← Eesti

1-19-3707/2

Obsah (4)§ 424§ 65§ 68§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2019, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3707 Kohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Merili Riga Prokurö

) § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav Karel Kolk isikukood: 38812292787; elukoht: XXX; töökoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud neljal korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 180, 248, 249, 2565, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Karel Kolk

§ 424järgi (19. augusti 2017 episood) ning karistuseks mõista kuus

(6)kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kaetuks Karel Kolgile Tartu Maakohtu 20.

juuni 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4226 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mõistes liitkaristuseks kaks

(2)aastat üksteist
(11)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust. Süüdi tunnistada Karel Kolk

§ 424lg 2 järgi (6. mai 2019 episood) ning karistuseks mõista üheksa

(9)kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Karel Kolgile

§ 65lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks kolm

(3)aastat kaheksa
(8)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Karel Kolgi karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o

  1. maist
  2. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Karel Kolgi suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või vangistuse ärakandmiseni.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta Karel Kolgilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks

(6)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning laieneb lisaks eelnimetatud tähtajale ka vangistuse kandmise ajale. Liiklusseaduse § 127 alusel on Karel Kolk kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Karel Kolgilt menetluskuludena riigituludesse sundraha nelisada viis
(405)eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu nelikümmend üheksa
(49)eurot ja kaitsjatasu kuuskümmend
(60)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Karel Kolgil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700023544. Tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Karel Kolki süüdistatakse selles, et tema juhtis
  1. augustil 2017 kella 11:37 paiku Tartumaal Rõngu vallas Sangla-Rõngu tee
  2. kilomeetril mootorsõidukit Volkswagen Passat reg-nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema veres oli 1,63 mg/g kohta). Sellega rikkus Karel Kolk kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt 2 ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Karel Kolk toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis praegusel hetkel vastab

§ 424lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule.

Samuti süüdistatakse Karel Kolki selles, et tema, isikuna, keda on Tartu Maakohtu

  1. märtsi 2015 otsusega nr 1-15-1692 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistus ei ole kustunud, juhtis
  2. mail 2019 kella 13:38 paiku Elva vallas Piigandi külas XXX ja XXX talude vahelisel teel mootorsõidukit Yong Kang Upbeat VIN-koodiga XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,82 mg/l kohta) ja omamata vastava A-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sellega rikkus Karel Kolk kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus Karel Kolk liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega pani Karel Kolk toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu ning kuriteo kvalifikatsiooniga ja pooled jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör mõista Karel Kolgile karistuseks

§ 424

järgi 6 kuud vangistust, mis lugeda

§ 65lg 1 alusel kaetuks Karel Kolgile Tartu Maakohtu 20.

juuni 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4226 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.

§ 424

lg 2 järgi mõista Karel Kolgile karistuseks 9 kuud vangistust ning

§ 65lg 2 alusel suurendada seda karistust Karel Kolgile Tartu Maakohtu 20.

juuni 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Karel Kolgi karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 6. maist 2019 ning kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada Karel Kolgi suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või vangistuse ärakandmiseni.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Karel Kolgilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu 49 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle kokkuleppe juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. 3 Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Karel Kolk tuleb süüdi tunnistada

§ 424

ja § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, täpsustades üksnes seda, et

§ 65

lg 2 alusel moodustatakse liitkaristus

§ 424

lg 2 alusel mõistetud karistusest ja

§ 65

lg 1 alusel moodustatud liitkaristusest, mitte

§ 424lg 2 alusel mõistetud karistusest ja Karel Kolgile Tartu Maakohtu 20.

juuni 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osast. Kuna

§ 65

lg 1 alusel liitkaristust moodustades loetakse Karel Kolgile

§ 424järgi mõistetud karistus kaetuks temale Tartu Maakohtu 20.

juuni 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, on

§ 65lg 1 alusel moodustatud liitkaristus oma sisult sama, mis Tartu Maakohtu 20.

juuni 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Seega ei mõjuta nimetatud täpsustuse tegemine kuidagi kokkuleppe tegelikku sisu, samas on korrektne moodustada liitkaristus

§ 424

lg 2 alusel mõistetud karistusest ja

§ 65lg 1 alusel moodustatud liitkaristusest.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks mõistetud vangistuse osas tuleb kohaldada Karel Kolgi suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või vangistuse ärakandmiseni. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. esitatud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskuludega ning nende tasumisega korraga. Seega tuleb süüdistataval tasuda menetluskuludena sundraha 405 eurot, joobeseisundi tuvastamise tasu 49 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.