Obsah (4)

§ 121§ 44§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-19-424 Määruse kuupäev 25.03.2019 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Vladimir Viira kaebus Tartu Vanglalt kahju hüv

) § 121 lg 2 punktide 1 ja 21 alusel. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kaebuse käiguta jätmine selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks vajalik, kuivõrd puuduste kõrvaldamine ei muudaks kohtu seisukohta selles osas, et kaebus kuulub tagastamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 4.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja on taotlenud hüvitist seetõttu, et ööl vastu 08.01.2019 tööl olnud vahetus võttis ära tema söögi. Kaebaja nõudis süüdlaste karistamist, avalikku vabandamist ja hüvitist summas 500 eurot. Tartu Vangla 05.03.2019 otsuses nr 1-13/17-5; 1-13/18-5; 1-13/19-5 on kirjeldatud, et ööl vastu 08.01.2019 võeti vanglaametnike poolt ära köögilaua peale karbi sisse jäetud toit. Valvekaamera kaudu tuvastati, et toidu valmistas V. Viira kambrikaaslane S. Henning 07.01.2019 pärastlõunasel ajal ning see oli seisnud laua peal 14 tundi. Tartu Vangla kodukorra p 8.2.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks tarbimiseks lubatud või peremehetuid asju. Kuivõrd äravõetud toidu valmistajaks oli S. Henning, kes jättis ka toidu eluosakonna lauale, siis ei saanud tegemist olla V. Viira toiduga. Seega ei saanud teisele kinnipeetavale kuulunud toidu äravõtmine kuidagi rikkuda V. Viira õigusi ega tekitada temale kahju. Eelnevast nähtub, et ööl vastu 08.01.2019 võeti ametnike poolt ära kaebaja kambrikaaslasele kuuluv toit, mitte kaebajale kuuluv toit. Tartu Vangla kodukorra punktist 8.2.2 tuleneb keeld anda oma asju (sh toitu) üle teisele kinnipeetavale. Seega pole kaebajale kahju tekitatud.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kuna Vladimir Viiral puudub ilmselgelt kaebeõigus eelkirjeldatud kahjunõude esitamiseks, kuulub tema kaebus selles osas tagastamisele

§ 121lg 2 p 1 alusel.

2 5.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja on taotlenud hüvitist ka seetõttu, et läbiotsimise ajal võeti temalt ära massaažipall, kingapael ning limonaadipudel, mille sees oli keefir. Taara äravõtmisega tekitati kaebajale materiaalne kahju. Vangla tegevus viis ta šoki ja närvivapustuseni. Arstiabi jäeti andmata. Kaebaja nõudis kompensatsiooni summas 1000 eurot, süüdlaste karistamist ja avalikku vabandamist. Tartu Vangla 05.03.2019 otsusest nr 1-13/17-5; 1-13/18-5; 1-13/19-5 nähtub, et 20.12.2018 võeti kaebaja elukambrist muu hulgas ära üks oranž ogadega kummipall ja narivoodi alt üks 1,5 liitrine plastpudel kääritatud piimaga. 20.12.2018 akti nr A2932 kohaselt kambrist kingapaela ära ei võetud. Samuti nähtub otsusest, et kummipall võeti kaebajalt ära põhjusel, et seda ei olnud ekslikult kirjas tema isiklike asjade nimekirjas. Asjaolude kontrollimisel viga tuvastati ning pall tagastati kaebajale 02.01.

1. Samuti tagastati samal päeval kaebajale plastikpudel. Pudel võeti algselt ära seetõttu, et selles ei olnud keefir, vaid kääritatud piim ning toiduainete kääritamine või hapendamine on Tartu Vangla kodukorra p 8.2.13 kohaselt keelatud. Eelnevast nähtub, et kummipall ja plastikpudel on kaebajale tagastatud 02.01.
2. Kaks nädalat ilma kummipallita olek kvalifitseerub kohtu hinnangul kaebaja õiguste väheintensiivseks riiveks, mille eest rahalise hüvitise väljamõistmine on väga ebatõenäoline. Plastikpudeli sai kaebaja tagasi, mistõttu varalist kahju tekkinud ei ole. Plastikpudeli äravõtmine 20.12.2018 oli aga õiguspärane, kuivõrd see sisaldas kääritatud piima ning piima kääritamine on Tartu Vangla kodukorra p 8.2.13 kohaselt keelatud. Kaebaja sai pudeli tagasi küll alles kaks nädalat hiljem, kuid tegemist ei ole kaebaja õiguste intensiivse riivega. Kaebaja on leidnud, et temalt võeti ära ka kingapael. Vangla otsusest nähtub, et kingapaela ei ole ära võetud. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et kaebaja kingapael kadus just läbiotsimise järgselt ning kuna tegemist on väheväärtusliku asjaga, mille kadumise asjaolud ei ole selged, siis on ka vastustajalt hüvitise väljamõistmine kingapaela eest äärmiselt ebatõenäoline. Asjade äravõtmine võis küll kaebajas tekitada negatiivseid tundeid, kuid kohtu hinnangul ei ole usutav, et eelnevalt mainitud asjade äravõtmine viis kaebaja šoki ja närvivapustuseni ja sellise seisundini, mis oleks vajanud meditsiinilist sekkumist. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline ning võimalik kaebaja õiguste riive on olnud väheintensiivne. Lisaks eelnevale on kaebaja taotlenud hüvitist ka seetõttu, et 04.01.2019 jäeti ta toidust ilma. Lõunasöögiks pakutud makaronid olid ebakvaliteetsed, kujutasid endast taignakäkki ja kleepusid kulbi külge. Vladimir Viira keeldus ebakvaliteetse söögi vastuvõtmisest ja nõudis kvaliteetset toitu. Sellest keelduti. Samuti ei antud talle salatit ja kastet. Kaebaja nõudis süüdlaste karistamist ja hüvitist summas 500 eurot. Tartu Vangla 05.03.2019 otsusest nr 1-13/17-5; 1-13/18-5; 1-13/19-5 nähtub, et 04.01.2019 pakuti lõunasöögiks makarone maksakastmega ning V. Viira keeldus toidu vastuvõtmisest. Põhjuseks oli makaronide visuaalne välimus. Eeltoodust nähtub, et vaidlus puudub selles, et kaebajale toitu pakuti, kuid ta keeldus selle vastuvõtmisest toidu väljanägemise pärast. Kaebaja isegi ei maitsnud toitu. Kohus leiab, et kaebajal puudub õigus nõuda endale meelepärast toitu. Toidu kvaliteedi tagantjärele hindamine on aga võimatu. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ka selles osas ebatõenäoline ning võimalik kaebaja õiguste riive on olnud väheintensiivne. Kohus leiab, et 20.12.2018 toimunud läbiotsimise käigus kaebaja võimalike õiguste riive ning samuti 04.01.2019 lõunasöögi pakkumisel toimunud õiguste võimalik riive on väheintensiivne, kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline ning seetõttu kuulub kaebus viidatud osades tagastamisele

§ 121lg 2 p 21 alusel.

3 6.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja riigilõivust vabastamise ja riigi õigusabi taotluste osas. 7. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (

§ 175lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 4