Obsah (5)

§ 76§ 120§ 68§ 75§ 5

1-19-84 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. mai 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-84 (19244000017) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Allikm

§ 76ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Timo Aleksandrin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 29.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Timo Aleksandrini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 07.01.2019 kohtuotsusega tunnistati Timo Aleksandrin süüdi

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõisteti viis 1 1-19-84 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, arvestades karistuse kandmise alguseks 05.01.

1. Kohtuotsus jõustus 23.01.
3. Kinnipidamisasutuses Timo Aleksandrini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates on ta ohtlik konkreetsele täiskasvanule. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja on kõige tõenäolisem kui Timo Aleksandrin on alkoholijoobes ning ei anna endale aru oma käitumisest. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 61%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 61%. Eeltoodust lähtudes ei toeta Viru Vangla Timo Aleksandrini tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
4. Kriminaalhooldusametnik teeb juhul kui kohus leiab, et Timo Aleksandrini tuleb vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ettepaneku määrata katseajaks ja käitumiskontrolli ajaks kuus kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata Timo Aleksandrinile järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 1 – mitte tarvitada alkoholi;

§ 75

lg 2 p 4 – otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist.

§ 75

lg 2 p 7 mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. Mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja mitte viibida paikades, kus tarvitatakse alkoholi.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustub oma 30.04.2018 kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta samuti Timo Aleksandrini ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa Timo Aleksandrini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu poolt välja toodu kohtuistungil
2. Timo Aleksandrin teatas 03.05.2019 toimunud kohtuistungil, et ta ei kiirusta kuhugi, siin on väga hea. Ta ei soovi enda ennetähtaegset vabastamist. Vanglas saab kolm korda päevas süüa. Järgmine kord püüab ta mitte ähvardada kedagi ja vanglasse mitte sattuda. Seoses alkoholisõltuvusega tõi süüdimõistetu välja, et peab varem või hiljem ennast kokku võtma, elame näeme ei oska lubada. Korteri ta pääseb nii või naa, et õue ta ei jää, emaga tal on suhted normaalsed. Süüdimõistetu tõi ka välja, et arestimajas sai ta oma endise töökaaslasega kokku ja viimane lubas teda tööle aidata tellingute peale ja siis rohkem on ta tööga seotud ja ei ole vaba aega, et igasuguseid lollusi korraldada. Selle naisterahvaga on süüdimõistetu sõnul kõik, kes alkoholi kuritarvitas. Tema tutvusringkonnas on palju kriminaalkorras karistatud isikuid. Tema ema on öelnud, et tema sõbrad on kõik sellised, mõni üksik on normaalne. Enda tütre kasvatamisel ta ei osale, kuna vanemaõigused on talt ära võetud. Kui tema laps käib vanaema juures, siis ta tuleb ka tema juurde ja saavad kokku neutraalsel territooriumil ja võivad koos olla ja saab juttu rääkida. Laps läheb varsti
3. klassi ja tuleb kuidagi aidata. Ta on sattunud korduvalt kinnipidamisasutusse, kuna üürikorter oli ja naine oli, kes oli küll siin küll seal ja see oligi, et viimane pettis teda teise mehega, siis juhtuski. Teist korda ta sattus meelega vanglasse ja ta ütles, et annab võimaluse, et kui naisterahvas ootab ta ära pool aastat. Kolmandat korda ta juba ütles, et suuliselt ähvardas ja nõustus viis kuud istuma. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et Timo Aleksandrini tingimisi ennetähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 2 1-19-84 8.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 07.01.2019 otsusega tunnistati Timo Aleksandrin süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks

§ 68lg 1 alusel viie kuu pikkune vangistus.

Timo Aleksandrini karistuse kandmise alguseks loeti 05.01.2019. 10.

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Timo Aleksandrin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 11.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 12.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. 13. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele 3 1-19-84 seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. 14. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1-14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et

§ 76

lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus

§ 5lg-te 1 ja 2 nõuetega.

Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Käesoleval juhul ei ole tulenevalt vangistusseaduse (VangS) §-st 16 T. Aleksandrinile individuaalset täitmiskava koostatud, kuna talle on mõistetud alla aastane karistus. Kohus ei saa seega hinnata, kas süüdimõistetu on vangistuskavas seatud eesmärke täitnud. Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi T. Aleksandrini saanud ei ole. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
2. Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib T. Aleksandrin elama asuda aadressile XXX. Sellise elukoha valikut kinnitas ka süüdimõistetu kohtuistungil. Korter on isiku ema E A-S ja tema abikaasa D S ühisomand. Ema sõnul oli korter ostetud T. Aleksandrinile ning hetkel ta ei saa öelda, kas annab oma nõusoleku Timo Aleksandrinile korteris elamiseks. Emal ja pojal on omavaheline kokkulepe, kui Timo Aleksandrin muudab oma käitumist, läbib ravi, osaleb sotsiaalabiprogrammides ja loobub alkoholi tarvitamisest, võib ta elamispinda kasutada. Käesolevaks hetkeks puudub T. Aleksandrinil nõusolek ema korteris elamiseks. Süüdimõistetu küll kinnitas kohtuistungil, et korteri ta pääseb ning õue ei jää, kuid tegemist on tema paljasõnalise oletusega.
3. Ka nähtub vangla iseloomustusest see, et süüdimõistetul vabanemisel puudub kindel töökoht. On enda sõnul töötanud 5 aastat ametlikult piimatööstuses Maag. Noorena on olnud ka lastelaagris kasvataja. Viimasel ajal on töötanud rohkem mitteametlikult, viimati paar kuud Võrumaal metsas võsalõikajana. On tihti vahetanud töökohti ning on olnud ka töötuse perioode. Enne vangistust oli Töötukassas arvel. Sissetulekuks oli töövõimetuspension ja töötutoetus. Viimaste vangistuste ajal on töötanud majandustöödel. T. Aleksandrin küll teatas kohtuistungil, et arestimajas sai ta oma endise töökaaslasega kokku ja viimane lubas teda tööle aidata tellingute peale. Samas on see süüdimõistetu poolt välja toodu paljasõnaline ning mingit kindlust selles osas ei ole, et süüdimõistetu endine töökaaslane saab teda tööle aidata.
4. Kohtu hinnangul arvestades eeltoodut isiku elutingimused ei toeta T. Aleksandrini vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kuna vabaduses isikul puudub kindel töökoht ning püsiva elukoha osas on kohtule esitatud vastuolulised andmed ning tõsikindel ei ole see, et süüdimõistetu saab kasutada enda ema ja viimase elukaaslase ühisomandis olevat korterit. Seega süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles ei välista kohtu hinnangul seda, et süüdimõistetu vangistusest vabanedes võib jätkata enda kriminaalset käitumismustrit. Seda kohtu seisukohta kinnitab see, et ta plaanib edasi suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kes võivad avaldada talle halba mõju ja kaasata teda uute kuritegude toimepanemisse. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
5. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu. 4 1-19-84
6. Timo Aleksandrini iseloomustus näitab, et ta on omandanud kutsehariduse arvutiteenindus kaubanduses erialal. Asus IT ala õppima ka Mainori Kõrgkoolis, kuid jättis juba
7. kursusel pooleli. Õpitud erialal töötanud ei ole. Eesti keel on tema emakeel.
8. Karistusregistri andmetel on T. Aleksandrinil kaks kehtivat kriminaalkaristust ja mitmed kehtivad väärteokaristused. Iseloomustusest tulenevalt kannab T. Aleksandrin vanglas karistust kolmandat korda.
9. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et käesolev kuritegu toime pandud alkoholijoobes. Kannatanu oli tema vanaema. Samuti T. Aleksandrin on kasutanud korduvalt füüsilist vägivalda nii oma naistuttava suhtes, kellega oli lähisuhtes, kuid koos ei elanud ning vanaema suhtes. Materiaalse kasu saamise eesmärgil võib Timo Aleksandrin uuesti käituda vägivaldselt oma vanaema suhtes. Väidab, et on lubaduse andnud, et alkoholijoobes vanaema juurde ei lähe enam.
10. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kõige suuremaks riskiks uute võimalike kuritegude toimepanemisel see, et T. Aleksandrin võib jätkata alkoholi tarvitamist. Isikul on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Ise tunnistab, et olles alkoholijoobes võib muutuda agressiivseks. Väidab, et hakkas alkoholi tarvitama juba 12aastaselt ja alates
11. eluaastast on käinud alkoholismivastasel ravil. Kord või kaks aastas on käinud verd puhastamas ja vahepeal oli ka 9-kuune kaine periood. Ise ei ole suuteline enam kontrollima või piirama alkoholi tarvitamist, enne viimast vangistust tarvitas juba iga päev, vahel juba hommikust alates. Motivatsioon vabaneda alkoholi kuritarvitamisest on nõrk. Nimetatu leidis ka kohtuistungil kinnitust, kuna süüdimõistetu ei osanud midagi konkreetset välja tuua, mida ta plaanib ette võtta selleks, et edaspidi mitte sattuda alkoholi küüsi. Üldteada on see, et alkoholisõltuvusest vabanemine ilma eriabita ei pruugi õnnestuda, kuna see nõuab väga suurt tahtejõudu, mida enamikel isikutel napib. Seega kohtul puudub veendumus selles, et süüdimõistetul on piisavalt tahtejõudu enda elu kardinaalseks muutmiseks. Kohtuistungil ilmnes selgelt see, et süüdimõistetu ei ole valmis võtma kontrolli enda elu üle enda kätte, mida kinnitab see, et ta ei soovi ennetähtaegselt vabaneda ning eelistab sellele kinnipidamisasutuses viibimist, kus on kolm korda päevas söök tagatud. Karistuse kandmise ärakandmise põhjuseks on ka soov vältida käitumiskontrolli, mis selgelt viitab sellele, et T. Aleksandrinil puudub sisemine motivatsioon enda elustiili muutmiseks, kuhu on igapäevaselt kuulunud ka alkohol, mis on toonud kaasa vägivallakuriteod.
12. Kokkuvõttes leiab kohus, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (distsiplinaarkaristuse puudumine, kannatanu eest vabandamine) üles negatiivseid (küsitavus püsiva elukoha olemasolus, suured rahalised kohustused, töökoha puudumine), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Kohus leiab, et kardinaalseid lahendusi ei ole süüdimõistetu proovinud leida enda peamisele probleemile (s.o alkoholi tarvitamine), millest tingituna on ta ka enda sõnul kuriteod toime pannud ja kohus loodab, et kahtlustatav vabaduses olles võtab ette tõsiseid samme selleks, et vabaneda alkoholisõltuvusest, mis on tema puhul tinginud kriminaalse käitumise. Kui süüdimõistetu satuks praegu vabadusse, siis leiaks ta kohtu hinnangul end taas suure tõenäosusega samasugustes tingimustes, kus oli kuritegude toimepanemise ajal. Neid asjaolusid arvestades poleks kohtu hinnangul ennetähtaegne vabastamine õigustatud ei eri- ega üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt. Seega leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud ning käesoleval juhul on tulemuslikum kogu karistuse ära kandmine. 25. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu Timo Aleksandrini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 5 1-19-84 /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 6