Obsah (5)

§ 24§ 39§ 34§ 37§ 8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2019. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17252 Tsiviilasi MART SONBERG avaldus võlgad

) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kahekümne ühest võlausaldajast esitanud vastuväited kaheksa, kelle tagatiseta nõuded moodustavad 39,7% nõuete kogusummast.

§ 24

lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kuna vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded moodustavad vähem kui seaduses sätestatud määr, saab kava

§ 24lg 2 alusel kinnitada.

1. Mart Sonbergil on kohustusi 21 võlausaldaja ees kokku summas 74 649,53 eurot. Ümberkujundamiskava näeb ette rahuldada võlausaldajate põhinõuded 65% ulatuses 60 kuu jooksul kokku summas 42 859,20 eurot. Kohus nõustub sellega, et ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat ebaõiglaselt võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgade ümberkujundamise käigus kujundatakse ümber võlausaldajate nõuded eesmärgil, et nende nõue pärast ümberkujundamist on rahuldatav suuremas ulatuses kui on selle nõude võimalik rahuldamine võlgniku pankroti korral.
2. Kohtul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluses kontrollida, kas võla ümberkujundamisele vastu vaielnud võlausaldajale tagatakse ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine oluliselt mitte väiksemas ulatuses sellest, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses. Riigikohtu hinnangul on oluline see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral (vt. Riigikohtu 17.06.2015.a. määrus tsiviilasjas nr. 3-2-1-28-13, p. 21).
3. Võlgniku nõustaja on kohtule esitanud analüüsi, millised võimalused oleksid nõuete rahuldamiseks võimalikus võlgniku pankrotimenetluses. Võlgnikul puudub kinnis- ja vallasvara, mille arvel täita võlausaldajate nõudeid. Järelikult saab võlausaldajate nõudeid rahuldada ainult võlgniku sissetulekute arvel. TMS § 133 lg. 1 alusel on võlgnikul õigus kätte saada 540 eurot (miinimumpalk). Füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja (PankrS § 91 lg. 1). Eeldusel, et kohus annab võlgnikule loa ettevõtlusega tegelemiseks, laekub pankrotivara hulka täiendavalt XXX eurot kuus taksoteenuse osutamisest. Eelduslikult on võlgniku töötasu ühes kuus XXX eurot (neto). Seega laekub eelduslikult pankrotivara hulka igakuiselt 596,79 eurot. Prognoosides pankrotimenetluse kestuseks 10 kuud, laekub pankrotivara hulka võlgniku sissetulekute arvel tõenäoliselt 5967,90 eurot. Arvestades kohtupraktikat tuleks võlgniku pankrotimenetluses arvestada PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksetega vähemalt summas 2382,30 eurot. Seega pankrotimenetluses prognoositavalt rahuldataks 9 teise rahuldamisjärgu võlausaldajate nõudeid kokku summas 3585,60 eurot. Samuti eeldusel, et võlgniku palk või muud arestitavad sissetulekud on igakuuliselt kokku vähemalt 596,79 eurot, saab võlgniku kohustustest vabastamise menetluses viie aasta jooksul võlausaldajate nõudeid rahuldada kokku summas 26 855,55 eurot (596,79 x 75% x 60 kuud). Pankrotimenetluses ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab võlausaldajate nõudeid eelduslikult rahuldada kokku summas 30 441,15 eurot (3585,60+26855,55). Võlgniku võlgade ümberkujundamise kava näeb ette võlausaldajate kohustuste täitmist kokku summas 42 860,77 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekuid ja haridust, ei ole tõenäoline võlausaldajate nõuete rahuldamine pankrotimenetluses ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluses oluliselt suuremas ulatuses kui võlgade ümberkujundamise menetluses.
4. Tulenevalt eeltoodust, kohus nõustub, et sellises olukorras on võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisel võlausaldajatel võimalus suuremas osas nõude rahuldamisele kui pankrotimenetluses. Võlgniku pankrotimenetlusega kaasneks märkimisväärne kulu pankrotihalduri tasule ja kulutustele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse korral tuleb arvestada, et pankrotiseaduse § 173 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel saama täies ulatuses selle osa sissetulekust, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet, ning lisaks 25% sellest sissetulekust, millele võib seaduse kohaselt pöörata sissenõude. Eeltoodu põhjal ei oleks võlgniku pankrotimenetlus pandiga tagamata nõudega võlausaldaja jaoks võlgade ümberkujundamisest tulusam menetlus.
5. Võlausaldajate vastuväidete osas märgib kohus, et võlgniku maksevõimet arvestades on esitatud võlgade ümberkujundamiskava ja kohaldatud abinõud põhjendatud. Riigikohus leidis 10.04.2013 lahendis tsiviilasjas nr 3 2 1-28-13 (p 16), et ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise otsustab kohus võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes, seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldajate huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Oluline on aga see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Antud juhul saab võlausaldajate nõudeid rahuldada üksnes võlgniku sissetulekute arvel. Kohus leiab, et sellises olukorras on võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisel võlausaldajatel võimalus suuremas osas nõude rahuldamisele kui pankrotimenetluses, mida toetab ka nõustaja esitatud analüüs pankrotimenetluses nõuete rahuldamise osas. Mart Sonbergi poolt võlgnevuste tasumise tähtaeg viis aastat on võrreldav pankrotimenetluse ja sellele järgneva kohustustest vabastamise menetluse kestvusega, mida võib ka võlgade ümberkujundamise menetluses lugeda kohustuste täitmise mõistlikuks ajaks. Kohus lähtudes menetlusosaliste poolt kohtuistungil antud seletustest ja esitatud ümberkujundamiskavast, on seisukohal, et pankrotimenetluses saavad võlausaldajate nõuded rahuldatud oluliselt väiksemas ulatuses kui käesolevas menetluses. Antud juhul on avaldaja kinnitanud, et tema tahteks on võimalikult suures ulatuses oma kohustused võlausaldajate ees täita. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit, on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnik on motiveeritud oma kohutusi täitma ja võlgadest vabanema ning kohtul puudub mõistlik alus kahelda võlgniku tahtes, mis on kajastatud ümberkujundamise kavas. Võlausaldajate huvid on kaitstud ka

§ 39

lg 3 regulatsiooniga, mille kohaselt taastuvad kreeditoride nõuded kava nurjumisel. 14.

§ 24

lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus (

§ 34

). Võlgnik peab esitama iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruande võlgniku varalise 10 seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud tähtpäevadeks. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus võlgade ümberkujundamise kava tühistada (

§ 39lg 2 p 6).

15. Kohus selgitab, et

§ 37

kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. 16.

§ 8

lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning nõustaja võimalikud kulud Mart Sonbergi kanda. Nõustaja tasu kindlaksmääramise osas teeb kohus eraldi määruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 11