ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
) § 423 lg 1 p 12 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kuivõrd hageja ei ole andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostjate II-IV eeldatavate menetluskulude katteks ja kostjad II-IV on
alusel taotlenud sel juhul hagi läbi vaatamata jätmist, jätab kohus La Vita Vera UÜ hagi Priit Posti (pankrotis) pankrotihaldur Vladimir Kutšmei, OÜ TOOMEMAA, Osaühing ProInkasso ja AS TARTU TERMINAL vastu nõude tunnustamiseks Priit Posti (pankrotis) pankrotimenetluses läbi vaatamata. 6.
lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. 7. Kohus peab vajalikuks selgitada, et tulenevalt
lg 1 p-s 3 sätestatust ei tagastata tasutud riigilõivu, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. 8.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ka määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata.
lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
9.
lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega 2 seoses kulud tekkisid.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt
Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb
Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Asja materjalidest nähtuvalt on antud tsiviilasjas kostjaid II ja III esindanud õigusbüroode juristid Johannes Moor ja Keidi Kõiv, olles kostjate II ja III lepingulisteks esindajateks
Kohus märgib, et lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate II ja III lepinguliste esindajate kulud kokku kostjal II 500 eurot ilma käibemaksuta ja kostjal III 324 eurot ilma käibemaksuta. Õigusbüroos töötava juristi tasu vastavalt 120 eurot ja 90 eurot tunnis ilma käibemaksuta tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabiteenus seisnenud eelkõige hagiavalduse ja selle lisade läbitöötamises ning menetluskulude tagatise taotluse koostamises ajakuluga kostjal II kokku 4 tundi 10 minutit ja kostjal III kokku 3 tundi 36 minutit. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjad II ja III esitanud kohtule taotlused tagatise andmiseks menetluskulude katteks. Kohus loeb õigusabikulud, mis on seotud hagiavalduse tutvumisega ja taotluste koostamisega tagatise andmiseks kostjate II ja III eeldatavate menetluskulude katteks, põhjendatud ja vajalikuks kostjal II summas 240 eurot (2 tundi × 120 eurot) ning kostjal III summas 180 eurot (2 tundi × 90 eurot). Kohus on seisukohal, et üldjuhul on asja materjalidega tutvumine (sh teiste kostjate taotlused ja hageja seisukoht), õigusliku positsiooni kujundamine ning kliendiga nõupidamised/arutelud nii büroosisesed kui telefoni teel hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, sest kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, 3 missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Kohus lähtub siinjuures ka asjaolust, et kostjate II ja III esindajate kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et taotluste koostamine ei ole esindajatele olnud õiguslikult keerukas (samasisuline taotlus on esitatud tsiviilasjas nr 2-192263). Kohus märgib veel, et kohtu määruste (menetluskulude katteks tagatise andmiseks kohustamine) ja kirjadega (menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja määramine) tutvumise näol ei ole kohtu arvates tegemist otsese õigusteenuse osutamisega, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus kostjate II ja III avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-19-2255 kostja II menetluskulude rahaliseks suuruseks 240 eurot (lepingulise esindaja õigusabikulud) ja kostja III menetluskulude rahaliseks suuruseks 180 eurot (lepingulise esindaja õigusabikulud). Nimetatud summad kuuluvad hagejalt kostjate II ja III kasuks väljamõistmisele. 15. Kostja II taotlusel mõistab kohus
lg 4 alusel hagejalt kostjate II kasuks välja viivise menetluskuludelt 240 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.