p 1, § 263 p 1,4 ja H.A süüdistus
p 1,4 järgi lühimenetluses Süüdistatavad Erik Korobov, isikukood 39009104212 Kriminaalkorras varem kohtulikult karistatud 1.14.03.2006 a. Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 4, § 121, § 200 lg 2 p 7,9 alusel lühimenetluse korras 2 aasta ja 8 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseaja kohaldamisega. Väärtegude toimepanemise eest karistatud 10.-l korral. Tõkend vahistamine, viibib eelvangistuses vahi all alates 08.02.2008 a. Samuti oli kahtlustatavana kinni peetud 23.01.24.01.2008 a. H.A, isikukood xxx Kriminaalkorras varem kohtulikult karistatud 1.29.03.2001 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 alusel 1 aastase vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase katseaja kohaldamisega. 2.11.04.2001 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 alusel 4 kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1 aastase katseaja kohaldamisega. 3.08.05.2001 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 alusel liitkaristusena 2 aastase vabadusekaotusega tingimisi 2 aastase katseaja kohaldamisega. 1 1-08-9034 4.19.12.2001 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 197 lg 2 p 2 alusel liitkaristusena 1 aasta ja 6 kuulise vabadusekaotusega. 5.11.01.2002 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2, § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel liitkaristusena 2 aasta ja 3 kuulise vabadusekaotusega. 6.26.11.2002 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 185 lg 2 alusel liitkaristusena 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega. 7.25.03.2003 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 alusel liitkaristusena 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega. 8.16.05.2008 a. Pärnu Maakohtu poolt
Väärtegude toimepanemise eest karistatud 7.-l korral. Tõkendit käesolevas kriminaalasjas kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2 § 306, § 311-313, § 315, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Erik Korobov
p 1,4 järgi ning karistada teda (6 k) kuue kuulise vangistusega,
p 1 järgi ning karistada teda (4 a) nelja aastase vangistusega.
lg 1 alusel kohaldada Erik Korobovile liitkaristust lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista karistuseks (4
lg 2 alusel kohaldada Erik Korobovile liitkaristust suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 14.03.2006 a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõista liitkaristusena (5 a 4 k) viis aastat ja neli kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Erik Korobovil eelvangistuses ajavahemikus 23.01.-24.01.2008 a. viibitud aeg, s.o. 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda Erik Korobovil kandmisele kuuluvaks karistuseks (5 a 3 k 28 p) viis aastat kolm kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust, mille kandmise algust arvata alates Erik Korobovi kinnipidamisest, s.o. alates 08.02.2008 a. Tõkend vahistamine jätta Erik Korobovi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Süüdi tunnistada H.A
MS § 238 lg 2 alusel vähendada H.A-le kohaldatavat karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks (4 k) neli kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel kohaldada H.A-le liitkaristust Pärnu Maakohtu 16.05.2008 a. otsusega mõistetud karistusega lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista karistuseks (6 k) kuus kuud vangistust, milline aga jätta
lg 1 ja 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata, kui H.A (2 a) kahe aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
Allutada H.A katseajaks käitumiskontrollile ning panna ta Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu Talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust arvata alates 16.05.2008 a., s.o. eelmise kohtuotsuse kuulutamisest. Välja mõista menetluskulud – Erik Korobovilt
Veel oli ERIK KOROBOVILE esitatud süüdistus selles, et tema 04.11.2007 a., ajavahemikul kella 3 1-08-9034 23.00 kuni 23.25 Sindis, X maja ees, lõi P. P. kahel korral noaga selja piirkonda ning kahel korral noaga vasakusse külge, millega põhjustas P. P. torkehaavad seljal rindkere ja nimme piirkonnas ning raske tervisekahjustuse, millega kaasnes oht elule, kuna vähemalt üks torkehaav tungis paremale rinnaõõnde, põhjustades parempoolse veriõhkrinna. Süüdistus Erik Korobovile on esitatud
Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Asja kohtulikul uurimisel tunnistasid nii Erik Korobov kui ka H.A end kuritegude toimepanemises süüdi ning jäid selle juurde, et kohus arutaks asja lühimenetluse korras. Kumbki süüdistatavatest kohtus asja kohta täiendavaid ütlusi anda ei soovinud jäädes kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Prokurör leidis, et süüdistatavate süü neile esitatud süüdistustes on leidnud täielikku tõendamist ning palus Erik Korobovi süüdi tunnistamist nii
p 1,4 kui ka
p 1 järgi ning palus tema karistamist reaalse vangistusega
Samuti taotles prokurör liitkaristuse kohaldamist ning Erik Korobovile mõistetava karistuse suurendamist Pärnu Maakohtu 14.03.2006 a. mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra. H.A osas leidis prokurör, et talle võib kohaldada lühiajalist tingimuslikku vangistust ning kohaldada
mõistetud karistusega kergema karistuse raskeima karistusega kaetuks lugemise teel. Süüdistatava Erik Korobovi kaitsja leidis, et Erik Korobovi süü on leidnud tõendamist osaliselt, kuivõrd kuriteo toimepanemisel
P. kehavigastuste tekitamisel hädakaitse seisundis või äärmisel juhul hädakaitse piiride ületamisel. Samuti ei ole Erik Korobov kasutanud füüsilist vägivalda H. H. suhtes. Kaitsja taotles Erik Korobovi süüdistuse ümberkvalifitseerimist süüdistuses
p 1,4 asemel
järgi ning juhul kui kohus leiab, et Erik Korobov on süüdi kuriteo toimepanemises
p 1 järgi, siis tema karistamist
H.A kaitsja leidis, et tema kaitsealune on süüdi talle süükspandud kuriteos ning palus tema karistamist lühemaajalise tingimusliku karistusega. Maakohtu seisukoht Kohus leidis, et süüdistatavate süü kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda järgmiselt - Süüdistuse osas, mis puudutab kuriteo toimepanemist Erik Korobovi ja H.A poolt
04.11.2007 a. Sindis, X juures P. P. kallale tungimises ning tema peksmises – P. P. kannatanuna ülekuulamisel antud ütlustega selle kohta, et 04.11.2007 a., õhtusel ajal, umbes kella 23.00 paiku, kui ta Sindi linna peale jalutama läks, tungiti talle selja tagant kallale, lükati pikali ning peksti käte ja jalgadega keha ja pea piirkonda. Kannatanu ütlustel oli ta kallaletungi ajal alkoholijoobes ning kallaletungijaid ei tea (t.l. 14, 15-16). Kannatanu ütlused tõendavad seda, et talle tungiti 04.11.2007 a. kallale ning peksti käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda. -Süüdistatava Erik Korobovi ütlustega selle kohta, et 04.11.2007 a. lõi P. P. Erik Korobovi sõpra K. H. Sindis, X maja juures rusikaga näkku. Kui K. H. teatas sellest Erik Korobovile, läksid E.Korobov, H.A, V. nimeline noormees, R. K., K. P. ja K. L. P. P. elukoha juurde. Kui P. P. oli oma elukohast väljunud, lõi ta K. H. ühel korral rusikaga näkku, pärast mida tungisid V., K. H., H.A ja Erik Korobov talle kallale lüües kõik teda mitmel korral rusikatega. Erik Korobov kinnitas, et tema lõi P. P. 2-3 korral rusikaga ribidesse, s.o. rindkere piirkonda (t.l. 57-59). 4 1-08-9034 -Süüdistatava H.A ütlustega, mille kohaselt tuli 2007 a. novembris teatas Erik Korobov, et tema sõber K. H. on P. P. käest peksa saanud. Seejärel leppisid E.Korobov ja H.A oma sõpradega kokku, et juhul kui P. P. veel K. H. peaks ründama, siis annavad nad talle kõik koos peksa. Kui P. P. mõne aja pärast oma elumajast välja tuli ning uuesti K. H. lõi, tungis H.A talle koos teistega kallale ning lõi P. P. rusikaga pea piirkonda, mille tagajärjel P. P. kukkus murule (t.l. 202-203). -K. H. ütlustel (t.l. 36-37) löödi teda ühel õhtul Sindi linnas Konsumi kaupluse ja ühiselamu juures rusikaga näkku. Kuna K. H. oli alkoholijoobes, siis ei pannud ta tähele kes teda lõi, samuti ei kinnitanud ta, et tal oleks kellegagi konflikt olnud. Samas nähtub tema ütlustest, et ta viibis ajal kui P. P. Sindis, X asuva X juures kallale tungiti samal ajal ja samas kohas. Nimetatud asjaolu kinnitab seda, et kallaletung P. P. toimus pärast P. P. ning K. H. vahel toimunud konflikti. -K. P. ütluste kohaselt lõi P. P. 2007 a. novembri alguses Sindis, X asuva X ees K. H. rusikaga näkku. Samas viibisid peale K.P. veel süüdistatavad Erik Korobov ja H.A ning V. M., R. K. ja K. nimeline tütarlaps. Pärast seda, kui P. P. oli K. H. löönud, jooksid teised eelnimetatud isikud P. P. ja K. H. juurde. K.P. kinnitas, et tema P. P. ei löönud, kuid ei välistanud, et keegi teistest samas viibinud isikutest võis seda teha (t.l. 26-27). Eeltoodud tõenditest järeldub, et 04.11.2007 a. lõi alkoholijoobes P. P. esmalt Sindis asuva Konsumi kaupluse juures samuti alkoholijoobes olnud K. H. rusikaga näkku ning lahkus seejärel. Erik Korobov, saanud teada, et P. P. lõi tema sõpra, teatas sellest H.A-le . Seejärel läksid süüdistatavad ning nendega kaasas olnud teised isikud P. P. otsima ning K. H. löömise eest n.ö. „kätte maksma“. Pärast P. P. ühiselamu juures kokkusaamist ning pärast seda kui viimane oli K. H. uuesti löönud, tungisid mõlemad süüdistatavad P. P. kallale. H.A lõi P. P. rusikaga näkku, E.Korobov aga mitmel korral rusikaga rindkere piirkonda. Samas juures viibisid ka teised isikud, kelle vägivaldset tegevust P.. P. suhtes samal ajal pole aga kriminaalmenetlusega tuvastatud. Nii Erik Korobovile kui ka H.A-le on nimetatud tegevuse eest esitatud süüdistus
avaliku korra rikkumises vägivallaga ja grupis.
järgi kaitstavaks õigushüveks on avalik kord, mida võib määratleda kui tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu moodustab avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra rikkumine, millele kvalifitseeriva asjaoluna lisandub antud juhul vägivald. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud, et eeltoodud tegu pandi toime Sindi linnas Pärnu maanteel, s.o. tänaval, seal asuva ühiselamu ees. Nimetatud koht on avalik koht, kuna sinna oli vaba juurdepääs kõikidel teistel isikutel, kes polnud õigusrikkujatega seotud. Samuti on kriminaalmenetlusega tuvastatud, et seal viibisidki teised, konfliktiga mitteseotud isikud. Vägivalla kasutamine P. P. suhtes seisnes tema löömises mitmel korral rusikaga rindkere piirkonda Erik Korobovi poolt ja rusikaga löömises pea piirkonda H.A poolt. Kriminaalmenetlusega ei ole tuvastatud, et P. P. oleks rünnanud või et tal oleks esinenud konflikti süüdistatavate Erik Korobovi või H.A-ga . Nimetatud asjaolu kinnitab seda, et süüdistatavatel puudus põhjus või vajadus P. P. kallale tungimiseks ning tema suhtes vägivalla kasutamiseks. Kallaletung P. P. ja tema suhtes vägivalla kasutamine toimus n.ö. kättemaksu ajendeil. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et süüdistatavad oma tegevusega asusid lahendama kolmanda isikuga (K. H.) seotud vahejuhtumit vägivaldsel viisil eirates sellega tavade, heade kommete, normide või reeglitega kehtestatud isikutevahelisi suhteid. Tegutsemine grupis väljendub selles, et Erik Korobov ja H.A koos, üheaegselt tungisid kannatanule kallale ja tarvitasid tema suhtes vägivalda. 5 1-08-9034 Subjektiivsest küljest on süüdistatavate Erik Korobovi ja H.A poolt teise isiku löömine rusikaga keha ning pea piirkonda käsitletav tegevusena otsese tahtlusega. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et Erik Korobovi ja H.A tegevust tuleb käsitleda kuriteo toimepanemisena
29.01.2008 a. Sindis, X Erik Korobovi poolt toimepandud kuriteoepisoodis A. E. ja H. H. suhtes on kuriteo toimepanek tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega – kannatanu A. E. ütlustega selle kohta, et 28.01.2008 a. käis ta koos oma elukaaslase H. H. naabri koera jalutamas. Saabunud tagasi maja trepikotta, kohtas ta seal kolme, umbes 20 aastast noormeest, kellest üks, samas majas elav Erik Korobov lõi ilma eelnevalt midagi ütlemata A. E. jalaga näkku, vastu näo paremat poolt. Kui A. E. küsis löömise kohta selgitust ning püüdis vastupanu osutada, lõi Erik Korobov teda rusikaga näkku, samasse kohta, kuhu oli teda eelnevalt jalaga löönud. Pärast seda, kui A. E. oli valu tõttu maha kükitanud ja üritanud pead kätega kaitsta, lõi Erik Korobov teda veel mitmel korral jalaga näkku. Kui A. E. elukaaslane H. H. püüdis vahele sekkuda ning nõudis peksmise lõpetamist, väljendus Erik Korobov tema suhtes ebatsensuurselt öeldes „sina lits ole üldse vait“ ning „see pole üldse sinu asi ja ära mölise“. Samuti tõukas Erik Korobov trepil viibinud H. H.. Seejärel lõi Erik Korobov veel A. E. mitmel korral jalaga pea piirkonda (t.l. 39-40). Kannatanu ütlustest nähtub, et Erik Korobov tungis talle kallale üldkasutatavas trepikojas endaga koos olnud noormeeste ja kannatanu elukaaslase juuresolekul ning seda ilma igasuguse põhjuseta lüües kannatanut korduvalt jala ning rusikaga näo piirkonda. -Kannatanu A. E. ütlusi kinnitavad veel kriminaalasja lisatud Pärnu Haigla teatis 29.01.2008 a. (t.l. 41) ning SA Pärnu Haigla EMO poolt väljaantud patsiendikaart (t.l. 42). Nimetatud tõenditest nähtub, et A. Es. on eeltoodud kuupäeval diagnoositud peapõrutust ja pea hulgimarrastusi (t.l. 41). Samuti on kannatanu kaevanud meedikutele, et tund aega tagasi toimunud kallaletungi tõttu on tal peavalu. Samuti on fikseeritud marrastusi ninal, silmade all, kulmude, otsmiku, kõrvade piirkonnas ning valulikkust nina katsudes (t.l. 42). Nimetatud vigastused tõendavad vägivalla kasutamist 29.01.2008 a. A. E. suhtes. -Kannatanu H. H. ütluste kohaselt tuli 28.01.2008 a. Sindis, X X trepikojas talle ning tema elukaaslasele A. Es. vastu Erik Korobov, kes lõi A. E. algul jalaga näkku ning seejärel mitmel korral rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kükitas ning püüdis kätega pead löökide eest kaitsta. Kui H. H. nõudis peksmise lõpetamist ja püüdis vahele astuda, haaras Erik Korobov H. H. käest ning tõukas ta trepile kõhuli maha. Samas trepikojas viibisid samal ajal veel teisedki Erik Koroboviga koos olnud noormehed, kuid nemad kannatanute suhtes vägivalda ei kasutanud (t.l. 47). Kannatanu H. H. ütlused haakuvad A. E. ütlustega ning kinnitavad seda, et Erik Korobov kasutas algul vägivalda A. E. suhtes ilma et tal oleks kannatanuga esinenud mingit konflikti või sõnavahetust ning seejärel vägivalla lõpetamist nõudnud H. H. suhtes. Kummagi kannatanu ütlustest ei nähtu seda, et Erik Korobov oleks A. E. midagi rääkinud või talle oma vägivalla kasutamist põhjendanud. -T. R. ütluste kohaselt (t.l. 48-49) sisenesid 2008 a. jaanuari lõpus Sindis, X trepikotta samas ühiselamus elav A. nimeline meesterahvas, kellega olid kaasas tema naine ja koer. Samas trepikojas viibis ka Erik Korobov. Tunnistaja ütlustel küsis Erik Korobov A. (s.o. A. E.) miks viimane on ära varastanud nn. “pudeli Vovka“ (vaimsete häiretega mees, kes liigub ringi Sindis ja Pärnus ning elatub pudelite korjamisest) raha. Seejärel lõi Erik Korobov ilma vastust ära ootamata A. rusikaga näkku ning vastu kõrva ning tõukas eemale vahele tulnud Alari naise. Tunnistaja ütlused kinnitavad kannatanute ütlusi selle kohta, et Erik Korobov kasutas esmalt vägivalda A. E. suhtes ning seejärel ka vahele tulnud H. H. suhtes tõugates teda eemale. Löömine lõppes T.R. vahelesekkumise tõttu. -Erik Korobovi ütluste kohaselt lõi ta Sindis, X trepikojas ühte meest kahel korral rusikaga pea 6 1-08-9034 piirkonda, kuna see mees olevat „ära varastanud pudeli Vovka koti koos sentidega“. Erinevalt kannatanute ning T. R. poolt antud ütlustest on süüdistatav eitanud vägivalla kasutamist H. H. suhtes ning väitnud, et H. H. ning koera trepikojas üldse ei olnud (t.l. 62-64). 05.05.2008 a. toimunud kahtlustatavana ülekuulamise käigus on E.Korobov tunnistanud A. E. löömist kolmel korral, kuid toonud selleks uue põhjendusena selle, et „A. oli katsunud tema õde tagumikust“ (t.l. 185-187). Kohtu hinnangul on Erik Korobov püüdnud oma ütlustega õigustada vägivalla kasutamist A. E. ja H. H. suhtes tuues selleks erinevaid vastuolulisi ettekäändeid ning põhjendusi. Samas on mõlemad kannatanud kinnitanud, et E.Korobov ei põhjendanud üldse endapoolset vägivalla kasutamist. Samuti on süüdistatava ütlused vastuolus lisaks kannatanute ütlustele ka T. R. ütlustega, kes sarnaselt kannatanutele on kinnitanud, et trepikojas viibis ka kannatanu naine (s.o. H. H.) ning nendega oli kaasas koer, samuti seda, et E.Korobov tõukas naist. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et nii A. E. kui ka H..H. ja T. R. on andnud valeütlusi H. H. trepikojas viibimise ning tema suhtes vägivalla, s.o. tõukamise kasutamise kohta. Kohtu arvates on tõenäoline ja loogiline, et H.H., nähes vägivalla kasutamist oma elukaaslase suhtes, püüdis vägivallatsemist takistada ja lõpetada, kuid vägivaldne süüdistatav, soovimata vägivalda lõpetada ning olles ärritatud vahelesekkumise tõttu käitus H.H. suhtes vägivaldselt lükates teda eemale. Kohus pidas E.Korobovi vägivaldsest käitumisest lähtuvalt tõenäoliseks ka seda, et E.Korobov kasutas H.H. suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, kuivõrd on ebatõenäoline, et kannatanu A. Es. mõtles nimetatud väljendid välja ning omistas need siis alusetult E.Korobovile. Kohtu hinnangul on tõenäoline ka see, et kannatanu H. H. tõukamise tagajärjel kukkus ning selle tagajärjel füüsilist valu tundis. Süüdistus nimetatud teo eest on Erik Korobovile süüdistus esitatud
Nimetatud kuriteokoosseisu objektiivsetel tunnustel on kohus juba peatunud süüdistuse puhul, mis puudutab 04.11.2007 a. toimunud kallaletungi P. P.. Kohtu hinnangul on kortermaja trepikoda avalik koht, kuhu on vaba juurdepääs kõikidel teistel isikutel, kes pole õigusrikkujaga seotud. Samuti pandi tegu toime kõrvalise isiku T. R. juuresolekul. Vägivald Erik Korobovi käitumises seisnes selles, et ta lõi mitmel korral rusika ja jalaga A. E. pea piirkonda. Samuti tuleb vägivallaks lugeda H. H. tõukamist. Kriminaalmenetlusega ei ole tuvastatud, et Erik Korobovi ning kannatanute H. H. ja A. E. vahel oleks toimunud mingit konflikti. Kohus on tuvastanud, et süüdistatav E.Korobov ründas A. E. ootamatult põhjendades hiljem oma kalletungi otsitud põhjendustega. Samas on kohus seisukohal, et ka juhul kui Erik Korobovi poolt ettekäändeks toodud põhjused (väidetav raha äravõtmine ning süüdistatava õe katsumine kannatanu poolt) oleks tõepoolest aset leidnud, ei anna sellised põhjused alust hiljem trepikojas kallale tungimiseks ning kannatanu peksmiseks jalgade ning kätega. Samuti ei ole millegagi põhjendatud vägivalla kasutamine naisterahvast kannatanu suhtes, kes püüdis kaitsta oma elukaaslast ja nõudis vägivallatsemise lõpetamist. Kohtu hinnangul on Erik Korobovi taoline käitumine vastuolus tavade, heade kommete, normide või reeglitega kehtestatud isikutevaheliste suhetega, mis on
Subjektiivsest küljest on Erik Korobovi käitumine käsitletav teo toimepanemisena otsese tahtlusena, kuna ta teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu (kasutab vägivalda kannatanute suhtes) ja tahtis seda teha. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et Erik Korobovi käitumine on käsitletav kuriteo toimepanemisena
p 1 kohaselt, milline tuleb aga lugeda hõlmatuks
Erik Korobovile süükspandud kuriteoepisoodiga. Süüdistuses
p 1 järgi Erik Korobovile asus kohus järgmisele seisukohale : Erik Korobovile on esitatud süüdistus selles, et ta lõi 04.11.2007 a. Sindis, X maja ees P. P. noaga 7 1-08-9034 kahel korral vasakusse külge ning kahel korral selja piirkonda tekitades kannatanule eluohtliku kehavigastuse rindkere piirkonnas. Erik Korobov on nimetatud kuriteo toimepanemises end süüdi tunnistanud, kuid asunud seisukohale, et lõi P. P. noaga enesekaitse eesmärgil (t.l. 57-59, 62-64, 185-187). Süüdistatava ütluste kohaselt hakkas P. P. pärast seda, kui Erik Korobov ja H.A , samuti teised isikud talle kallale tungisid noaga vehkima ning ajas Erik Korobovi noaga taga. Jõudnud Erik Korobovile järele, tekkis neil rüselus, mille käigus Eerik Korobov lõi P. P. noa käest, võttis selle maast üles ning lõi P. P. ründe ärahoidmiseks teda kolmel korral noaga õla ja kõhupiirkonda (t.l. 58). Kannatanu P. P. sündmuse kohta selgeid ütlusi andnud ei ole väites, et ta oli alkoholijoobes ning mäletab üksnes seda, et talle tungiti kallale, lükati pikali ja peksti. Pärast peksmist läks P. P. koju ning avastas, et selg on verine ja külje peal on haavad, mistõttu kutsus endale kiirabi. Selle kohta kes ja kuidas teda noaga lõi, kannatanu ütlusi anda ei osanud (t.l. 14, 15-16). Kohtu hinnangul tuleb nimetatud kuriteo puhul hinnata seda kas Erik Korobov tekitas tahtlikult P. P. eluohtlikke kehavigastusi või seda, et ta tegutses hädakaitseseisundis. Samuti seda kas tema tegevuse puhul oli tegemist hädakaitse piiride ületamisega. Kohus tuvastas, et nimetatud teo toimepanemise puhul ei ole vaidlust selles, kas Erik Korobov lõi P. P. noaga ja kas sellega tekitati kannatanule eluohtlikke kehavigastusi. E.Korobov on ise tunnistanud P. P. noaga löömist. Tunnistajad K. L. (t.l. 24-25) ja K. P. (t.l. 26-27) on kinnitanud, et viibisid samas lähedal ja kuigi nad noaga löömist ei näinud, kuulsid nad järgmisel päeval, et P. P. „oli nuga saanud“. H.A ütluste kohaselt tema P. P. käes nuga ei näinud, kuid kuulis kuidas keegi hüüdis „P. on nuga“, peale mida jooksid kõik P. P. eemale. Samuti nägi H.A , et P.P. ja E.Korobovi vahel toimus rüselus (t.l. 202-203). Pärnu Haigla poolt 05.11.2007 a. väljaantud teatise kohaselt viibis P. P. peale juhtunut haigla ambulatoorsel vastuvõtul. Vastuvõtu käigus tuvastati P. P. rindkere tagaseina lahtised haavad, samuti lahtised haavad vasakul selja abaosal. P. P. on vigastuste tõttu jäetud statsionaarsele ravile (t.l. 13). Kohtuarstliku ekspertiisi akti nr. 10 kohaselt 30.01.2008 a.(t.l. 20-22) on P. P. tuvastatud neli lõike ja torkehaava seljal rindkere ja nimme piirkonnas. Eksperdi hinnangul võisid need olla saadud 04.11.2007 a., s.o. teo toimepanemise ajal löökidest teravaservalise ja otsalise torkelõikevahendiga. Kuna vähemalt üks torke-lõikehaav tungis paremale poole rinnaõõnde ja põhjustas parempoolse veriõhkrinna, oli tegemist eluohtliku tervisekahjustusega. Kohtu hinnangul kinnitab eksperdi arvamus P. P. löömist noaga (nuga on teravaservaline ja otsaline lõikevahend) ning seda neljal korral selja piirkonda. Löömise tagajärjel tekkis P. P. eluohtlik kehavigastus, mille tagajärjel viibis ta haiglas statsionaarsel ravil. Seega, lähtudes eeltoodust ei ole kahtlust selles, et Erik Korobov lõi 04.11.2007 a. P. P. neljal korral noaga selja piirkonda. Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas Erik Korobov tegutses P. P. noaga lüües hädakaitse seisundis ning kas tema käitumises ei esinenud hädakaitse piiride ületamist. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et P. P. löömine noaga kasvas välja sellele eelnenud sündmusest, s.o. P. P. ründamisest süüdistatavate E.Korobovi ja H.A ning oletatavasti veel teiste kriminaalmenetlusega kindlaks tegemata isikute poolt. Kuna üksinda olnud P. P. peksti n.ö. kamba poolt, haaras P.P. mingil hetkel, sooviga vabaneda ründajatest noa ning hakkas sellega vehkima, mille tagajärjel talle kallale tunginud isikud jooksid laiali. Eeltoodust järeldub, et ajal kui tungiti P. P. kallale, oli hoopis tema hädakaitse seisundis ning soovides kallaletungijatest vabaneda, haaraski ta noa. Kuna Erik Korobovi puhul oli tegemist ühe kallaletungijaga, ei olnud tema P. P. kallaletungimise ajal ning sellel ajal kui P. P. hakkas noaga vehkima mitte mingil juhul hädakaitse seisundis. 8 1-08-9034 Järgnevalt tuleb analüüsida seda, kuidas hinnata järgnenud sündmusi, s.o. seda mis juhtus pärast seda, kui P. P. ründajad, sealhulgas ka Erik Korobov olid pärast P. P. poolt noaga vehkima hakkamist eemale jooksnud. Süüdistatava E.Korobovi, samuti K. L. ütluste kohaselt järgnes P. P. Erik Korobovile ning sai ta kätte. Seejärel toimus nende vahel rüselus. Hiljem selgus, et Erik Korobov oli P. P. käest noa kätte saanud ning sellega teda löönud. Kontrollides hädakaitseseisundi esinemist tuleb arvestada ka eelnenud sündmuste käiku. Käesoleval juhul on tehtud kindlaks, et P. P. poolne väidetav rünne Erik Korobovile algas tema enesekaitsest P.P. suhtes füüsilist vägivalda kasutanud E.Korobovi vastu. Süüdistatava ütluste kohaselt õnnestus tal P. P. nuga käest ära lüüa ning see enda valdusesse saada. Kuna ta eeldas, et P. P. võib jätkata ründamist ka ilma noata, lõi E.Korobov teda seejärel mitmel korral noaga (enda väidetel kolmel korral, kuid meedikute poolt on tuvastatud, et neljal korral) keha piirkonda. Vastavalt Riigikohtu seisukohale (lahend kriminaalasjas 3-1-1-34-08) tuleb ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamisel lähtuda faktilisest asjaoludest nn. objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal. Ründevahendi üleminek ja ründaja ajutiselt halvenenud olukord ei tähenda automaatselt ründe lõppu, kui on alust arvata, et ründaja võib oma tegevust jätkata. Seega tuleb antud juhul hinnata, kas pärast seda, kui Erik Korobov oli P. P. ründevahendi, s.o. noa käest ära löönud ja selle enda valdusesse saanud oli alust arvata P. P. poolt ründe jätkumist. Süüdistatava Erik Korobovi ütluste kohaselt jooksis ta P. P. eest ära, kuid libises ja kukkus, P. P. järgnes talle noaga vehkides. Kuna süüdistatav kartis, et P. P. võib teda noaga lüüa, lõi ta noa P. P. käest ära. Seejärel tõusis E.Korobov maast püsti, võttis noa maast üles ning lõi sellega P. P. enda arvates õla ning kõhu piirkonda, viskas seejärel noa maha ning lahkus (t.l. 58). Samas ei nähtu süüdistatava ütlusest, et pärast seda, kui ta oli noa P. P. käest enda valdusesse saanud oleks P. P. jätkanud tema ründamist või, et oleks olnud alust arvata ründe jätkumist. Viimast asjaolu kinnitab see, et Erik Korobovil oli pärast noa käest äralöömist aega püsti tõusta, nuga maast üles korjata ning sellega mitmel korral P. P. lüüa. Erik Korobovi ning ka P. P. enda ütlustest nähtub, et noaga löömine talle esialgu tuntavaid vigastusi ei tekitanud. Nii süüdistatava kui kannatanu ütlusest järeldub, et P. P. lahkus seejärel sündmuskohalt ning suundus koju. Asjaolu, et talle oli tekitatud tõsiseid kehavigastusi, selgus alles hiljem, kui P. P. avastas, et on raske hingata, seljast tuleb verd ning küljes on haavad (t.l. 14). Samuti on kohtuarstliku ekspertiisi arvamuse kohaselt peetud võimalikuks, et kannatanu oli pärast vigastuste tekitamist võimeline iseseisvalt lühemat või pikemat aega liikuma (t.l. 22). Nimetatud asjaolu tõendab aga seda, et P. P. oli võimeline jätkama süüdistatava ründamist. Samas ei ole aga tõendatud, et ta seda teinud oleks. Erik Korobovi ütlustest nähtub, et pärast P. P. noaga löömist viskas ta noa minema ja lahkus sündmuskohalt. Kohus leidis, et kui E.Korobovil oleks tõepoolest olnud alust arvata, et P. P. jätkab ründamist, ei oleks ta nuga minema visanud ja rahulikult sündmuskohalt lahkunud, kuna siis oleks olnud alust arvata, et P. P. võib noa maast üles korjata ning sellega uuesti Erik Korobovi rünnata. Sündmust pealt näinud K. P. on kinnitanud (t.l. 26-27), et mingil hetkel rüselus P. P. ja Erik Korobovi vahel lõppes, mõlemad tõusid püsti ning P. P. kõndis minema. Sama on kinnitanud K. L. (t.l. 25). Eeltoodud asjaoludest järeldub, et P. P., kellele tungiti kallale ja kes kallaletungijate tõrjumiseks kasutas nuga, jäeti nüüd E.Korobovi poolt ründevahendist ilma. Arvestades eelnevalt toimunut s.o. seda, et P. P. ilma abivahendi (noata) ei rünnanud ja ei osutanud süüdistatavatele vastupanu, ei olnud enne seda kui E.Korobov P.P. noaga lõi alust arvata, et P. P. võib rünnet jätkata. Hädakaitseseisundi tuvastamisel tuleb kontrollida ka kaitsetegevuse vastavust
nõuetele ning hinnata kas ei olnud tegemist hädakaitse piiride ületamisega
Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ründe tõrjumiseks, kusjuures kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks. Samuti peab kaitsja kaitse teostamisel juhul kui tal on valida mitme vahendi vahel valima nendest säästvaima, s.t. vahendi, mis kahjustab ründajat kõige vähem. Kohtu hinnangul ei olnud noaga löömine ning seda veel mitmel korral elutähtsatesse kehapiirkondadesse antud juhul 9 1-08-9034 sobivaks vahendiks. Kohtu hinnangul ei nähtu ka, et Erik Korobov, kelle puhul on tuvastatud korduvalt vägivaldsete süütegude toimepanemist ning kes ka visuaalselt on pikakasvuline, füüsiliselt tugev ning terve noormees seda, et ta oleks P. P. olnud füüsiliselt nõrgem. Seega ei oleks E.Korobovi puhul leebema kaitsetegevuse nurjumise korral olnud alust arvata, et P. P. jätkaks n.ö. paljakäsi sellist rünnet Erik Korobovi vastu, mis oleks pannud ohtu E.Korobovi elu ja tervise. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul jätta tähelepanuta ka seda, et E.Korobov ründas P. P. noaga lüües teda kokku neljal korral elutähtsatesse keha piirkondadesse. Kohtuarstliku ekspertiisiga on kindlaks tehtud, et P. P. esinesid torke – lõikehaavad selja piirkonnas. Nimetatud asjaolu viitab samuti sellele, et tegemist ei olnud P. P. poolt sooritatud ründe tõrjumisega, kuna juhul kui oleks tõepoolest tõrjutud rünnet oleks pidanud ründaja olema näoga, mitte seljaga rünnatava (antud juhul süüdistatava) poole ning sellisel juhul ei oleks noaga löögid tabanud P. P. mitte selga vaid muudesse kehapiirkondadesse. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et kuna ei ole tuvastatud Erik Korobovi viibimine hädakaitse seisundis ajal kui ta P. P. ründas, siis ei ole tegemist ei hädakaitse seisundi ega ka hädakaitse piiride ületamisega.
Nimetatud kuriteo objektiivseks koosseisuks on raske tervisekahjustuse tekitamine. Raske tervisekahjustusena näeb
Kohtuarstliku ekspertiisi hinnangul põhjustati P. P. süüdistatava poolt selline tervisekahjustus, millega kaasnes oht tema elule, s.o. tekitati olukord, kus kannatanu oleks suure tõenäosusega ilma meditsiinilist abi saamata surnud. Erik Korobovi poolt kannatanu löömine noaga on põhjuslikus seoses kannatanul tekkinud kehavigastustega, sealhulgas ka eluohtliku kehavigastusega. Subjektiivsest küljest tegutses Erik Korobov kannatanut umbes 10 sentimeetri pikkuse teraga noaga rindkerre lüües otsese tahtlusega, kuna taolise tegevuse puhul oli ta teadlik, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, tahtis või vähemalt möönis seda. Seega, lähtudes eeltoodust, on kohtu hinnangul leidnud täielikku tõendamist kuriteo toimepanek Erik Korobovi poolt
Karistuse kohaldamisest. Kohus ei tuvastanud käesoleva kriminaalasja menetlusega süüdistatavate Erik Korobovi ja H.A puhul karistust raskendavaid asjaolusid
Karistust kergendava asjaoluna on Erik Korobovi puhul süü ülestunnistusele ilmumine, H.A aga puhtsüdamlik kahetsus. Mõlemad süüdistatavad on varem kriminaalkorras karistatud – Erik Korobov ühel korral, H.A aga kokku kaheksal korral. Samas on Erik Korobov aga käesoleva kriminaalasja raames pannud kuriteod toime katseajal. Väärtegude toimepanemise eest on Erik Korobovi karistatud 10.-l, H.A aga 7.-l korral (t.l. 190-192, 207-212).
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Erik Korobovile karistuse kohaldamisel lähtus kohus järgmisest asjaoludest – Erik Korobov on süüdi kolme kuriteo toimepanemises, millised kõik on toime pandud füüsilist vägivalda kasutades. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Erik Korobovi on ka juba varem karistatud vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest
Käesolevas kriminaalasjas süükspandud kuriteod pani Erik Korobov toime ajal, mil ta oli allutatud käitumiskontrollile, s.o. katseajal. Nimetatud asjaoludest lähtudes ei ole kohtu hinnangul Erik Korobovi võimalik karistada muul viisil, kui reaalse vangistusega. Vangistuse määra kohaldamisel arvestas kohus aga seda, et 10 1-08-9034 Erik Korobov oli kuritegude toimepanemise ajal veel alaealine, kuritegude toimepanemises P. P. suhtes sai kuriteo toimepanemise ajendiks P. P. enda käitumine, kes alkoholijoobes olles kasutas vägivalda Erik Korobovi sõbra suhtes, samuti karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamisele ilmumist. Lähtudes ülaltoodust asus kohus seisukohale, et Erik Korobovile kohaldatav vangistus võib jääda
MS § 238 lg 2 kohaselt tuleb seoses kriminaalasja lühimenetlusega maha arvata üks kolmandik karistusest. Kohus ei pidanud samas põhjendatuks süüdistatava Erik Korobovi kaitsja taotlust kohaldada tema kaitsealusele karistust
kohaselt alla seaduses sätestatud alammäära, kuivõrd nimetatud sätte kohaldamine eeldab erandlike asjaolude esinemist mida aga käesoleval juhul tuvastatud ei ole. H.A-le karistuse kohaldamisel lähtus kohus järgmisest asjaoludest – H.A süü seisnes käesolevas kriminaalasjas selles, et ta grupis kallaletungi käigus lõi P. P. rusikaga ühel korral näo (s.o. lõua) piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Rohkem vägivaldset käitumist tema käitumises tuvastatud ei ole. Sarnaselt Erik Korobovile sai ka H.A vägivaldne käitumine ajendi P. P. eelnevast vägivaldsest käitumisest süüdistatavate sõbra suhtes. Kriminaalmenetlusega on tuvastatud H.A käitumises kergendava asjaolu – puhtsüdamliku kahetsuse esinemine. H.A on küll varem korduvalt kohtulikult karistatud olnud, kuid tema varasemad karistused on valdavalt olnud mitte vägivaldsete vaid varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et H.A-le on võimalik kohaldada lühemaajalist vangistust, milline kuulub seoses lühimenetlusega KrMS § 238 lg 2 alusel vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning seda tingimuslikult keskmise pikkusega katseaja kohaldamisega. Kuna H.A pani käesoleva kuriteo toime enne teise, s.o. 16.05.2008 a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kuulutamist, tuleb talle karistuse kohaldamisel lähtuda liitkaristuse mõistmisel
lg 1 ja § 64 lg 1 ettenähtud alustest ning lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Tsiviilhagi antud kriminaalasjas esitatud ei ole. Menetluskuludena kuuluvad väljamõistmisele Erik Korobovilt 2875 krooni ekspertiisitasu seoses kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimisega kriminaalasjas kannatanu P. P. suhtes (t.l. 23), kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjatele koopiate tegemise eest Erik Korobovilt 250.60 krooni ja H.A-lt 250.60 krooni, samuti kaitsjatasud määratud kaitsjate osalemise eest kriminaalmenetluses – Erik Korobovilt 9192.20 krooni Avo Pärmanni osalemise eest kriminaalasja kohtueelses menetluses ja H.A-lt 2378.88 krooni Rünno Roosmaa osalemise eest. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt tuleb Erik Korobovilt välja mõista 10875 krooni sundraha seoses tema poolt esimese astme kuriteo toimepanemisega ning H.A-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 6525 krooni sundraha seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega. Teet Olvik Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.