← Eesti

1-09-3878/2

Obsah (5)§ 238§ 173§ 126§ 318§ 37

1-09-3878 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27 aprill 2009. a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-3878 (08230116949) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada F.S-ile mõistetud vangistuse ärakandmist alates F.S-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 08.10.2008, lugedes mõistetud karistuse kantuks.
  2. F.S-i suhtes valitud tõkend vahistamine tühistada ja F.S vabastada vahi alt kohtusaalis.
  3. F.S-ilt välja mõista

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1634 (üks tuhat kuussada kolmkümmend neli) krooni ja 30 senti, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „F.S , 1-091 3878, kaitsjatasu“. 6. F.S-ilt välja mõista

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „F.S , 1-09-3878, sundraha“.

  1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. KD esitatud tsiviilhagi 3500 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning F.S-ilt välja mõista KD`i kasuks 3500 (kolm tuhat viissada) krooni.
  3. OAesitatud tsiviilhagi 3352 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning F.S-ilt välja mõista OA kasuks 3352 (kolm tuhat kolmsada viiskümmend kaks) krooni, milline summa tuleb tasuda OA arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX.
  4. Asitõend: CD plaat Randvere 1B Säästumarketi turvakaamerate salvestusega jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 12.05.

  1. Kui apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 13.05.
  2. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: F.S süüdistatakse selles, et tema 19.06.2008 ajavahemikul 08.00-20.30 AS Printall territooriumilt, aadressil: Tallinn, võttis KD´ile kuuluva jalgratta" Peugeot", maksumusega 3 500 krooni, mille omastas. Samuti tema
  3. juulil 2008 kella 04.00 paiku, viibides Linnamäe teel Tallinnas Priisle turu läheduses koos uurimise käigus tuvastama isikuga, eelneval kokkuleppel võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil varastasid avalikult, rebides kannatanul OA´l kaelast ripatsiga kuldketi üldmaksumusega 3000 krooni, samuti rebides kannatanul käest naiste käekoti maksumusega 680 krooni, milles olid kannatanule kuuluvad järgmised asjad: rahakott maksumusega 500 krooni, sularaha summas 150 krooni, optilised prillid vutlaris üldmaksumusega 1200 krooni, välgumihkel maksumusega 3 krooni, ühistranspordi sõidukaart maksumusega 110 krooni, rongipilet Moskvasse maksumusega 709 krooni, mobiiltelefon №kia maksumusega 2000 krooni, Hansapanga kaart kannatanu nimele, pensionitunnistus kannatanu nimele, isikutunnistus kannatanu nimele, kokku üldsummas 8352 krooni, pärast seda põgenesid kuriteopaigalt, joostes ära varastatud asjadega. Seega on vargusega tekitatud kannatanule OAle varalist kahju summas 8352 krooni. Samuti tema, olles varem aasta jooksul kahel korral (19.06.2008 ja 08.07.2008) toime pannud vargusi, uuesti süstemaatiliselt 08.10.2008 kella 16:00 ajal aadressil Randvere tee 1b, Viimsi vald, Harjumaal võttis Rimi Eesti Food AS kauplusest „ATLEET“ juustu hinnaga 28,70 2 krooni ja möödus kassast, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpule tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuivõrd oli kinni peetud kaupluse turvatöötajate poolt. Seega, oma tahtliku tegevusega F.S pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ning avalikult, kuid vägivalda kasutamata, isikute grupi poolt, so pani toime KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav F.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kannatanu OA jäi esitatud tsiviilhagi juurde ja taotles selle välja mõistmist süüdistatavalt. Tsiviilhagi muutmisest ja kuldketi parandamisele tehtavate kulutuste väljanõudmisest loobus. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 20.06.2008 koostatud tunnistaja AR´u ülekuulamisprotokolli kohaselt 20.06.2008 kella 09.00 ajal pöördus tema poole AS Printall töötaja KD, kellelt varastati 19.06.2008 jalgratas AS Printall parklast. Tunnistaja, vaadates turvakaamerate salvestusi tundis ära, et nimetatud rattaga sõitis territooriumilt välja endine töötaja F.S. (t/l 3-4) 05.08.2008 koostatud kannatanu KD´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 19.06.2008 kell 08.00 läks ta tööle ja jättis oma jalgratta Peogeot jalgrattaparklasse, mis asub vahetult, aadressil Tallinn Peterburi mnt 64a asuva AS Printall hoone ees. Ta kinnitas oma jalgratta jalgrattakahvlit pidi jalgrattalukuga jalgrattaparkla külge ja läks tööle. Kui ta 19.06.2008 kell 20.30 töölt väljus, ei osutunud jalgratast kohal olema, alles oli üksnes lukk. Tema jalgratta esiratas käib väga lihtsalt jalgratta küljest ära, selleks pole spetsiaalseid võtmeidki vaja, st kurjategija ei pidanud isegi lukku lõhkuma, piisas, et ta võttis esiratta lahti ja vabastas jalgratta lukust siis aga pani esiratta jalgratta külge tagasi. Tema jalgratta maksumus on 3500 EEK. Ostis selle jalgratta 2001 aastal. Tsiviilhagi esitab summas 3500 krooni.(t/l 5-9) 20.06.2008 koostatud AS Printall avaldusest ja salvestuse fotodest nähtuvalt seoses KD´ilt varastatud rattaga soovivad nad lisada, et valvekaameratest oli näha, et kell 14.58 tuli jalgsi maja juurde üks meesterahvas, kell 14.59 avati talle fonoluku kaudu uks ja 15.16 sõitis ta ära jalgrattaga. Selgus, et tegemist on endise töötaja F.S-iga . (t/l 10, 11-22) 19.06.2008 koostatud Luksord OÜ pandimaja ja F.S-i vahel sõlmitud lepingust nähtub, et F.S andis panti jalgratta „Pelgeot“ 450 krooni eest. (t/l 23) 08.08.2008 koostatud tunnistaja ™ülekuulamisprotokollist nähtub, et ta töötab aadressil Tallinn asuvas pandimajas vastuvõtjana. 19.06.2008 tõi kodanik F.S , IK XXX, neile pandimajja jalgratta Pelgeol, mille kohta sõlmiti leping nr 150 ja ta sai 450 krooni. Väljaostmise tähtaeg oli 05.07.
  4. Käesolevaks hetkeks on jalgratas maha müüdud. (t/l 24-29) 08.08.2008 koostatud kahtlustatava F.S-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 19.06.2008 aastal, päeval, läks ta aadressil Peterburi mnt 64a asuva AS-I Printall kontorisse oma tööraamatu järele. Pärast seda, kui ta oma tööraamatu kätte sai, otsustas ta varastada selle ASi hoone kõrvale pargitud jalgratta Peogeot. Ta kruvis selle jalgratta esiratta lahti (see tuli ära ilma spetsiaalsete võtmeteta), võttis antud jalgratta eesmise jalgrattakahvli küljest lahti luku, millega see jalgratas jalgrattaparkla külge kinnitatud 3 oli, seejärel pani jalgratta ratta kohale tagasi ja sõitis selle jalgrattaga minema. Selle jalgratta viis ta sel samal päeval, 350 EEK eest, Lasnamäe turu kõrval asuvasse pandimajja. Pantis selle jalgratta sinna oma nimel. Raha kulutas oma vajaduste peale. Oma süüd selle kuriteo toimepanemises tunnistab täielikult, toimepandut kahetseb sügavalt. (t/l 33-37) 08.08.2008 koostatud ütluste ja olustikuga seostamise protokolli kohaselt F.S juhatas uurimisgrupi aadressile Peterburi mnt 64a, kus asub AS Printall. Kohale jõudes osutas kahtlustatav kohale, kus oli pargitud jalgratas Peugeot ja selgitas, et 19.06.2008, päeval, peale seda, kui ta oma tööraamatu AS Printall kontorist ära tõi, oli ta otsustanud varastada jalgratta Peugeot. Ta kruvis selle esiratta lahti, võttis antud ta eesmise jalgrattakahvli küljest lahti luku, millega see jalgratas jalgrattaparkla kinnitatud oli, seejärel pani jalgratta ratta kohale tagasi ja sõitis selle jalgrattaga minema. Seejärel juhatas F.S Tallinn Pae tn 68 asuva pandimaja juurde ja selgitas, et ta oli jalgratta tol samal päeval, 350 EEK eest eespool mainitud pandimajja pantinud. Ta viis selle jalgratta panti oma nimel. Raha kulutas oma vajaduste peale. (t/l 42-47) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 146,18 krooni. (t/l 49) 08.07.2008 koostatud OA ülekuulamisprotokolli kohaselt 2008 kella 04.00 paiku tuli ta välja baarist U Palõtša, seisis, suitsetas baari läheduses. Talle ligi tulid kaks noormeest vanuses umbes 20 aastat. Üks palus temalt suitsu. Siis rebis ta tal kaelast ripatsiga kuldketi maksumus 3000 krooni. Siis rebis ta tal käest käekoti, musta värvi, maksumusega 680 krooni. Käekotis oli rahakott Salamander maksumusega 500 krooni. Rahakotis oli sularaha 150 krooni, Hansapanga kaart, pensionitunnistus. Samuti olid käekotis prillid 1200 krooni, pilet Moskvasse maksumusega 709 krooni. Mobiiltelefon №kia maksumusega 2000 krooni. Üldkahju 8239 krooni. Peale seda, kui olid käest käekoti rebinud, jooksid ära Läänemere tänava suunas. (t/l 56-58) 23.07.2008 koostatud OA ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kannatanu lisada, et üks noormeestest küsis temalt suitsu ja välgumihklit, teine noormees rebis tal kaelast keti ja käest koti. Seejärel asjad varastanud noormees lahkus ja temale järgnes ka teine noormees. Kannatanu arvab, et vargus oli kavatsetud, sest teine noormees üritas temalt tähelepanu kõrvale tõmmata. Kannatanult varastati veel lisaks eelnevalt nimetatud asjadele ühistranspordi kaart maksumusega 110 krooni ja välgumihkel 3 krooni. (t/l 60-65) 24.07.2008 koostatud OA ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kannatanu lisada, et mobiiltelefon ja kett tagastati talle politsei poolt ning esitab tsiviilhagi 4352 krooni ulatuses. Hiljem soovib esitada tsiviilhagi seoses keti parandusele läinud kuludega. (t/l 66-69) 04.08.2008 koostatud OA ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kannatanu lisada, et esitab tsiviilhagi 3352 krooni, millele lisandub keti parandamisele läinud kulud. Vastastamises osalenud noormehes varast ära ei tundnud. Kuid peale vastastamist ta selles enam nii kindel pole, sest oli sel ajal väga närvis ja ei tahtnud kedagi laimata. (t/l 70-74) 28.07.2008 koostatud tunnistaja KA´i ülekuulamisprotokolli kohaselt umbes kaks nädalat tagasi tuli tema ema koju keskmises joobeseisundis ning ütles, et temalt varastasid kaks noormeest käekoti ja keti. Kuna tema ema oli joobes ja närviline, siis nad rohkem sellest ei rääkinud.(t/l 75-79) 14.07.2008 koostatud jälitusprotokolli kohaselt oli telefoni №kia 5200 I IMEI XXX omanik kannatanu OA, kes EMT võrgus kasutas ainult 09.07.2008.a. telefoni IMEI XXX abonent XXX; TELE 2 võrgus kasutas alates 07.07.2008 kuni 08.07.2008.a telefoni IMEI XXX abonent XXX; ELISA AS 2 võrgus kasutas alates 08.07.2008 kuni 09.07.2008.a telefoni IMEI XXX abonent XXX ja ainult 08.07.2008.a. telefoni IMEI XXX abonent XXX. XXX kuulub kannatanu OA, XXX kuulub AP, XXX on 4 kõnekaart ning numbri kasutajat kindlaks teha ei osutanud võimalikuks ja XXX on kõnekaart ja numbri kasutaja kindlaks teha ei osutanud võimalikuks. (t/l 81) 22.07.2008 koostatud tunnistaja APülekuulamisprotokolli kohaselt 08.07.2008 kella 19.00 paiku õhtul tuli talle koju aadressil: XXX, Tallinn tema tuttav F.S, kes pakkus talle osta mobiiltelefoni №kia
  5. Ta oli kindel, et see telefon on tema enda või mingi tema tuttava oma. Roman helistas talle ja ta tuli välja. Roman tuli sõiduautoga, temaga koos oli tema tuttav nimega Sergei. Sõiduautos tagaistmel istus veel üks noormees, teda ta ei tunne. Vaatas telefoni ja nad leppisid kokku summas 550 krooni. Pärast telefoni ostu kasutas seda kuni 09.07.2008, sest sellest ajalt telefon blokeeriti. Kasutas telefoni oma numbriga XXX. (t/l 82-86) 23.07.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks mobiiltelefon №kia 5200, imei koodiga XXX koos akuga Nokia BL-5B 3.7V. (t/l 87-90) 23.07.2008 koostatud tunnistaja SF´i ülekuulamisprotokolli kohaselt on F.S tema sõber. Teeb temaga tihti sõite autoga, mida ta võtab oma isalt. Mis kuupäev see täpselt oli, ta ei mäleta, kuid peab võimalikuks, et see võis olla
  6. juuli
  7. Ajavahemikus kella 12.00 kuni kella 16.00, täpsemalt öelda ei saa, väljus korterist ja hakkasin trepist alla tulema, kui kohtas Romani, ta elab samas trepikojas. Ta pakkus talle autoga sõitu teha ja ta nõustus. Kui nad olid Romani autosse istumas, istus seal juba mingi talle tundmatu noormees. Siis istus Roman rooli ja sõitis mööda Lasnamäed ja nad jõudsid mingi maja juurde. Teel ütles Roman, et tal on vaja müüa mobiiltelefon ja sellepärast sõidab ta oma tuttava Aleksandri juurde, on teda mitu korda näinud. Arvas, et Roman järjekordselt pandib oma mobiiltelefoni. Sellest, kust on tal see mobiiltelefon, Roman ei rääkinud. Kui nad jõudsid maja juurde, astus Roman autost välja, käes oli tal mobiiltelefon. A tuli majanurga tagant välja ja Roman läks talle ligi, millest nad rääkisid, ta ei kuulnud, sest jäi autosse. Siis tuli Roman autosse tagasi, telefoni tal käes ei olnud. Pärast läks autos olnud noormees Lasnamäe turul maha ja ise nad sõitsid koju. (t/l 91-95) 23.07.2008 koostatud tunnistaja NAülekuulamisprotokolli kohaselt 08.07.2008 pantis P Tiškevitš, nende pandimajja OÜ S.H.A.Trading kuldketi kullaprooviga 750, kaaluga 9,19 gr. Temaga sõlmiti leping 025020 08.07.
  8. (t/l 101-106) 23.07.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks kett, metallist, kulla värvi, kinnituse lukk oli katki. (t/l 107-109) 08.07.2008 koostatud pandilepingu nr 025020 kohaselt P Tiškevitš pantis kaelaketi 1300 krooni eest. (t/l 106) 28.07.2008 koostatud tunnistaja M S ülekuulamisprotokolli kohaselt annab tunnistaja vabatahtlikult politseile üle Nefertiti kujulise ripatsi mille pantis P Tiškevitš 310 krooni eest. (t/l 110-114) 08.07.2008 koostatud pandilepingu nr 8070805 kohaselt P Tiškevitš pantis OÜ Kuldekspert´ile ripatsi 310 krooni eest. (t/l 115) 30.07.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli kulon naisepeakujutis metallist, kollast värvi, proov 585, pikkus 2 cm, laius 1 cm, kaal 2 gr. (t/l 116-118) 24.07.2008 koostatud tunnistaja P Tiškevitš´i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunneb ta F.S ligi 20 aastat.
  9. juulil 2008 hommikul kella 10.30 ajal kohtus Romaniga ja palus tal pantida pandimajja kuldketi, öeldes, et tal ei ole dokumente. Küsis Romanilt, kust tal see kett on, kuid ta põikles vastusest kõrvale. Läksid temaga pandimajja Mustakivi tänaval. Roman andis talle kuldketi, millel oli naise pea kujuline ripats. Pandimajas Mustakivi teel võeti vastu ripats ja maksti 200 krooni, kuid kuldketti ei võetud vastu, öeldi, et neil ei ole nii palju raha. Siis läksid Romaniga Kivila tänavale, kus pantisid keti 1300 krooni eest. Raha andis ära Romanile. Pärast seda sõitis ta haiglasse, kuhu Roman läks, ta ei tea. Sellest, et see ripatsiga kett oli varastatud, ütles Roman talle vaid mitu päeva hiljem, ta ütles, et selle keti rebis ta naisel kaelast. Üksikasju ta talle ei rääkinud, kuid ta ei küsinudki. Pandimajja läksid nad kahekesi. (t/l 119-123) 5 22.07.2008 koostatud kahtlustatava ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab F.S end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et kahetseb tegu puhtsüdamlikult.
  10. juulil 2008 kella 02.00 paiku tuli üksi Priisle juures asuvasse kasiinosse. Kasiinos mängis maha selle raha, mis tal oli. Tarvitas ka alkoholi. Umbes kahe tunni pärast tuli ta kasiinost väljaja tõmbas suitsu. Tema juurde tuli talle tundmatu noormees ja palus temalt sigaretti. Andis talle ja nad hakkasid temaga vestlema. Ta tutvustas end Andreina, parema käe küünarvarrel nägi tal lõvipea kujulist tätoveeringut. Seisid ja suitsetasid, kui tuli neist mööda tundmatu naisterahvas. Ta oli tugevasti purjus. Andrei nägi naisel kaelas kuldketti ja pakkus talle see ära varastada, oli nõus. Nad olid sel ajal kasiinost eemal ja seisid kasiino ja Priisle turu vahel. Naine tuli neile ligi ja pakkus suitsu. Hakkasid temaga vestlema. Sel ajal haaras Andrei naisel käest käekoti ja teise käega haaras naisel kaelas olnud keti, kuid naine haaras oma käega Andreid käest ja hoidis teda kinni. Tahtis juba ära joosta, kuid sel ajal nägi, et naine hoiab Andreid käest kinni, tulin nende juurde tagasi ja haaras oma käega naise ketist kinni ja tõmbas seda järsult. Kett läks katki, ripatsit ta ei näinud. Naine lasi Andrei käe lahti ja nad jooksid Andreiga minema. Seejuures oli temal käes naise kett ja Andreil oli käes naise käekott. Jooksid eemale maja Läänemere 36 juurde ja seal vaatasid, mis kotis sees on. Kotis oli mobiiltelefon №kia 5200, mille võttis kotist välja Andrei, samuti oli kotis sularaha 140 kr, mille jagasid Andreiga omavahel võrdselt. Keti, mille varastas, jättis ta endale. Varastatud raha kulutasid söögile ja alkoholile. Kuna ei temal ega Andreil ei olnud dokumente, helistas ta oma tuttavale P Tiškevitš'ile ja palus viia kett pandimajja, kust see kett tal on, ta talle ei öelnud. Ta oli nõus ja nad läksid kolmekesi Kivila tn 13 asuvasse pandimajja. P pantis oma dokumenti esitades keti pandimajja, nimetades teda volitatud isikuks. Andrei pandimajas ei käinud. Pandimajas anti 1300 kr, mis ta andis talle, temale ta raha ei andnud. Raha jagasid Andreiga omavahel võrdselt. Siis otsustasid müüa mobiiltelefoni. Helistas oma tuttavale A Piptšenkole ja pakkus talle osta mobiiltelefoni, ta ei öelnud talle, et mobiiltelefon oli varastatud. Palus oma isalt sõiduautot, et Aleksandri juurde sõita, sel ajal kohtas oma tuttavat SFi ja pakkus talle sõita nendega koos. A Piptšenko juurde läksid nad kolmekesi. Sergei ei teadnud, et nad kavatsesid varastatud mobiiltelefoni müüa. Andrei ei väljunud autost, vaid istus tagaistmel. A ostis temalt selle varastatud mobiiltelefoni 550 krooni eest, mis nad jagasid Andreiga omavahel võrdselt. A Piptšenko ei teadnud sellest, et see telefon on varastatud. Õhtul läks Andrei ära. F.S kannatanult välgumihklit ei võtnud. Tema rebis kannatanult keti kaelast kui nägi, et kannatanu hoidis Andreist kinni. Andrei tõmbas käest koti ära. Ripats kukkus ilmselt maha, kuna ketil ripatsit ei olnud. (t/l 124-130, 132-137) 24.07.2008 koostatud vastastamise protokollist nähtuvalt on kannatanu kindel, et esitatud noormees seda kuritegu toime ei pannud. Kannatanu arvab, et noormees valetab, sest tema ei hoidnud kedagi käest kinni. (t/l 14-143) 08.10.2008 koostatud Rimi Eesti Food AS´i avaldusest nähtuvalt peeti 08.10.2008 kell 16.00 ajal kinni isik, kes möödus Säästumarketi kaasat jättes tasumata kauba eest 28,70 krooni. Kaup oli rikkumata. (t/l 171) 14.10.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks CD-plaat, millel oli videosalvestus. Esimeselt videolõigult oli näha, et 08.10.2008.a. Rimi Eesti Food AS Viimsi Säästumarketi kaupluses aadressil Randvere tee lb, Viimsi, Viimsi vald, Harjumaal müügisaalis liikus ringi noormees, kellel seljas musta värvi jope, jalas sinist värvi püksid. №ormees on heledate lühikeste juustega. №ormehel käes on sinist värvi ostukorv. Ostukorvis oli näha ühte pudelit. №ormees liikus ringi alkoholilettide juures, kus võttis kaks pudelik alkoholi ja pani need ostukorvi. Seejärel noormees lahkus alkoholilettide juurest. Teisel videolõigul oli näha, kuidas sama noormees liikus müügisaalist väljapääsu suunas. №ormehel ei ole käes ostukorvi. №ormees möödus suletud kassa läbipääsu tõkestavast väravast, astudes üle selle. Samuti oli näha, kuidas noormehe juurde liikus turvatöötaja. Turvatöötaja pidas noormehe kinni ning noormees ja turvatöötaja lahkuvad.(t/l 174-176) 6 08.10.2008 koostatud tunnistaja G Kulešov ülekuulamisprotokolli kohaselt oli ta tööl turvatöötajana, kui 08.10.2008 kella 16.00 paiku sisenes kauplusse noormees, kes läks veiniosakonda, võttis kaks pudelit Bacardi rummi ja hakkas seejärel mööda kauplust ringi kõndima. Jätnud rummipudelid müügisaali, väljus ta kassa kaudu. Ta ei ostnud midagi ja ei maksnud mitte millegi eest. Tema läbi vaatamisel avastati tema rõivaste alt tükk Atleet juustu, kahju 28.70 EEK. (t/l 177-180) 09.10.2008 koostatud kahtlustatava F.S-i ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos milles teda kahtlustatakse ja lisab, et kõndides töölt oli tal kotis kaasas 1 pudel õlut ja ta otsustas selle ära juua. Jõi pudeli õlut ära ja siis tal tekkis mõte, et võiks veel õlut juua. Peale seda otsustas minna Viimsis Randvere teel olevasse Säästumarketisse. Kell võis olla umbes 15:
  11. Oli üksinda. Kauplusesse sisenedes ta võttis ostukorvi ja jalutas müügisaali. Poes tal tekis mõte varastada. Ta läks esialgu juustuleti juurde, kus ta võttis ühe paki „Atleet" juustu ja pani selle ostukorvi. Peale seda ta liikus alkoholiletti. Seal lettide vahel olles võttis ostukorvist juustu ja peitis selle omale põue. Peale seda ta võttis alkoholiletist 1 pudeli õlut. Õlupudeli pani ostukorvi ja liikus kassa suunas. Kassas tasus õllepudeli eest ja seejärel kõndis kassast mööda, juustu eest tasumata. Turvatöötaja peatas ta kinni ja palus temaga turvatuppa minna. Turvatoas ta võttis põuest juustu ja tagastas selle turvatöötajale. Kui ta tarvitab narkootikume ja alkoholi, siis ta ei mõtle mida ta teeb. Kahetseb tehtut. (t/l 190-191) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud F.S-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute KDi ja OA ütlusi, tunnistaja AR , ™, KA, AP, SFi, NA, MS, P T ja G K ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle, Rimi Eesti Food avaldust, pandilepinguid, jälitusprotokolli, ütluste ja olustiku seostamise protokolli, Pritall OÜ avaldust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, avalikult ja süstemaatiliselt. Süüdistuse kohaselt 19.06.2008 ajavahemikul 08.00-20.30 AS Printell territoriumilt, aadressil: Tallinn, Peterburi tee 64a võttis süüdistatav KD kuuluva jalgratta" Peugeot", maksumusega 3 500 krooni, seejärel
  12. juulil 2008 kella 04.00 paiku, viibides Linnamäe teel Tallinnas Priisle turu läheduses koos uurimise käigus tuvastama isikuga, eelneval kokkuleppel võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil varastas avalikult, rebides kannatanul OAl kaelast ripatsiga kuldketi ja käest koti tekitades kannatanule materiaalset kahju ning olles varem aasta jooksul kahel korral (19.06.2008 ja 08.07.2008) toime pannud vargusi, uuesti 08.10.2008.a. kella 16:00 aadressil Randvere tee 1b, Viimsi vald, Harjumaal võttis Rimi Eesti Food AS kauplusest „ATLEET“ juustu hinnaga 28,70 krooni ja möödus kassast jättes tahtlikult tasumata kuid ei viinud kuritegu lõpule tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuivõrd oli kinnipeetud kaupluse turvatöötajate poolt. Kohus leiab, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemisena, so varguse toimepanemisena, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, isikute grupi poolt ja süstemaatiliselt. Kohtueelsel menetlusel on KD esitanud tsiviilhagi 3500 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud jalgratta maksumust, mis on täies ulatuses kannatanule hüvitamata. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt F.S-ilt KD´i kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on 7 tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava F.S-i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 3500 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista F.S-ilt KDi kasuks. Kohtueelsel menetlusel on OA esitanud tsiviilhagi 3352 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud esemete maksumust, mis on kannatanule tagastamata ja hüvitamata. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt F.S-ilt OA kasuks väljamõistmisele.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava F.S-i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 3352 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista F.S-ilt OA kasuks. Mis puudutab kannatanu nõuet hüvitada ka kuldketi parandamisega tekkivad kulutused, siis senini ei ole kannatanu esitatud tsiviilhagi täiendanud, mistõttu ei saa kohus ka rahalise nõude puudumisel esitamata nõuet läbi vaadata ning kannatanul on varaliste nõuete olemasolul õigus pöörduda hagiga kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 9 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval legaalne sissetulek, samuti on kriminaaltoimiku andmetel süüdistataval tasumata ka rahalisi kohustusi riigi ees, kuivõrd temale määratud trahvidest on suur osa tasumata. Kuivõrd süüdistataval puudub legaalne sissetulek ja tal on rahalised kohustused, ei ole võimalik kohaldada tema suhtes rahalist karistust. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud, küll on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest ning suures osas on need karistused seotud mõnuainete tarvitamisest tuleneva käitumisega. Süüdistatava isikuandmed, mõnuainete tarvitamine ja vaatamata korduvatele kinnipidamistele järjekindel varavastaste kuritegude toimepanemine viitavad ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning jätkab vabadusse pääsedes sissetulekute puudumisel uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta paari kuu jooksul järjekindlalt on suutnud tõestada. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuritegude iseloomu ja eesmärki ning nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. 8 Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata ning kolmest toimepandud kuriteost jõudis ta lõpule viia kaks, millistega tekitati ka varaline kahju, mis ei ole kuigi suur. Peale selle arvestab kohus süüdistatava avaldatud kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust alammääras. Samas leiab kohus, et mõistetav karistus kui esimene isiku vabadust piirav karistus võiks olla suhteliselt lühiajaline ja täidab oma eesmärgi, so sunnib süüdistatavat edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Märt Toming kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.