1-08-12321/2

(08230105147)Otsuse kuupäev 07.mail 2009.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Tõlk Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Arika Pettai Kaitsja vandeadvokaat Liis Toomsalu Kriminaalasi P.L süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi lühimenetluses Süüdistatav P.L , elukoht: xxx, ik XXX, EV kodakondsus, keskharidusega, emakeel – vene keel, ametlikult ei tööta, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 4-l korral, viimati: - 17.03.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7, § 199 lg 2 p 4,5, § 68 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 8 kuud 12 päeva, vabanes peale karistuse kandmist väärteokorras karistatud 4-l korral, tõkend – vahistamine Edasikaebamise kord RESOLUTSIOON Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada P.L KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ning mõista karistuseks 2 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 kuu ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 07.05.2008.a. ( 1 päev) lugeda karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda 07.04.2009.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse ärakandmist. Välja mõista P.L-ilt (ik XXX, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,-krooni ja kaitsjatasud summas 1292,10 krooni. P.L tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispank nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „P.L , 108-12321, sundraha, kaitsjatasu“. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK P.L on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, isikuna kes on varem toime pannud varguse, viibides 04.04.2008.a. kella 13.00 paiku Tallinnas Mustamäel asuvas Lepistiku pargis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, GK mobiiltelefoni №kia 6230i maksumusega 4500,krooni. Seega P.L , isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata ära võõra vallasasja, pannes seega toime KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo. P.L esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 07.05.2009.a. toimunud kohtuistungil kinnitas P.L, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning P.L-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava P.L-i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 27 - 32), mille käigus ta tunnistas end süüdi ning seletas, et 04.04.2008.a. oli Lepistiku pargis ning nägi, et kaks poissi teevad lõket. Ta käskis poistel lõkke kustutada. Pärast seda küsis poisi käest telefoni, et sõbrale helistada. Poiss andis telefoni tema kätte ning kuna ta ei mäletanud sõbra telefoninumbrit, siis võttis poisile kuuluva SIM kaardi välja ja asetas oma SIM – kaardi. Ta helistas sõbrale. Pärast seda ütles poisile, et ta tuleks parki koos emaga järgmisel päeval kell 15.00 aja ja siis ta annab mobiiltelefoni tagasi. Pärast seda läks ära. Järgmisel päeval läks Lepistiku parki, kuid poisse ei olnud. Pärast seda sõitis Balti jaama ja müüs telefoni maha 100,- krooni eest. Nendel kahel päeval ta kasutas telefoni. Poisi SIM – kaardi andis ta tagasi. Mobiiltelefon oli punast värvi №kia 6230i. Ka: - Kannatanu AK ütlused, tema poeg GK kasutuses on mobiiltelefon №kia 6230i, punast värvi korpuses, Tele2 lepingu järgi kuulub telefon tema vanemale pojale JK. Telefoni maksumus on 4500,- krooni. tema poeg GK kasutas kõnekaarti nr XXX. 04.04.2008.a. kella 13.00 paiku Lepistiku pargis tundmatu mees küsis tema pojalt GK käest telefoni, et helistada. Poeg andis mehele telefoni. Poja jutust teab, et mees asetas telefoni oma kaardi, helistas kuskile, aga pärast keeldus tagastamast telefoni. Ta nõudis tuua 200 krooni samal päeval kella 15 Lepistiku parki ja siis ta tagastab telefoni. Tema poeg ise läks Rahumäe teel asuvasse politseiosakonda (tl. 2 – 4); - Kannatanu GKütlused, 04.04.2008.a. kella 12.00 jalutas ta Lepistiku pargis ning tema juurde tuli meesterahvas, kes küsis tema käest mobiiltelefoni, et helistada oma vennale. Ta andis oma telefoni ning võttis telefonist oma SIM – kaardi välja ja andis telefoni mehele. Meesterahvas pani telefoni oma SIM-kaardi ja helistas. Pärast helistamist pani meesterahvas telefoni oma taskusse. Ta küsis telefoni tagasi, kuid meesterahvas ütles, et too kell 15.00 200,- krooni samasse kohta ja ta annab telefoni tagasi. Pärast seda läks ta kohe politseiosakonda. Käisid koos politseiga kell 15.00 kokkusaamisel, kuid meesterahvast välja ei ilmunud. Mobiiltelefon mis talt varastati oli №kia 6230i, maksumusega 4500,- krooni, sess oli Smart kõnekaart numbriga XXX. Telefoni ostis tema vend JK. Mobiiltelefon oli punast värvi, koos kaameraga, ilma antennita (tl. 5 – 7); - Jälitusprotokollid, jälitustoiminguid tehti mobiiltelefoni numbrile XXX. Millest nähtub, et ajavahemikul 04.04.2008.a. kuni 05.04.2008.a. mobiiltelefoni kasutas kõnekaart numbriga XXX (tl. 8 – 9); - Tunnistaja KT ütlused, mobiiltelefoni №kia 6230i ostis varuosadeks, ilma tagakaaneta ja katkise displeiga. Kasutas telefoni ise peale displei vahetust ja mikrofoni remonti. Ostis telefoni kuskil aprilli alguses. Telefoni eest maksis umbes 25 – 50 krooni, kuna telefon oli katkine ja varuosadeks. Telefon oli punast värvi (tl. 10 – 11); - Asitõendi vaatlus koos fototabeliga, vaadeldavaks objektiks mobiiltelefon №kia 6230i, telefon tagastatud kannatanule (tl. 12 – 14); - Tunnistaja AV ütlused, 04.04.2008.a. koos sõbraga G viibis Lepistiku pargis ja nende juurde tuli meesterahvas ja küsis G käest mobiiltelefoni. G võttis oma telefonist kõnekaardi ja andis mehele oma telefoni, et ta saaks helistada. Mees asetas telefoni oma kaardi ja helistas. Pärast mees ütles G , et tagastab temale telefoni, kui ta annab 200,- krooni. Mees ütles, et G tooks raha kella 15.00 parki samasse kohta. Mees ütles, et kui ta raha ei too siis viib telefoni pandimajja (tl. 17 – 18); - Äratundmiseks esitamine, tunnistaja A V tundis fotolt nr 1 ära isiku, kes 04.04.2008.a. päeval Lepistiku pargis võttis helistada G käest mobiiltelefoni ja pärast ei tagastanud seda ning nõudis selle eest raha 200,- krooni (tl. 19 – 22). Kohtunik asub seisukohale, et P.L on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema, kannatanu ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud lubatavate tõenditega ning Alik Bolšakov´i süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik P.L-i süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. P.L on toime pannud teise astme kuriteo, oma süüd ta tunnistas täielikult, kahetses, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt KarS § 56 on karistamise aluseks isiku süü. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. P.L olles vabaduses kuskil ametlikult ei töötanud, ei omanud kindlat sissetulekut, temale varem määratud rahatrahvid on osaliselt tasumata, seega pole otstarbekas talle karistuseks mõista kergemaliigilise -rahalise karistuse, vaid tuleb mõista reaalse vangistuse, kuna P.L-i puhul pole võimalik saavutada karistuse eesmärke kergemaliigilise karistusega. Kuid kohus leiab, et P.L-ile mõistetav vangistuse määr ei pea olema sanktsiooni keskmäära lähedane, kuna tema poolt toime pandud kuritegu polnud raske, materiaalne kahju puudub. P.L-ile tuleb karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik