a asitõendi vaatlusprotokolli (I, 29-37) juurde kuuluvat Tartu Vangla turvakaamera videosalvestist (asub DVD-R plaadil ümbrikus: I köide lk 80; kohtuistungi protokoll: III, 6: salvestise vaatamine istungil). 06.11.2018.a kohtuistungil jäid prokurör, kaitsja ja süüdistatav ühisele seisukohale selles, et kohtuotsuse tegemisel lähtuda kogu kriminaalasja toimikust, toimiku sõnasõnalist ettekandmist ei pidanud prokurör, kaitsja ja süüdistatav lühimenetluses vajalikuks (III, 6). Kaitsja kinnitas 06.11.2018 kohtuistungil, et toimiku materjalid on tal koos kaitsealusega Juri Kolesnikoviga läbi vaadatud, mistõttu tõendite täielikuks ja ka osaliseks ettelugemiseks vajadust ei ole (III, 6). Süüdistatav Juri Kolesnikov nõustus enda kaitsjaga ning ei taotlenud samuti tõendite kohtulikul uurimisel toimikust ettekandmist (III, 6). Eeltoodu alusel võttis kohus 06.11.2018.a kohtuistungil seisukoha, et poolte poolt kohtule kohtuistungil avaldatu kohaselt lähtub kohus otsuse tegemisel kõigest, mis on kriminaalasja toimikus ja ei kohusta pooli sõnasõnaliselt toimikut kohtulikul uurimisel lühimenetluses ette kandma (III, 6). Kohtumenetluse käigus jäi prokurör süüdistusaktis kajastatud süüdistuse juurde ja taotles 4 06.11.2018.a kohtuistungil kohtuvaidluses süüdistatavale KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida
lg 2 alusel vähendada 1/3, s.o 6 kuu vangistuse, võrra ja mõista Juri Kolesnikovile korduva kehalise väärkohtlemise eest karistuseks 1 aasta vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendada eelmise kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 13 aasta 3 kuu vangistuse, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista 14 aastat 3 kuud vangistust kohtuotsuse kuulutamisest alates. Süüdistatav kinnitas 06.11.2018.a kohtuistungil kohtulikul uurimisel, et süüdistus on talle arusaadav ja võttis õigeks, et selline sündmus toimus, osales selles, aga midagi tahtlikult ei teinud (III, 6). Viimases sõnas jäi süüdistatav samale seisukohale (III, 10-13), vabandas kannatanu ees, sest ei saa eitada, et seal oli ja osales (III, 10). Viimases sõnas jäi süüdistatav seisukohale, et ta oli endast välja viidud, millest tulenevalt ei valitsenud enda käitumist, kuid sellele vaatamata tunneb ennast siiamaani süüdi, sest seda kõike ei oleks pidanud üldse toimuma (III, 12 all). Kaitsja osundas sellele, et süüdistatav Juri Kolesnikov ennast süüdi ei tunnista, kuna süüdistatava seisukoht on see, et ta viibis seisundis, kus ta ennast enam ei pruukinud kontrollida (III, 9). Kaitsja viitas veel sellele, et süüdistatav on kirjeldanud, kuidas ta ravi ei saanud (III, 9). Kaitsja hinnangul ei ole süüdistatav kannatanut kehaliselt väärkohelnud, sest Juri Kolesnikovil ei olnud eesmärki ja tahet tekitada kannatanule valu (III, 9). Isegi kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, siis taotles kaitsja, et arvestataks süüdistatava puhul kergendava asjaoluna kannatanu ees vabandamist ning ka Juri Kolesnikovi kehva tervislikku seisundit, taotledes süüdistatavale alla 1-aastast karistust (III, 10). Kohus, olles hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et Juri Kolesnikovi süü 02.11.2017.a kella 02:25 paiku Tartu Vanglas L. J. kehalises väärkohtlemises on veenvalt tõendatud ning kriminaalasjas puuduvad Juri Kolesnikovi käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Juri Kolesnikov viibis 02.11.2017.a Tartu Vanglas kinnipeetavana karistust kandmas, ja et ta kandis siis muuhulgas karistust ka KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemise eest. Juri Kolesnikov viibis 02.11.2017.a vanglas karistust kandmas 04.11.2014.a kohtuotsuse alusel. Kriminaalasjas nr 1-14-3303 karistati Juri Kolesnikovi Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 04.11.2014.a kohtuotsusega KarS § 114 p 1,4, KarS § 121, KarS § 199 lg 2 p 9 järgi KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest liitkaristusega 18 aastat vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 07.05.2013.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 3 kuu vangistuse võrra, ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 18 aastat 3 kuud vangistust, mille kandmise alguseks KarS § 68 lg 1 alusel loeti 07.11.2013.a. 04.11.2014.a kohtuotsus jõustus 19.05.2015.a (karistusregistri teatised: II, 141; I, 63-66 ning I ja II astme kohtute süüdimõistvad kohtuotsused: II, 144-161, 162-180; I, 70-71 ja Riigikohtu määrused: II, 181, 182). 04.12.2017.a kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Juri Kolesnikov Tartu Vanglas enne süüdistuses kajastatud kuupäeva 02.11.2017.a viibinud pikaajaliselt, on Tartu Vanglas osalenud 2015.a sügisest kuni 2016.a lõpuni riigikeele kursustel (I, 67-68). Tartu Vangla ravilugude väljavõtetest nähtuvalt on Juri Kolesnikov Tartu Vanglas pikaaegne patsient, sealhulgas on aastatel 2009 ja 2010 kinnitatud Juri Kolesnikovil diagnoosidena XXX, XXX, XXX, XXX, XXX (I, 54-59). Karistusregistri teatiselt (II, 141; I, 63-66) ja kinnipeetava iseloomustusest (I, 67-68) nähtuvalt on Juri Kolesnikovi elukäik olnud kuritegelik, vabaduses viibimise perioode on ta kasutanud 5 üha uute kuritegude toimepanemiseks - varguste, avaliku korra raske rikkumise ja vägivallakuriteo kõrval ülirasked I astme kuriteod, s.o tahtlikud tapmised raskendavatel asjaoludel, röövimine, mõrv. 19.01.2018.a asitõendi vaatlusprotokollist (I, 29-37) ja selle juurde kuuluvalt Tartu Vangla valvekaamerate 02.11.2017.a videosalvestiselt (I, 80) nähtuvalt viibis kinnipeetav Juri Kolesnikov Tartu Vanglas kambris nr XXX, kellega esmalt suhtles valvur M. T., kes kutsus kohale meditsiinitöötaja L. J., kes sisenes esimesena kambrisse nr XXX, seejärel sisenes kambrisse XXX ka valvur M. T., kes mõlemad sealt mõne aja pärast lahkusid, misjärel mõne aja pärast toimetatakse samast kambrist nr XXX omal jalal väljuv ja kambrite vahelises koridoris ratastooli istuv Juri Kolesnikov vanglaametnike poolt kambrist nr XXX minema. Valvekaamerate videosalvestiselt nähtub kellaajaliselt 02.11.2017.a kohta alljärgnev: 02:08:48 kõnnib vanglaametniku vormis valvur M. T. mööda kambrite vahelist koridori kambri nr XXX suunas 02:09:01 sai valvur M.T. kambri nr XXX ukse luugi lahti avatud ja alustas läbi avatud luugi suhtlust, kummardudes samal ajal allapoole ja vaadates kambri ukseluugist kambrisse sisse 02:09:50 pani valvur M. T. kambri ukseluugi kinni, tema suhtlus läbi kambri ukseluugi lõppes, misjärel valvur M. T. eemaldub kambri nr XXX juurest ja kõnnib mööda kambrite vahelist koridori tuldud teed tagasi 02:22:52 kõnnivad valvur M. T. ja punases vormiriietuses meditsiinitöötaja L. J. mööda kambrite vahelist koridori kambri nr XXX suunas 02:22:58 jõuavad valvur M. T. ja meditsiinitöötaja L. J. kambri nr XXX juurde, valvur M. T. avab kambri ukse 02:23:18 sisenes meditsiinitöötaja L. J. kambrisse nr XXX, valvur M. T. jääb esialgu kambri ukselävele seisma, kuid siseneb hiljem ka kambrisse 02:29:25 väljuvad valvur M. T. ja meditsiinitöötaja L. J. kambrist nr XXX, L. J. katsub kambrist väljumise järgselt käega enda pea vasakut poolt, valvur M. T. jääb kambri nr XXX ukse sulgemisega tegelema ja meditsiinitöötaja L. J. lahkub koheselt mööda kambrite vahelist koridori kambri nr XXX juurest 02:29:36 õnnestub valvuril M. T. kambri nr XXX uks sulgeda ja ta hakkab kambri nr XXX suletud ukse juures kambrite vahelises koridoris koheselt kellegagi suhtlema, kasutades selleks käes hoitavat eset 6 02:29:50 lõpetab valvur M. T. kambrite vahelises koridoris kambri nr XXX ukse taga korraks suhtluse käes hoitava eseme kaudu, kuid jätkab suhtlust uuesti kell 02:29:56, mis kestab kuni 02:30:07, misjärel kontrollib valvur M. T. veelkordselt kambri nr XXX ukse lukustatust 02:30:19 vaatab valvur M. T. kambri nr XXX juurest mööda kambrite vahelist koridori eemaldudes käekella ja lahkub 02:30:23 ajal kambrite vahelise valvekaamera vaateväljast 02:41:26 ilmuvad 6 vormiriietuses vanglaametnikku ja punases vormiriietuses meditsiinitöötaja L. J. valvekaamerate vaatevälja ja liiguvad kambri nr XXX suunas 02:41:35 jõuavad 6 vanglaametnikku ja meditsiinitöötaja L. J. kambri nr XXX ukse taha, kus esialgu toimub suhtlus avatud ukseluugi kaudu, siis tehakse kambri uks lahti ja suhtlemine toimub avatud kambri ukse kaudu 02:44:30 eemaldub valvur M. T. mööda kambrite vahelist koridori kambri nr XXX juurest ja kaob kell 02:44:34 valvekaamerate vaateväljast 02:45:49 tuleb valvur M. T. ratastooliga tagasi ja suundub kambri nr XXX poole 02:45:53 jõuab valvur M. T. ratastooliga kambri nr XXX ukse taha 02:46:21 väljub Juri Kolesnikov omal jalal kõndides kambrist nr XXX ja istub kambri ukse juures kambrite vahelises koridoris asuvasse ratastooli, kus talle paigaldatakse käerauad, misjärel Juri Kolesnikov sõidutatakse kambri nr XXX juurest mööda kambrite vahelist koridori kuue vanglaametniku ja ühe meditsiinitöötaja saatel ära 02:47:30 on kambri nr XXX ukse juurde jääv kambrite vaheline koridor inimestest tühi. 19.01.2018.a asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt videosalvestiselt nähtuv on kooskõlas kannatanu L. J. ütlustest (I, 2-7), tunnistajate M. T. (T.I, 1719), K. J. ütlustest (J.; I, 20-21), D. K. ütlustest (K.; I, 22-23) ning valvuri M. T. 02.11.2017.a ettekandest Tartu Vangla direktorile (I, 38), L. J. 02.11.2017.a seletuskirjast Tartu Vangla meditsiiniosakonnale (I, 3940), L. J. 02.11.2017.a ettekandest Tartu Vangla direktorile (I, 41) nähtuvaga selle kohta, et kinnipeetav Juri Kolesnikov kandis Tartu Vanglas 02.11.2017.a karistust kambris nr XXX, kus kella 02:25 paiku toimus kehaliste kontaktidega intsident kinnipeetav Juri Kolesnikovi ja meditsiinitöötaja L. J. vahel. Eeltooduga on kooskõlas ka kinnipeetav Juri Kolesnikovi 06.11.2017.a kahetsuskiri, milles ta pöördub Tartu Vangla meditsiiniosakonna töötaja L. J. poole ja vabandab enda käitumise pärast ning avaldab juhtunu osas siirast kahetsust (I, 42-43). 7 Süüdistatav Juri Kolesnikov lühimenetluses enda ülekuulamist ei soovinud ja ei taotlenud, mistõttu 06.11.2018.a kohtuistungil Juri Kolesnikovi kohtulikul uurimisel ka üle ei kuulatud. Kahtlustatavana ülekuulamisel 29.01.2018.a (I, 47-53) võttis Juri Kolesnikov õigeks asjaolu, et 02.11.2017.a kohtus ta enda kambris meditsiinitöötajaga L. J., kus toimus intsident, kuid tal ei ole olnud ja ei ole viha L. J. suhtes. Samale seisukohale, et 02.11.2017.a toimus kambris intsident tema ja meditsiinitöötaja L. J. suhtes, jäi Juri Kolesnikov ka 06.11.2018.a kohtuistungil enda viimases sõnas. Neil eelkajastatud asjaoludel on kahtlusteta tõendatud, et 02.11.2017.a kella 02:25 paiku toimus Tartu Vanglas kambris nr XXX kehaliste kontaktidega vahejuhtum kinnipeetav Juri Kolesnikovi ja meditsiinitöötaja L. J. vahel. Selles osas on kõikidest tõenditest nähtuvad asjaolud omavahel kooskõlas ja vastuolusid ei ole. Selles osas aga, milline oli kinnipeetav Juri Kolesnikovi ja meditsiinitöötaja L. J. vahel 02.11.2017.a kella 02:25 paiku Tartu Vanglas kambris nr XXX toimunud kehaliste kontaktidega vahejuhtum, lahknevad Juri Kolesnikovi ütlused ülejäänud tõendite kogumist. 29.01.2018.a ülekuulamisel (I, 47-53) andis kahtlustatav Juri Kolesnikov ütlusi, et tahtis meditsiinitöötajale L. J. näidata enda medkaarti, kuid liiga kiirest püsti tõusmisest kaotas tasakaalu, mistõttu põrandale kukkumise vältimiseks võttis meditsiinitöötajal L. J. seljas olnud jopest kinni, millest aga L. J. võis arvata, et teda rünnatakse (I, 52). Juri Kolesnikovi 29.01.2018.a kahtlustatavana antud ütluste kohaselt ei mäleta ta, et oleks siis L. J. löönud (I, 52). Samast ülekuulamisest selgub kahtlustatav Juri Kolesnikovi ütlustest, et varasemalt oli L. J. teinud talle samad süstid, mis kirjas medkaardil, kuid sellel korral ütles L. J. talle, et seekord pole seda ei vaja (I, 52). 29.01.2018.a kahtlustatavana ülekuulamise protokollile lisati Juri Kolesnikovi soovil tema kohta Tartu Vanglast patsiendikaart aastate 2009-2010 kohta (I, 5459), millest muuhulgas nähtub, et L. J. on kinnipeetavale Juri Kolesnikovile varasemalt osutanud arstiabi, s.h XXX seoses ning süstinud talle XXX. Eelnimetatud Juri Kolesnikovi kahtlustatavana antud ütlused on teravas vastuolus ülejäänud tõendite kogumiga, mistõttu hindab kohus Juri Kolesnikovi ütlused osas, millises need lahknevad ülejäänud tõendite kogumist, ebausaldusväärseteks ja nendest otsuse tegemisel ei lähtu. Osas, millises kahtlustatav Juri Kolesnikovi 29.01.2018.a ütlused on vastuolus ülejäänud tõenditega, rajab kohus kohtuotsuse omavahel kooskõlas olevale tõendite kogumile kannatanu L. J. ütlustele (I, 2-7), tunnistajate M. T. (I, 17-19), K. J. (I, 20-21), D. K. (I, 2223), P. K. (I, 24-25) ütlustele ja P. K. ülekuulamisprotokollile P. K. soovil lisatud kannatanust tehtud fotodest (I, 26-29) nähtuvale, Tartu Vangla XXX P. K. 02.11.2017.a ettekandest Tartu Vangla direktorile (I, 8), Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnast L. J. kohta 27.11.2017.a väljastatud (I, 10) 02.11.2017.a traumakaardi koopiast (I, 11) ja päeviku väljavõttest (I, 12-13) ning L. J. 02.11.2017 erakorralise meditsiini osakonnas tehtud fotodest (I, 14-16) nähtuvale, valvur M. T. 02.11.2017.a ettekandest Tartu Vangla direktorile (I, 38), L. J. Tartu Vangla XXX juhatajale P. K. adresseeritud 02.11.2017.a seletuskirjast nähtuvale (I, 39-40), L. J. 02.11.2017.a ettekandest Tartu Vangla direktorile (I, 41) nähtuvale kogumis. Kuna vanglasiseses asjaajamises on intsidentide puhul ettekanded ja seletuskirjad kohustuslikud dokumendid, millised tuli koostada, siis on need
lõike 1 mõttes käsitletavad muu dokumendina kui kriminaalmenetluses lubatud tõendid ning kohtul pole põhjendatud alust neid tõendite kogumist välistada. Kannatanu L. J. ütlustega (I, 2-7) on tõendatud, et 01.11.2017.a Tartu Vanglas valvemeedikuna meditsiiniosakonnas tööl olles toodi sinna 16:00 paiku seljavalu kaebusega kinnipeetav Juri Kolesnikov, kes valvurite sõnul oli ennast meditsiiniosakonda tuues pikali maha visanud (I, 4). Meditsiiniosakonnas nõudis häälekalt hingav kinnipeetav Juri Kolesnikov 8 endale XXX süsti, mille tegemist tööl viibiv L. J. ei pidanud vajalikuks ja andis kinnipeetavale Juri Kolesnikovile XXX XXX (I, 4). L. J. ütluste kohaselt sõimas kinnipeetav Juri Kolesnikov teda uroodiks ja nõudis süsti tegemist, kui sai teada, et süsti ei tehta, kuid rahuliku vestluse käigus kinnipeetav rahunes, hakkas rahulikumalt hingama ja elulised näitajad olid kõik korras (I, 4). Kannatanu L. J. ütluste kohaselt lahkus Juri Kolesnikov meditsiiniosakonnast maha rahunenuna (I, 4). Kannatanu L. J. ütluste kohaselt teatati 02.11.2017.a kella 00:10 paiku peavalvekeskusest, et kinnipeetav Kolesnikovil on raske hingata, mispeale andis korrapidajale teada, et see situatsioon on teada ja Kolesnikovil on ravi selle kohta olemas, kuid kell 02:14 tuli peavalvest uuesti info, et Kolesnikovil on ikka raske hingata, mispeale läks S-6 hoonesse, kuhu jõudis kell 02:16 ja läks koos valvuriga kinnipeetava kambrisse, kus viibisid Kolesnikov ja tema kambrikaaslane (I, 4). L. J. ütluste kohaselt puudusid alumisel narivoodil lamaval kinnipeetaval Juri Kolesnikovil XXX viitavad tunnused, tegi Kolesnikovi läbivaatuse ning tuvastas, et Kolesnikovile ei ole vaja süsti teha, mistõttu keeldus Kolesnikovile süsti tegemisest, kuid kinnipeetav Kolesnikov vehkis kahe paberkandjaga, kus oli kirjas, et varasemalt oli talle tehtud XXX süsti ning nõudis korduvalt endale sama süsti tegemist (I, 4). L. J. ütluste kohaselt puudus vajadus taoliseks agressiivseks raviks, mistõttu tahtis pakkuda Juri Kolesnikovile süstist efektiivsemat varianti, s.o pakkuda XXX näol, kuid kella 02:25 ajal Kolesnikovi voodile lähemale kummardudes kargas Kolesnikov püsti (I, 4). L. J. ütluste kohaselt haaras püsti karanud Juri Kolesnikov tal rinnust fliisist kinni, kuid võis ka vastupidi olla, s.o Kolesnikov haaras tal rinnust fliisist kinni ja siis kargas Kolesnikov püsti (I, 4). L. J. taganes, kuid kuna J.Kolesnikov hoidis fliisist kinni, siis tuli fliis pooleldi üle pea (I, 4). L. J. ütluste kohaselt fikseeris pooleldi üle pea tulnud fliis tema käed ja ta ei saanud Kolesnikovi rünnaku eest ennast kaitsta, misjärel alustas J.Kolesnikov talle pea piirkonda korduvate löökide tegemist, ise samal ajal sõimates, mille sisu ei mäleta (I, 4). L. J. ütluste kohaselt ei oska ta täpselt öelda, mitu lööki võis olla, kuid neid võis olla 6-7 lööki ja need olid suhteliselt tugevad löögid, mis tabasid käte piirkonda, pea pihta löögid vist ei tabanud, kuna sai fliisi sees olevad käed enda pea kohale tõsta, kuid võimalik, et mõned löögid siiski tabasid ka pead (I, 4). Kannatanu L. J. ütluste kohaselt lõi Juri Kolesnikov teda rusikatega, löögid käte piirkonda tekitasid valu (I, 4). L. J. ütluste kohaselt andis valvur häiret ja püüdis füüsiliselt sekkuda ning jõudis nuia välja võtta, kuid ei jõudnud seda kasutada, kuna kinnipeetav hüppas voodisse tagasi ja jätkas häälekat hingamist (I, 4). L. J. ütluste kohaselt lahkusid nad seejärel valvuriga kambrist, peavalvest tuli korraldus viia kinnipeetav E-2 osakonda ning oli kogu selle aja kohal, kui kinnipeetavat Kolesnikovi viidi E-2 osakonda, kõndis kinnipeetava taga, et teda mitte rohkem närvi ajada (I, 4). Seoses kinnipeetava seljavaluga palus, et kinnipeetav võiks teise osakonda minna ratastoolis, mida ka tehti (I, 4). L. J. ütluste kohaselt oli kinnipeetav Kolesnikov valvurite sõnul vahepeal rääkinud pikkade soravate sõnadega ja siis jälle vahepeal häälekalt hingeldanud (I, 4). L. J. ütluste kohaselt rääkis ta kinnipeetav Kolesnikoviga E-2 XXX paigutamise järgselt ja küsis, et kas kinnipeetav nüüd laseb ennast aidata, pakkus kinnipeetavale XXX, kes sellega nõustus, kuid enne seda tahtis ikkagi süsti saada (I, 4). L. J. ütluste kohaselt teostasid nad kinnipeetavale XXX, mille lõppemise järgselt ütles kinnipeetav, et enesetunne on natuke parem, misjärel lahkus kinnipeetava juurest (I, 4). Kannatanu L. J. ütluste kohaselt purunes tal juhtunu käigus fliisi lukk ja peale juhtunut valutasid tal pea ja käed ning peavalu oli tingitud pigem löökidest, see ei olnud tavaline peavalu (I, 4). L. J. ütluste kohaselt vaatas XXX juhataja P. K. ta umbes kella 07:30 paiku üle ning P. K. avastas tal selja peal marrastuse ja paremal õlavarrel hematoomi (I, 4). Kannatanu L. J. ütluste kohaselt käis ta 02.11.2017.a kella 16 paiku Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas vigastusi fikseerimas seoses kinnipeetav 9 J. Kolesnikoviga toimunud sündmusega, kus tehti vigastustest pildid ja kirjeldati vigastusi (I, 7). L. J. ütluste kohaselt oli tal ka sõrmevigastus - tundis parema käe neljandas sõrmes valu, vasaku käe sõrm pandi erakorralise meditsiini osakonnas lahasesse, kuna tuvastati liigeskapsli vigastus, lahast kandis paar nädalat (I, 7). L. J. ütluste kohaselt tehti talle ka teetanuse süst, sest vasaku silma nurgas oli marrastus (I, 7). Silmanurga vigastuse ja seljal oleva vigastuse kohta ei oska öelda, millisel konkreetsel viisil need tekkisid, kuid need tekkisid J.Kolesnikoviga toimunud konflikti käigus (I, 7). Kannatanu L. J. ütluste kohaselt ei oska ta öelda, millisel konkreetsel momendil talle vigastused tekkisid, kuid need saadi kindlasti J.Kolesnikoviga toimunud konflikti käigus (I, 7). Kannatanu L. J. kuulati üle kahel korral – 02.11.2017 (I, 2-5) ja 23.01.2018 (I, 67). Kannatanu L. J. ütlused on oma sisult samad selle infoga, mille L. J. on avaldanud enda 02.11.2017.a seletuskirjas Tartu Vangla XXX juhatajale P. K. (I, 39-40) ja 02.11.2017.a ettekandes Tartu Vangla direktorile (I, 41). L. J. 02.11.2017.a seletuskirjas Tartu Vangla XXX juhatajale P. K. (I, 39-40) ja L. J. 02.11.2017.a ettekandest Tartu Vangla direktorile (I, 41) selgub täpsustava asjaoluna üksnes see, et umbes kella 02:25 paiku kinnipeetav J.Kolesnikovi poole kummardudes haaras kinnipeetav J.Kolesnikov tal esmalt rinnust kinni ja siis kargas J.Kolesnikov püsti. Ütlusi andes ei olnud L. J. selles osas kindel, kumb oli ennem, kas rinnust kinni haaramine ja siis püsti tõusmine või oli asi vastupidi – esmalt kinnipeetava püsti tõusmine ja siis rinnust kinni haaramine. Kuna kannatanu L. J. on kahel korral enne ütluste andmist olnud nii enda seletuskirjas kui ka ettekandes kindel selles, et esmalt toimus kinnipeetava J.Kolesnikovi poolt tal rinnust kinni haaramine ja siis kinnipeetava voodilt püsti tõusmine, siis kohus sellest otsuse tegemisel ka lähtub. Kannatanu L. J. ütlustest (I,2-7) ning tema seletuskirjast XXX juhatajale (I, 39-40) ja ettekandest Tartu Vangla direktorile (I, 41) nähtuvaga on kooskõlas Tartu Vangla valvuri M. T. (T.) tunnistajana antud ütlused (I, 17-19). Tunnistaja M. T. (T.) ütlustega (I, 17-19) on tõendatud, et 02.11.2017.a oli ta Tartu Vanglas öises vahetuses valvurina tööl ning kinnipeetav Juri Kolesnikov paiknes siis Tartu Vanglas kambris nr XXX ja avaldas talle kambri avatud toiduluugi kaudu, et tal on 15 aastat XXX ja vajab süsti, kuna see aitab (I, 18). M. T. ütluste kohaselt tuli kutse peale päris kiiresti kohale meditsiiniosakonna valveõde L. J., kellega koos läksid kinnipeetava Juri Kolesnikovi juurde kambrisse, kus J.Kolesnikov andis L.J. mingeid pabereid lugeda, L.J. vestles J.Kolesnikoviga, kes nõudis süsti, mida talle on 15 aastat tehtud, mispeale L.J. mõõtis J.Kolesnikovi näitajad ära ja ütles, et näitajad on korras (I, 18). Tunnistaja M. T. ütluste kohaselt hakkas kinnipeetav J.Kolesnikov selle peale närvi minema ja nõudis ikka süsti (I, 18). M. T. ütlustest nähtuvalt ründas kinnipeetav Juri Kolesnikov siis L.J. – J.Kolesnikov hüppas püsti ja varjas enda suure kehaga L.J. ära, kes oli radiaatori juures alla kummardunud ja oma käed pea kohale tõstnud, ning siis J.Kolesnikov lõi 5-6 korda L.J. käte ja pea piirkonda, löögid olid kiired ja lühikesed (I, 18). Tunnistaja M. T. ütluste kohaselt ei näinud ta, kas J.Kolesnikovi löögid L.J. ka tabasid, sest J.Kolesnikov oli ees ja kõik käis kiiresti (I, 18). M.T. ütluste kohaselt vajutas ta koheselt punast nuppu, haaras vöö pealt nuia, lõi selle lahti ja enne kui sai midagi teha, lõpetas J.Kolesnikov ära ja viskas ennast uuesti voodisse pikali (I, 18). Tunnistaja M. T. ütluste kohaselt läksid nad seejärel L.J. kambrist välja (I, 18). M.T. ütluste kohaselt oli kambris ka J.Kolesnikovi kambrikaaslane D. K., kes oli ülemisel naril ja ei öelnud midagi (I, 18). Tunnistaja M. T. ütluste kohaselt ei tea ta öelda, kas D.K. võis juhtunut pealt näha, kuna ei pööranud sellele tähelepanu (I, 18). M.T. ütluste kohaselt käitus kinnipeetav Juri Kolesnikov juhtunu järgselt tema teise majja ümberpaigutamisel rahulikult ja oli oma enesevalitsemise tagasi saanud (I, 19). 10 Tunnistaja M. T. ütlused (I, 17-19) on oma sisult samad selle infoga, mille M. T. on avaldanud enda 02.11.2017.a ettekandes Tartu Vangla direktorile (I, 38). M. T. 02.11.2017.a ettekandest selgub täpsustavalt, et kinnipeetav Juri Kolesnikov lõpetas L. J. suhtes löögiseeria, kui kuulis häirejaama piiksumist ja nuia lahti löömise heli, misjärel kinnipeetav viskas ennast kiiresti voodisse tagasi (I, 38 pöördel). Kannatanu L. J. ütlustega (I, 2-7), tema seletuskirjaga (I, 39-40) ja ettekandega (I, 41) ning tunnistaja M. T. ütlustega (I, 17-19) ja valvuri M. T. ettekandega (I, 38) on kooskõlas ka tunnistaja K. J. ütlused (I, 20-21). Tartu Vangla valvuri K. J. tunnistajana antud ütlustega (J.; I, 20-21) on tõendatud, et korrapidajalt tuli teade, minna kiirelt S-maja kolmandale korrusele, kuhu läksid koos valvur A. N. (I, 21). K. J. ütluste kohaselt rääkis kohale jõudes S-6 sektoris meedik L. J. juhtunust, et läksid koos M. T. kinnipeetavat Juri Kolesnikovi kambrisse aitama, kus J.Kolesnikov oli nõudnud ravimit, mida L. J. ei võimaldanud, mispeale J.Kolesnikov ägestus ja justkui terve poiss püsi hüpanud ja L.J. kallale tulnud ning löönud talle näo piirkonda, kuid L.J. oli saanud käed ette (I, 21). Tunnistaja K. J. ütluste kohaselt ei allunud J.Kolesnikov korraldustele, panna tema ümberpaigutamiseks asjad kokku, vaid nõudis XXX juhatajat P. K. enda juurde, kambrikaaslane pani J.Kolesnikovi asjad kokku, siis nõudis J.Kolesnikov ratastooli, mispeale M.T. tõi ratastooli ja J.Kolesnikov viidi ratastooliga teise osakonda, kus L.J. andis J.Kolesnikovile aurumasina, mida J.Kolesnikov jäi hingama (I, 21).
lg 21 p 2 kohaselt ei ole tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde.
J. ütlused L. J. kuuldu kohta lubatavad tõendid, sest K. J. ütluste sisuks on teiselt isikult – meedikult L. J. kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta, kuna L.J. oli K.J. toiminu kohta rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et L.J. moonutas tõde. Kannatanu L. J. ütlustega (I, 2-7), tema seletuskirjaga (I, 39-40) ja ettekandega (I, 41) ning tunnistaja M. T. ütlustega (I, 17-19) ja valvuri M. T. ettekandega (I, 38) ning tunnistaja K. J. ütlustega (I, 20-21) on kooskõlas tunnistaja D. K. ütlused (K.; I, 22-23). Tunnistaja D. K. ütlustega (I, 22-23) on tõendatud, et 02.11.2017.a kella 02:25 paiku kambris üles ärgates oli arst kohal, J.Kolesnikovil olid vist hingamisraskused ja ta tahtis saada süsti, mida talle oli ka varem tehtud, kuid arst ütles, et ei tee seda süsti, misjärel J.Kolesnikov ja arst vaidlesid omavahel – Juri Kolesnikov oli all voodis, arst seisis voodi juures ja valvur oli ukse peal (I, 23). D. K. ütluste kohaselt oli ta ise sellel ajal üleval voodis, kui arst kummardus J.Kolesnikovi voodi kohale, J.Kolesnikov ägestus ja mürgel hakkas pihta, mida ta aga täpselt ei näinud (I, 23). Tunnistaja D. K. ütlustest nähtuvalt heitis J.Kolesnikov lõpuks voodisse pikali ja arst kargas kambrist välja (I, 23). Tunnistaja D. K. ütluste kohaselt vajutas kambri ukse peal seisnud valvur mingitel asjaoludel häirenuppu, hiljem tuldi J.Kolesnikovile järele (I, 23). D. K. ütluste kohaselt võttis ta ööl vastu 02.11.2017 unerohtu ja jäi magama ning ärkas siis, kui arst oli juba kambris ning ei tea seda, mis enne toimus (I, 23). Kannatanu L. J. ütlustega (I, 2-7), tema seletuskirjaga (I, 39-40) ja ettekandega (I, 41) ning tunnistaja M. T. ütlustega (I, 17-19) ja valvuri M. T. ettekandega (I, 38) ning tunnistajate K. 11 J.(I, 20-21) ja D. K. ütlustega (I, 22-23) on kooskõlas tunnistaja P. K. ütlused (I, 24-25) ja P. K. tunnistajana ülekuulamise protokolli juurde kuuluvatelt fotodelt nähtuv (I, 26-28). Tartu Vangla XXX juhataja P. K. tunnistajana antud ütlustega (I, 24-25) on tõendatud, et 02.11.2017.a hommikul tööle tulles soovis meditsiiniosakonna õde L. J., et tema vigastused fikseeritaks (I, 25). Tunnistaja P. K. ütluste kohaselt fikseeris ta seepeale L. J. vigastused – paremal õlavarrel verevalum, seljal kaks marrastust ning tegi L. J. marrastustest ja õlal õlavarrel olevast verevalumist ning fliisist pildid, millised lisab ülekuulamisprotokollile (I, 25). Ülekuulamisprotokollile lisatud fotodelt nähtuvad kannatanu seljal kaks marrastust ning paremal õlavarrel verevalum (I, 26-27). Tartu Vangla XXX juhataja P. K. tunnistajana antud ütlustega (I, 24-25) on tõendatud, et tal ei ole L. J. poolt Juri Kolesnikovile osutatud ravikvaliteedi osas etteheiteid, kinnipeetav Juri Kolesnikov soovis saada XXX süsti, kuid tänapäeval ei ole see enam kindlasti valikravim, J.Kolesnikovil on XXX endal käes, vajadusel süstitakse hormooni ja samuti vajadusel hapnikravi (I, 25). P. K. ütluste kohaselt on L.J. väga pädev, hindamaks, mida on vaja kasutada (I, 25). Tartu Vangla XXX juhataja P. K. 02.11.2017.a ettekandest Tartu Vangla direktorile (I, 8) nähtuv on kooskõlas tema ütlustega (I, 24-25). Tartu Vangla XXX juhataja P. K. 02.11.2017.a ettekandega Tartu Vangla direktorile (I, 8) on tõendatud, et 02.11.2017.a kella 07:20 paiku tuvastas ta õde L. J. seljast lülisambast vasemal kaks marrastust läbimõõduga 1 cm x 0,5 cm ja 2 cm x 1,5 cm ning parema õlavarre tagumisel pinnal hematoomi, muljumisjäljed 2 cm x 2,5 cm ning fliisi lukk oli katki (I, 8). Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnast L. J. kohta 27.11.2017.a väljastatud (I, 10) 02.11.2017.a traumakaardi koopiast (I, 11) ja päeviku väljavõttest (I, 12-13) ning L. J. 02.11.2017 erakorralise meditsiini osakonnas tehtud fotodest (I, 14-16) nähtub, et 02.11.2017.a õhtuks ilmnesid L. J. vasema silma välisnurgas marrastus suurusega 4 mm x 4 mm, parema õlavarre tagapinnal ca 4 cm x 4cm läbimõõduga hematoom, vasema abaluu piirkonnas 4 cm x 4 cm läbimõõduga hematoom ja parema käe IV sõrme PIP liigese turse ja valulikkus. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna päeviku kannetest nähtub, et L. J. süstiti teetanuse ja difteeria vastu ning röntgenis L. J. parema käe IV sõrmel fraktuuri nähtavale ei tulnud (I, 12). L. J. erakorralise meditsiini osakonnas tehtud fotodest nähtub, et 02.11.2017.a õhtuks olid vigastused intensiivistunud. 02.11.2017.a hommikul fikseeritud vigastused olid avaldunud sama päeva õhtuks nii öelda tervikuna – marrastuste ja hematoomide kogu ulatus oli esile tõusnud ning ilmnenud oli ka ühe sõrme liigese turse ja valulikkus ning marrastus vasaku silma juures. Neil asjaoludel ei ole vastuolu L. J. 02.11.2017.a hommikul ja tal sama päeva õhtul tuvastatud vigastuste vahel. On üldteada, et väiksemat laadi vigastuste puhul võtab nende tervikuna avaldumine teinekord aega. Neil eelkajastatud asjaoludel on veenvalt tõendatud L. J. 02.11.2017.a silma välisnurgas marrastus suurusega 4 mm x 4 mm, parema õlavarre tagapinnal ca 4 cm x 4 cm läbimõõduga hematoom, vasema abaluu piirkonnas 4 cm x 4 cm läbimõõduga hematoom ja parema käe IV sõrme PIP liigese turse ja valulikkus ning seljal lülisambast vasemal pool marrastushematoom läbimõõduga 1 cm x 0,5 cm. Viimati nimetatud marrastust-hematoomi läbimõõduga 1 cm x 0,5 cm ei ole küll fikseeritud 02.11.2017.a õhtul erakorralise meditsiini osakonnas koostatud dokumentides, kuid see vigastus on siiski näha õhtul 02.11.2017.a erakorralise meditsiini osakonnas kannatanu seljast tehtud fotodel – lülisambast vasakul ülemine väiksem marrastus-hematoom (I, 14-15). Sama vigastus on näha ka 02.11.2017.a hommikul kannatanust Tartu Vangla meditsiiniosakonnas tehtud fotodel (I, 26: kaks fotot) 12 lülisambast vasakul ülemine väiksem punetav marrastus-hematoom, milline on fikseeritud ka Tartu Vangla XXX juhataja P. K. 02.11.2017.a ettekandes Tartu Vangla direktorile (I, 8). Ülejäänud osas on süüdistuses kajastatud vigastuste põhjustamine L. J. tõendamata, sest neid on süüdistuses osaliselt kajastatud topelt seoses asjaoluga, et osa 02.11.2017 hommikul fikseeritud vigastustest leidis tuvastamist ka sama päeva õhtul, kuid selleks ajaks olid samad vigastused jõudnud avalduda tervikuna, s.o hommikul fikseeritud vigastustest suuremas ulatuses (vt selle kohta hommikul ja sama päeva õhtul tehtud fotosid samadest vigastustest – I, 14-16, 26-27). Süüdistusest on tõendamata L. J. järgmiste vigastuste põhjustamine: • õlavarre tagumisel pinnal marrastus-hematoom suurusega 2 cm x 2,5 cm - sama hematoom parema õlavarre tagapinnal ca 4 cm x 4cm läbimõõduga on fikseeritud 02.11.2017.a õhtul erakorralise meditsiini osakonnas, mistõttu ei ole neid marrastusihematoome põhjust käsitleda erinevate vigastustena, vaid ühe ja sama vigastusena, s.o hematoomina, mis õhtuks oli jõudnud tervikuna avalduda; • seljal lülisambast vasemal pool marrastus läbimõõduga 2 cm x 1,5 cm - sama hematoom vasema abaluu piirkonnas 4 cm x 4cm läbimõõduga on fikseeritud 02.11.2017.a õhtul erakorralise meditsiini osakonnas, mistõttu ei ole neid marrastusihematoome põhjust käsitleda erinevate vigastustena, vaid ühe ja sama vigastusena, s.o ühe hematoomina, mis õhtuks oli jõudnud tervikuna avalduda. Eelkajastatud tõenditest nähtub veenvalt, et Juri Kolesnikov põhjustas L. J. 02.11.2017.a kella 02:25 paiku rusikatega pea ning pea kaitseks ette tõstetud käte ning ülakeha piirkonda tehtud löökidega, millised oli kokku vähemalt 5, silma välisnurgas marrastuse suurusega 4 mm x 4 mm, parema õlavarre tagapinnal ca 4 cm x 4 cm läbimõõduga hematoomi, vasema abaluu piirkonnas 4 cm x 4 cm läbimõõduga hematoomi ja parema käe IV sõrme PIP liigese turse ja valulikkuse ning seljal lülisambast vasemal pool marrastuse-hematoomi läbimõõduga 1 cm x 0,5 cm. Sellele, et kannatanu pea sai Juri Kolesnikovi tehtud rusikalöökide tulemusena kahjustatud, osundab ka vangla turvakaamerate videosalvestiselt nähtuv selle kohta, et pärast kinnipeetavaga Juri Kolesnikoviga toimunud intsidenti kambrist kella 02:29:25 ajal välja astumise järgselt kambrite vahelisse koridori jõudes katsub kannatanu käega oma pea vasakut poolt, kuhu piirkonda jäi ka silmaümbruse marrastus. Rusikalöögid tegi Juri Kolesnikov meediku L. J. suhtes kavatsetult, eesmärgiga maksta kannatanule kätte talle süsti tegemata jätmise eest ning nõudmaks taolisel viisil endale varasematest ravidokumentidest (I, 54-59) nähtuva süsti (XXX) tegemist. Juri Kolesnikovi käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Asjaolu, et kannatanu keeldus kinnipeetavale Juri Kolesnikovile süsti tegemisest, ei välista Juri Kolesnikovi käitumise õigusvastasust ja süüd. Kannatanu avaldatust nähtuvalt ei vajanud kinnipeetava Juri Kolesnikovi tervislik seisund talle käesoleval juhtumil kinnipeetava nõutud süsti tegemist. Tartu Vangla XXX juhataja P. K. ütlustest nähtuvalt ei ole tal alust kahelda meediku L. J. pädevuses, sealhulgas Juri Kolesnikovi ravi osas. Ka vangla turvakaamerate salvestistelt nähtuvalt kõnnib Juri Kolesnikov omal jalal ja ilma abivahenditeta (tugedeta, karkudeta, keppideta) kannatanuga toimunud intsidendi järgselt kambrist välja ja istub seal ratastooli. Sellisest J.Kolesnikovi tervislikust seisundist ei nähtu videosalvestiselt kiiret ja vältimatut abi vajadust. Nii P.K. kui ka L.J. ütlustest nähtuvalt olid kinnipeetaval J.Kolesnikovil olemas astmaga toimetulemiseks vajalikud abivahendid-inhalaatorid, milliseid ta aga ei soovinud kasutada ning videosalvestiselt nähtuvalt ka ei kasutanud, vaid eelistas selle asemel jääda endale varasematelt ravidokumentidelt nähtuva süsti nõudmise juurde. Sellele, et Juri Kolesnikov sai igakülgselt toimuvast aru ning valitses enda tahet ja käitumist, osundab selgelt tema kaalutletud käitumine. Juri Kolesnikov, saades aru, et kannatanu talle nõutud süsti 13 ei tee, läks kannatanule füüsiliselt kallale, haaras kannatanu riietest ja püsti saades tegi rusikalöögid kannatanu suunas ja pihta, millised lõpetas aga koheselt, kui sai aru, et valvur oli jõudnud häirenuppu vajutada ning nuia kasutamiseks võtta. Häirenupu vajutamise ning nuia kasutamiseks võtmise järgselt lõpetas kinnipeetav J.Kolesnikov kannatanu suhtes vägivallatsemise ja viskas end voodisse pikali tagasi. Taoline kinnipeetava käitumine on teadlik ja tahtlik ning igakülgselt läbikaalutud käitumine, maksmaks meedikule füüsilise vägivallaga kätte nõutud süsti saamata jäämise eest ning mõjutamaks kannatanut edaspidiselt enda soove täitma, säästmaks aga seejuures ennast vägivallapuhangu mahasurumisest, mis võib kinnipeetava suhtes järgneda häirenupu vajutamise järgselt kambrisse saabuvate vanglaametnikest lisajõudude poolt ja nuia käes hoidva valvuri poolt. Kuna Juri Kolesnikovi on kriminaalasjas nr 1-14-3303 karistatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 04.11.2014.a kohtuotsusega kehalise väärkohtlemise eest KarS § 121 järgi, mille toimepanemise eest koos teiste kuritegudega kannab J.Kolesnikov käesolevalt 18 aastat 3 kuud vangistust, siis on Juri Kolesnikovi käitumine kvalifitseeritav korduva kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Süüdistus on lähtunud süüdistatava jaoks kergemast kvalifikatsioonist ning ei ole käsitlenud vangla meediku suhtes kohaldatud vägivalda vägivallana võimuesindaja vastu KarS § 274 järgi. Võrreldes KarS § 121 ja KarS § 274 sanktsioone, siis neist raskem on KarS § 274.
lg 5 kohaselt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest ning otsust tehes ei või kohus tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Käesoleval juhtumil ei ole süüdistuses kirjeldatud vägivalda vangla meediku suhtes kajastatud vägivallana võimuesindaja vastu. Kriminaalmenetluse kestel ei ole vangla meedikut käsitletud võimuesindajana ning kriminaalasjas ei ole ka kannatanu ameti kohta ametijuhendit jmt dokumente, otsustamaks, kas vangla meediku näol võiks tegemist olla võimuesindajaga. Neil asjaoludel, lähtudes sealhulgas
S § 274 kohaldamist ja kohus lähtub süüdistatava jaoks kergema sanktsiooniga paragrahvist ja kvalifitseerib Juri Kolesnikovi käitumise KarS § 121 lg 2 p 3 järgi korduva kehalise väärkohtlemisena. KarS § 121 lg 2 punktis 3 sätestatud korduva kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistusega või kuni 5-aastase vangistusega. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lõikes 2 sätestatu kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Lähtudes Juri Kolesnikovi süü suurusest – kannatanu kehalise väärkohtlemise pani toime kavatsetult, kehalise väärkohtlemise pani toime teda öösel abistama tulnud valvemeediku suhtes, kallaletungi kannatanule lõpetas kinnipeetav alles pärast valvuri poolt häirenupu vajutamist ja nuia kasutusvalmis seadmist, rusikatega kannatanule kallale tungimine oli intensiivne, kuid lühike, ei kestnud kaua ning kannatanule tõsisemaid vigastusi ja äärmiselt suurt valu ei õnnestunud valvuri kiire sekkumise tõttu tekitada, puuduvad karistust raskendavad asjaolud, karistust kergendavaks KarS § 57 lg 2 alusel on toimunu suhtes kahetsuse avaldamine nii 06.11.2017.a kahetsuskirjas (I, 42-43) kui ka 06.11.2018.a kohtuistungil (III, 1-14) ning kannatanu ees vabandamine 06.11.2017.a kirjas (III, 42-43), siis 14 kaitsmaks õiguskorra huve ja mõjutamaks Juri Kolesnikovi edasiselt hoiduma vägivallakuritegude toimepanemisest, hindab kohus põhjendatuks ja vältimatult vajalikuks karistada Juri Kolesnikovi vangistusega sanktsiooni maksimumust 1/6 lähedal – 9 kuu vangistusega. Kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluses, siis
lg 2 alusel kuulub 9 kuud vangistust 1/3 võrra vähendamisele ja Juri Kolesnikovile tuleb karistuseks mõista 6 kuud vangistust. Kuna Juri Kolesnikovi elukäigust kinnipeetava iseloomustusest (I, 67-68) ja karistusregistri teatiselt (I, 63-66; II, 141) ning viimasest süüdimõistvast kohtuotsusest (II, 144-182) nähtuvalt lähtub Juri Kolesnikovist äärmiselt kõrge vägivalla aste (s.h korduvad tahtlikud tapmised) ning kõrgohtlikkus avalikkuse suhtes, käesolevas kriminaalasjas pani meediku suhtes kehalise väärkohtlemise toime karistuse kandmise ajal, siis on kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse, Juri Kolesnikovi suhtes kohaldamine välistatud. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb 6-le kuule vangistusele juurde liita eelmise kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 13 aastat 3 kuud vangistust ning mõista Juri Kolesnikovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 13 aastat 9 kuud vangistust, mille kandmise algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest – alates 06.11.2018.a. Kuigi süüdistatav avaldas 06.11.2018.a kohtuistungil soovi, et kohtuotsuste kogumis liitkaristuse kohaldamisel arvestataks karistuse kandmise algust eelmise kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse algusajast, siis KarS § 65 lg 2 mõtte kohaselt ei ole see võimalik. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.