← Eesti

2-19-3737/10

Obsah (5)§ 1§ 22§ 23§ 31§ 29

2-19-3737 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-3737 Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 10. mai 2019 kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Kunrex OÜ avaldus enda pankroti

§ 1

lg 2 ja 3 mõttes ning võlgniku selline seisukord pole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

  1. Seisuga 28.02.2019 on võlgnikul kohustusi 262 418.08 eurot, s.h Saku Tehno Metall OÜ (loovutatud tarnijatele tasumata arved) 21 442.78 eurot, xxxx Maksuamet 28 662.40 eurot, xxxx Maksuamet 1 448.80 eurot, väljamaksmata dividendide tulumaks 42 598.81 eurot ja dividendivõlad 168 265.29 eurot.
  2. Võlgnik palus kuulutada välja enda pankrot. MENETLUSE KÄIK
  3. Viru Maakohtu 18.03.2019 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. aprillil 2019 esitatud aruande kohaselt OÜ Kunrex omab Swedbank AS-is arvelduskontot nr EE952200221022420764, mille saldo seisuga 26.03.2019 oli 1 482.32 eurot. Maanteeameti liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette registreeritud ei ole. OÜ Kunrex nimele on olnud registreeritud 9 sõidukit. OÜ Kunrex juhatuse liikme suuliste selgituste kohaselt toimus sõidukite võõrandamine seoses vajadusega tekitada käibevahendeid majandustegevuse jätkamiseks. Kuna viimased võõrandamised on toimunud pea kolm aastat enne ajutise pankrotihalduri nimetamist, siis tehingute kohtu kaudu kehtetuks tunnistamine võimaliku pankrotimenetluse käigus ei ole otstarbekas. Võlgnikule on kuulunud kinnistu reg.osa nr 4738231, katastritunnus 34501:006:0011 asukohaga Selja tee 17, Kunda linn, pindalaga 10 898 m². Kinnistule oli seatud hüpoteegid AS DNB Pank (uus ärinimi Luminor Bank AS) kasuks. Kinnistu võõrandati 08.08.2016 Saku Tehnopark OÜ-le (reg.kood 12501658), mille üheks juhatuse liikmeks on ka OÜ Kunrex juhatuse liige R T. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud dokumentidest nähtub, et koos varaga võttis Saku Tehnopark OÜ üle ka laenukohustuse AS DNB Pank ees. Müügist laekunud rahadest rahuldati ka võlausaldajate nõudeid igapäevase majandustegevuse jätkamiseks. Ühtede võlausaldajate eelistamist teistele ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud. Registrisse esitatud 2017.a. majandusaasta aruande kohaselt oli OÜ-l Kunrex seisuga 31.12.2017 materiaalset põhivara jääkmaksumusega 46 940 eurot ja juhatuse liikme poolt haldurile esitatud 2018.a majandusaastaaruande kohaselt seisuga 31.12.2018 äriühingul materiaalne põhivara puudus. Kontrollimisel selgus, et tegemist oli amortiseerunud põhivaraga, mis on maha kantud ja väärtuslikum osa müüdud metalli kokkuostvatele äriühingutele. Müügist laekunud summadest rahuldati võlausaldajate nõudeid, ühtede võlausalajate eelistamist teistele ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud. 3

(7)2-19-3737
  1. Maksu- ja Tolliamet teatas, et OÜ-l Kunrex maksuvõlg puudub. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete järgi oli äriühingul seisuga 28.02.2019 teadaolev võlgnevus xxxx Vabariigi maksuameti ees 28 662.40 eurot ja xxxx maksuameti ees 1 448.80 eurot. Samas Eesti Vabariigi Maksuja Tolliamet teatas, et neil puuduvad andmed võlgnevuse kohta xxxx Vabariigi ja xxxx Kuningriigi maksuameti ees, kuid kuna ajutisel pankrotihalduril puudub põhjus kahelda OÜ Kunrex raamatupidamise õigsuses, siis arvestab ajutine pankrotihaldur juhatuse liikme poolt esitatud kohustusega, kuid nõude olemasolu ja täpne suurus vajavad väljaselgitamist võimaliku pankrotimenetluse käigus. Teised teadaolevad kohustused seisuga 28.02.2019 on: Saku Tehno Metall OÜ-le summas 21 442.78 eurot (tegemist on Saku Tehno Metall OÜ poolt tasutud OÜ Kunrex kohustustega); dividendivõlad summas 168 265.29 eurot; väljamaksmata dividendide tulumaks summas 42 598.81 eurot, mis ei ole muutunud sissenõutavaks maksukohustuseks. Samas on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et väljamaksmata dividendidelt arvestatav tulumaks muutub sissenõutavaks alles väljamakse kuule järgneval kuul ja kuna dividendide väljamaksmiseks rahalised vahendid puuduvad, siis seega ei ole dividendide tulumaksu näol tegemist sissenõutavaks muutunud kohustusega. Tegemist on tingimusliku nõudega, mille tasumiseks tekib kohustus alles pärast dividendide väljamaksmist. Kuid kuna võlgniku juhatus on otsustanud kajastada dividendide tulumaksu kui kohustust, siis puudub ajutisel pankrotihalduri põhjus ja vajadus selle aktsepteerimisest keeldumiseks ja ajutine pankrotihaldur arvestab sellega oma lõppjäreldustes. Nimetatud kohustuse arvestamine või arvestamata jätmine ei mõjuta ajutise pankrotihalduri lõppjäreldusi. Viru Maakohus määras 21.04.2015 määrusega saneerimisnõustajale, vandeadvokaat Urmas Ustav’ile saneerimisnõustaja tasuks saneerimiskava täitmise järelevalve eest alates mai 2015.a kuni juuni 2019 (k.a) 192 eurot kalendrikuus. Swedbank AS arvelduskonto väljavõttest nähtub, et viimane väljamakse summas 192 eurot on Advokaadibüroo LEXTAL OÜ-le tehtud 06.02.
  2. Saneerimisnõustaja, vandeadvokaat Urmas Ustav teatas, et Advokaadibüroo LEXTAL OÜ ees võlgnevused puuduvad. OÜ-l Kunrex puuduvad maksmata töötasud, puhkusetasud ja töölepingute lõpetamise kompensatsioonid. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad OÜ Kunrex ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad kohustused kokku vähemalt 262 418.08 eurot. OÜ Kunrex vara suhtes aktiivsed täitemenetlused puuduvad. Äriregistri andmete kohaselt ei ole võlgniku vara koormatud kommertspandiga.
  3. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, majandustegevust jätkata ei ole võimalik, kuna selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused. Võlgniku tervendamise võimalused puuduvad. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul on vara 1 482.32 eurot, samas on teadaolevaid kohustusi vähemalt 262 418.08 eurot. Seega ületavad kohustused varasid 260 935.76 euro võrra. Maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes, s.o: väike osakapital; välisturgude püsiklientide poolne nõudluse vähenemine ning välisturgude üldise majanduskeskkonna halvenemine; võlgniku vähene aktiivsus uute klientide otsimisel; tegevus- ja tootmispotensiaali kasutamata jätmine; vähene tegelemine efektiivsuse tõstmisega; saneerimismenetluses ei olnud võimalik kogu saneerimiskava plaani realiseerida. Seega on maksejõuetuse
  4. Ajutine haldur palus, juhul, kui tasutakse kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratava summa, siis juhindudes

§ 23

, § 31, § 39 lg 1, § 86, § 150 lg 1 p 2, p 5 ja lg 2 kuulutada välja OÜ Kunrex pankrot, kohtu deposiiti raha kandmata jätmisel

§ 1

lg 2, lg 3, § 28, § 29, § 30 alusel lõpetada pankrotimenetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, anda dokumendid hoiule R T’ele ja mõista välja ajutise halduri tasu. 4

(7)2-19-3737 KOHTUISTUNG
  1. Kohtuistungil avaldaja seaduslik esindaja jäi avalduse juurde. Esindaja nõustus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega.
  2. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodu juurde. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega, kuulanud ära avaldaja ja ajutise halduri seletused ning tutvunud pankrotiasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse lõpetamine
  4. Vastavalt pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi 3 lõike kohaselt juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 17.

§ 29

lg 1 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara hinnanguliselt 1 482.32 eurot. Võlgnikul lasuvad kohustused 262 418.08 eurot ületavad tema vara 260 935.76 euro võrra. 18.

§ 29

lg 3 alusel kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu sama paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 12.04.2019 kohus vastavalt

§ 29

lg 3, § 30 lg 1 ja lg 2 teavitas väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu võlgniku võlausaldajaid pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise ohust ning andis võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele tähtaja kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 07.05.2019 2 000 eurot ettetasumiseks, pankrotimenetluse raugemisega lõpetamise hoiatusel. E-Riigikassa andmebaasi kohaselt ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha ette tasunud. 19. Eeltooduga on tuvastatud, et võlgnikul ei ole vara kohustuste täitmiseks. Kuna võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks raha, siis eeldab kohus, et võlausaldajad on nõus pankrotimenetluse raugemisega lõpetamisega. Sellepärast

§ 29

lg 1 alusel kohus lõpetab pankrotimenetluse pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Riigilõivu tagastamine 20. 08.05.2019 esitas OÜ Kunrex taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot (toimikus lk 13). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8 tulenevalt pankrotiavalduse esitamisel tuli tasuda riigilõivu 10 eurot, mistõttu on avaldaja tasunud riigilõivu 290 eurot enam. 5

(7)2-19-3737
  1. RLS § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem.
  2. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Sama lõike kolmanda lause kohaselt riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuna riigilõivu on tasutud ettenähtust enam, siis kohus rahuldab avaldaja taotluse ja tagastab OÜ-le Kunrex enamtasutud riigilõivu 290 eurot. Ajutise pankrotihalduri tasu ja menetluskulud 23.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 24. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu saamiseks 16 tunni eest summas 1 536 eurot, millele lisandub käibemaks ning kulude hüvitamiseks summas 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude katteks, mistõttu taotleb haldur ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist osaliselt riigi vahenditest ning osaliselt võlgnikult. 25.

§ 23

lg 4 tulenevalt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 26.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Haldur on palunud määrata ajutise halduri tasu OÜ-le Sentire M.K., mille kaudu ajutine haldur tegutses. Ajutise halduri tunnitasu suurus 96 eurot ei ületa

§ 23lg 3 toodud tunnitasu ülemmäära 96 eurot.

27. Kohus leiab, et halduri taotlus riigi vahenditest tasu määramiseks ei ole põhjendatud. Ajutise halduri aruandes võlgniku varana ei ole arvestatud enammakstud riigilõivu. Kuna käesoleva määruse põhjenduste punktist 22 tulenevalt võlgnikule tagastatakse riigi eelarvest enammakstud riigilõiv 290 eurot, siis on põhjendatud haldurile tasu määramine üksnes võlgnikul olemasolevate rahaliste vahendite arvelt kokku summas 1 772.32 eurot (1 482.32 + 290). Sellises ulatuses kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ning määrab tasu OÜ-le Sentire M.K. Dokumentatsiooni hoidja 28.

§ 29

lg 8 esimese lause järgi, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. TsÜS § 46 lg 1 alusel lõppenud juriidilise 6

(7)2-19-3737 isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. ÄS § 219 lg 1 kohaselt osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kohus määrab võlgniku dokumentatsiooni hoidjaks tema juhatuse liikme R T’e ning selgitab talle, et ÄS § 219 lg 3 alusel dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. 29. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1

lg 2, lg 3, § 5 lg 1, § 23 lg 1, lg 1, lg 4, lg 7, § 29 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6- lg 8 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.