Obsah (8)

§ 198§ 114§ 118§ 38§ 70§ 68§ 74§ 194

4-19-2484 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 28. mai 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-2484 Kohtunik Sten Lind Väärteoasi Dmitri Bereževski

§ 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

Maksu- ja Tolliamet koostas

1. märtsil 2019 väärteoprotokolli Dmitri Bereževskile ja Eduard Monikainenile maksukorralduse seaduse (MKS) § 1531 lg-s 1 ning 1-Print Security OÜle MKS § 1531 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise kohta. Väärteoprotokollis märgiti, et kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale tutvumiseks kättesaadav alates
2. aprillist 2019 kohtuvälise menetleja juures. Protokolli märgitu ja allkirjade kohaselt sai E. Monikainen väärteoprotokolli koopia kätte
3. märtsil 2019 ning D. Bereževski ja 1-Print Security OÜ
4. märtsil
6. Maksu- ja Tolliameti
7. aprilli 2019 otsusega karistati MKS § 1531 lg 1 alusel D. Bereževskit järgi 175 trahviühiku ehk 700 euro suuruse ning E. Monikaineni 150 trahviühiku ehk 600 euro suuruse rahatrahviga; 1-Print Security OÜ-d karistati MKS § 1531 lg 2 järgi rahatrahviga 5 000 eurot. 1 4-19-2484 Otsuses on kirjas, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale maakohtule kaebus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on tutvumiseks kättesaadav.
8. Menetlusaluste isikute 1-Print Security OÜ ja D. Bereževski kaitsja Veiko Viisileht esitas Maksu- ja Tolliameti
9. aprilli 2019 otsuse peale
10. aprillil 2019 kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus tagastas
11. aprilli 2019 määrusega kaebuse põhjendusega, et selle kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus selgitas, et

§ 114

lg 1 p 2 ja lg 3 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest.

1. 1-Print Security OÜ ja D. Bereževski kaitsja Veiko Viisileht edastas
2. aprillil 2019 esialgu halduskohtule edastatud kaebuse Harju Maakohtule. Kaebuse edastamise kaaskirjas selgitati, et Maksu- ja Tolliameti otsuse peale esitatud kaebus esitati Tallinna Halduskohtule ekslikult. Nimelt oli toimus varasemalt samas asjas haldusmenetlus ning sama dokumendipõhja kasutamise tõttu sattus kaebuse adressaadiks halduskohus. Samaaegselt edastati kaebus koos lisadega e-toimiku vahendusel e-postiga ka kohtuvälisele menetlejale. Veel märgiti kaaskirjas, et HKMS § 68 lg 3 kohaselt saadetakse valele kohtule esitatud avaldus edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui dokument jõudis ebaõigesse kohtusse õigel ajal. Kaitsja leidis, et kaebus väärteootsusele oli esitatud tähtaegselt, kuid ebapädevale kohtule ning palub võtta see menetlusse ja lugeda tähtaegselt esitatuks.
3. Harju Maakohus jättis
4. mai 2019 määrusega 1-Print Security OÜ ja D. Bereževski kaitsja kaebuse läbi vaatamata. 5.
5. Maakohus märgib, et kohtuvälise menetleja lahendi kaebetähtaeg algab kuupäevast, kui lahend on kohtuvälise menetleja juures menetlusalusele isikule tutvumiseks kättesaadav. Riigikohtu praktika kohaselt omab vaid see kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures ka õiguslikku tähendust. Väärteoprotokollis nr 930017001236 on selgelt kirjas, et kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale tutvumiseks kättesaadav alates 01.04.2019 aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn. Protokolli kohaselt on mõlemad kaebajad ja nende kaitsja protokolli kätte saanud
6. märtsil
7. D. Bereževski ja kaitsja allkirjad väärteoprotokollil tõendavad, et isikutele tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seda kinnitab ka esindaja
8. märtsi 2019 vastulause. Maakohus leidis, et kohtule esitatud materjalides puuduvad igasugused viited sellele, et menetlusalused isikud ei oleks enda õigustest teadlikud olnud või neid oleks kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäeva osas eksitusse viidud. Kuivõrd kohtule 2 4-19-2484 esitatud dokumendid kinnitavad, et menetlusaluseid isikuid on juba kohtueelses menetluses esindanud vandeadvokaat, ei teki kohtul ka kahtlust, et menetlusaluste isikute kaitseõigust oleks menetluse käigus kuidagi rikutud. Seega olid 1-Print Security OÜ ja D. Bereževski ning nende kaitsja teadlikud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast ning sellest tulenevalt oli kaebuse esitamise viimane päev
9. aprill
10. See tähendab, et Harju Maakohtus registreeritud kaebus oli esitati tähtaega ületades. 5.
11. Kaebuse tähtaegseks lugemiseks ei andnud maakohtu hinnangul alust ka asjaolu, et kaebus esitati esialgselt ekslikult Tallinna Halduskohtusse. Maakohus on seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaega rikkusid kaebajad juba halduskohtusse pöördumisel. Tallinna Halduskohtusse esitati kaebus
12. aprillil
13. Kuivõrd kaebuse esitamise tähtajaks oli
14. aprill 2019, oli halduskohtusse kaebuse esitamise ajaks tähtaeg möödunud. Sealjuures pidas maakohus oluliseks, et nii halduskohtule kui maakohtule adresseeritud kaebused on esitatud vandeadvokaadist esindaja poolt, kellel on vajalikud juriidilised teadmised. Maakohus leidis, et olukorras, kus menetlusalused isikud ja nende kaitsja olid teadlikud nii läbi viidud menetlusest, väärteoprotokolli sisust, enda õigustest ja kohustusest ning kuupäevast, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, puudub kohtul alus eeldada, et menetluse käigus oleks rikutud isikute õigusi, mis võiksid kaasa tuua tähtaja ennistamise ning anda alust kaebus läbi vaadata. Kohus märkis, et kaebuse tähtaja ennistamist ei ole halduskohtule ega maakohtule adresseeritud kaebuses ka taotletud. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt

§ 118lg 2 p-st 1, § 38 lg 1 ja Kr

MS §-st 172 võib maakohus aga kohtuvälise menetleja otsuse peale mittetähtaegselt esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui kaebuse esitaja on taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kaebetähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja kohus on vormikohase otsustusega kaebetähtaja ennistanud.

1. Maakohtu määruse peale esitas 1-Print Security OÜ ja D. Bereževski kaitsja määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja sisuliseks arutamiseks saatmist maakohtule. Alternatiivselt taotletakse maakohtu määruse tühistamist ja Maksu- ja Tolliameti
2. aprilli 2019 otsuse kaebetähtaja ennistamist. 6.
3. Kaitsja on seisukohal, et
4. aprillil 2019 halduskohtule esitatud kaebus oli tähtaegne. Kaebuses leitakse, et kohtuvälise menetleja otsus ei olnud neile tegelikult
5. aprillil 2019 menetleja juures kättesaadav. Kuigi otsus oli
6. aprillil 2019 allkirjastatud, kujundas menetleja JM kaebajatele üheselt mõistetavalt arusaama, et otsus oli kättesaadav alates
7. aprillist 2019, s.o päevast, mil otsus e-kirjaga edastati. Lisaks rõhutas menetleja kaebajatele
8. aprillil 2019 saadetud e-kirjas, et nende kaebetähtaeg hakkab jooksma „tänasest“ (s.o
9. aprillist 2019). Kaebajatele jääb arusaamatuks, et kui otsus oli kättesaadav
10. aprillist 2019, siis miks kinnitas menetleja kaebetähtaja kulgemise algusena
11. aprilli
12. Eeldades menetleja juhindumist seadusest ja heausksust, on kaebajate hinnangul ilmne, et otsus oli menetleja juures kättesaadav alates
13. aprillist
14. 3 4-19-2484 Kaebuses leitakse, et eeltoodud seisukohta kinnitab ka asjaolu, et menetleja on vaidlusaluse otsuse laadinud e-toimikusse samuti
15. aprillil
16. Kuivõrd kaebajad lähtusid kaebuse esitamisel sellest, et kaebetähtaeg algab
17. aprillist 2019, siis oli nende
18. aprillil 2019 halduskohtule esitatud kaebus tähtaegne ning kooskõlas

§ 38lg-ga 1 ja Kr

MS § 171 lg-ga

1. Maakohus on need sätted tähelepanuta jätnud. 6.
2. Juhul, kui kohus leiab, et Maksu- ja Tolliameti otsus oli kättesaadav juba
3. aprillist 2019, paluvad kaebajad kaebetähtaeg ennistada, sest neil esines tähtaja mööda laskmiseks mõjuv põhjus. Kaebajate hinnangul tuleb ennistamise taotluse esitamise tähtaega arvestada Harju Maakohtu
4. mai 2019 määrusest. Seega tulenevalt KrMS § 172 lg-st 3 on ennistamise taotlus esitatud tähtaegselt. Kaebuses selgitatakse, et KrMS § 172 lg 2 p-st 2 tulenev mõjuv põhjus tähtaja möödalaskmiseks oli menetleja esitatud eksitava info edasikaebetähtaja kohta. Menetleja jättis igati mulje, et otsus oli kättesaadav alates
5. aprillist 2019, mistõttu arvestasid kaebajad tähtaega alates
6. aprillist 2019, mitte
7. aprillist
8. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatu maakohtu määruse tühistamiseks ega kaebetähtaja ennistamiseks alust ei anna.
10. Määruskaebuse kohaselt lähtus kaitsja kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel kohtuvälise menetleja ametniku e-kirjast ning sellest, et ka e-toimikusse laeti otsus alles
11. aprillil
12. Kaitsja ei ole määruskaebuses viidanud ühelegi õigusnormile ega põhjendanud, milline on e-kirja saatmise ja otsuse e-toimiku kaudu kättesaadavaks tegemise õiguslik tähendus. Ringkonnakohus neil kaebetähtaja seisukohast õiguslikku tähendust ei näe.

§ 114

lg 4 näeb ette, et kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale saab esitada kaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 70

lg 5 lisab sõnaselgelt, et menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda

§-s 114 sätestatud edasikaebetähtaegu. Sellest tuleneb üheselt, et ei e-kirja saatmine ega lahendi e-toimikus kättesaadavaks tegemine ei mõjuta edasikaebetähtaega. Oluline on see, millal oli otsus menetleja juures kättesaadav ning kas menetlusalust isikut ja tema kaitsjat oli sellest ettenähtud korras informeeritud.

§ 70

lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures kättesaadav pärast seda, kui on möödunud 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest.

§ 68

lg 4 näeb ette, et kui mitu isikut on toime pannud ühise väärteo, koostatakse üks protokoll, kuid väärteomenetluse seadustik ei reguleeri seda, kuidas arvestada kohtuotsuse kättesaadavaks tegemise tähtaega juhul, kui erinevad menetlusalused isikud saavad väärteoprotokolli koopia erineval ajal nagu praegusel juhul.

§ 70

lg 5 kohaselt märgitakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle koopiale kuupäev, millal kohtuvälise menetleja 4 4-19-2484 lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav. Väärteoprotokollis on ka

1. märtsil 2019 väärteoprotokolli koopia saanud D. Bereževski ja 1-Print Security OÜ koopial märgitud, et otsus on tutvumiseks kättesaadav alates
2. aprillist
3. Ka määruskaebuses ei ole väidetud, et vastavalt

§ 70

lg-le 6 edasikaebekorda tutvustades oleks menetlusaluseid isikuid ja nende kaitsjat informeeritud teistsugusest tähtajast (sellisel juhul oleks tulnud see kuupäev fikseerida ka protokollis ja selle koopiatel). Toimiku kohaselt ongi otsus tehtud

1. aprillil 2019: otsuses on märgitud selle tegemise kuupäevaks
2. aprill 2019 (tl. 43) ning digiallkirjade kinnituslehe kohaselt on otsus allkirjastatud
3. aprillil 2019 kell 08:49:
4. Kaebuses ei ole esitatud andmeid selle kohta, et menetlusalusele isik, kellele oli see otsuse tegemise kuupäev teada antud, oleks avaldanud enne
5. aprilli 2019 soovi menetleja juures otsusega tutvuda, kuid saanud keelduva vastuse.

§ 74

lg 1 p 16 kohaselt peab ka kohtuvälise menetleja otsuses olema kirjas edasikaebamise kord ja tähtaeg.

1. aprillil 2019 tehtud otsuses on taas kirjas, et otsuse peale saab kaevata 15 päeva jooksul alates päevast, mil otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Otsuses ei ole märgitud, et menetleja hinnangul hakkab erinevate menetlusaluste isikute puhul see tähtaeg kulgema erinevalt. Seega oli D. Bereževskile ja 1-Print Security OÜ-le tehtud teatavaks, et otsus on kättesaadav
2. aprillil 2019 ning otsus ongi sel kuupäeval tehtud, mistõttu oli neil või nende kaitsjal võimalik alates sellest kuupäevast otsusega tutvuda.
3. Ringkonnakohus leiab, et alust ei ole ka kaebetähtaja ennistamiseks. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi põhjendust, miks lähtus kaebuse esitanud kaitsja kohtuvälise menetleja ametniku e-kirjast, millel ei ole seadusest tulenevalt tähendust, mitte aga väärteoprotokollis olevatest andmetest. Ringkonnakohus leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks oleks alust, kui kaebuse esitaja oleks põhjendanud kaebetähtaja arvestamist
4. aprillist 2019 nt sellega, et pidas väärteoprotokollis märgitud tähtaega

§ 70lg-ga 4 vastuolus olevaks.

Kaitsja ei ole aga esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, miks ta ei lähtunud väärteoprotokollis märgitud tähtajast või miks tal ei tekkinud kaebetähtaja osas küsimust, kui otsus oli allkirjastatud

1. aprillil
3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on jätnud põhjendatult 1-Print Security OÜ ja D. Bereževski kaitsja kaebuse läbi vaatamata. Juhindudes

§ 194

lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Allkirjastatud digitaalselt 5