lg 2 p 4,5, 9 ja § 202 lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Maksim Kink Süüdistatav U.Z ik: XXX, VF kodanik, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, viibib Vanglas. Tõkend- kahtlustatavana kinni peetud 23.08.2008, vabastatud 24.08.2008, kahtlustatavana kinni peetud 13.10.2008, vahistamine alates 15.10.2008 Varem karistatud:
4. Harju Maakohtu 24.10.2006 otsusega
5. Harju Maakohtu 15.12.2006 otsusega
lg 2 p 4 - § 25 lg 1 järgi vangistus 1 kuu,
Vabanes vanglast 26.07.2007.a Harju Maakohtu 26.07.2007.a määruse alusel, juhindudes
§-st 5 lg 2 ja
RakS § 1 lg 3 1 Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. U.Z süüdi tunnistada
lg 2 p 4, 5, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 9 (üheksa) kuud. 2. U.Z süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 3.
lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 5.
lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 23.08.2008 kuni 24.08.2008, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates U.Z-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 13.10.
Samuti tema, 23.08.2008.a kella 11.00 paiku ostis aadressil Tallinn, Reisijate tn 1 asuvalt Balti jaama turult uurimisel tuvastamata isikult RP kuuluva jalgratta väärtusega 5090 krooni, olles teadlik, et nimetatud jalgratas on eelnevalt varastatud ning kasutas nimetatud jalgratast kuni kinnipidamiseni kannatanu RP poolt 23.08.2008.a kella 20.00 paiku Tallinnas XXX maja juures. Seega U.Z , omandades ja hoides süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, pani toime
Kohtuistungil süüdistatav U.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on süüdistatava süü tõendatud ning süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 16.06.2008 koostatud kannatanu JPS ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.06.2008 kella 03.30 paiku oli ta üksinda Tallinna sadamas asuva kaubanduskeskuse №rde Centrumi juures, kui nägi tema poole liikumas Ahtri tänava poolt kolme meesterahvast ja ühte naisterahvast. Järsku üks neist jooksis tema juurde, haaras käest halli värvi korpusega №kia E 70 mobiiltelefoni, nurkadel kriimustused, väärtusega 6500 krooni, millega jooksis D- terminali poole. Teised jalutasid rahulikult edasi. Kannatanu läks tütarlapse juurde ja palus, et nad telefoni tagastaksid, kuid tütarlapse kõrval jalutanud kaks meesterahvast läksid agressiivseks ja rääkisid midagi vene keeles. Kuna kartis kallaletungi, siis lasi isikutel minna. Helistas teise telefoniga kohe Soome ja lasi Sonero firma telefonikaardi sulgeda, kuid politseisse ei teatanud. Meesterahvas, kes telefoni varastas oli ligikaudu 2025 aastane, ligikaudu 180 cm pikk, kõhna kehaehitusega, tumepruunide lühikeste juustega, seljas oli tume pusa ja tumedad püksid. Teised olid ligikaudu 20-30 aastased. Tütarlaps oli ligikaudu 20 aastane, keskmise kehaehitusega, ligikaudu 155-160 cm pikk, musta värvi sirged lühemad juuksed (kaelani). (t/l 4-5) 3 05.09.2008 koostatud kannatanu JPS ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kannatanu lisada, et „№rde Centrumi" aadressil, Tallinn, Lootsi 7 kõrval, kahe kasiino ees, olid videokaamerad ja hea valgustus. Kannatanu hoidis käes mobiiltelefoni „№kiaE70", halli värvi. Mobiiltelefon oli uus, kuid nurkade on kriimustused IMEI-kood: XXX. Kannatanu jooksis temalt mobiiltelefoni varastanud noormehele järgi kuni poe nurgani. Kui teised selle noormehega kaasas olnud noored temani jõudsid, haaras kannatanu tütarlapse käest ja ütles Moi telefon" lootes, et tüdruk kutsub selle poisi tagasi, kes mobiiltelefoni võttis. Kuid tütarlapsega koos olnud kaks noormeest liikusid rusikas käega tema suunas ja ta lasi tüdruku lahti ja nad kolmekesi jätkasid kõndimist samas suunas, kuhu oli läinud nende kaaslane. Telefon kuulus tema tööandjale. (t/l 6-9) 29.08.2008 koostatud kahtlustatava U.Z-i ülekuulamisprotokolli kohaselt ei tunnista ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 16.06.2008 varahommikul jalutas ta koos ühe oma vähetuttava Katjaga Tallinnas kaubanduskeskuse №rde Cetrum lähedal. Ühel hetkel nägi maas pikali ühte meesterahvast ning temast umbes kahe meetri kaugusel ühte mobiiltelefoni (№kia E70-1). Ta võttis mobiiltelefoni üles ning läks selle pikali oleva meesterahva juurde ning küsis kas see on tema telefon, kuid ta ei vastanud talle midagi. Ta tundus olevat tugevas alkoholijoobes. Seejärel ta raputas teda kätega, et ta üles ärkaks, kuid ta ei ärganud ja pani selle leitud mobiiltelefoni endale tasku ning kõndis Katjaga edasi. Ta ei arvanud, et see maas olnud mobiiltelefon oli selle pikali olnud meesterahva oma, mõtles et ta lihtsalt leidis maast telefoni. Kasutas seda mobiiltelefoni kuskil kaks päeva ning lasi ka oma tuttavatel seda kasutada. Seda ta ei mäleta, kellele ta just seda telefoni veel kasutamiseks andis. Peale seda kui see telefon oli paar päeva tema käes olnud, müüs selle mobiiltelefoni ara ühele oma naistuttavale, N U . Natalja andis talle selle mobiiltelefoni eest 3000 krooni. Lisab veel, et selles maast leitud telefonis oli ka üks sim-kaart, kuid ta ei mäleta, mis kaart see just oli, välismaa oma oli. Selle telefonis olnud sim-kaardi viskas ta minema, kuhu täpselt enam ei mäleta. Kahtlustatava hüüdnimi on Leksus. (t/l 11-12) 28.08.2008 koostatud kahtlustatava Aleksander Kuzminski ülekuulamisprotokolli kohaselt ta end süüdi ei tunnista kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja selgitab, et ta ei mäleta kus ta oli 16.06.2008.a., kuid, seda võib ta kindlalt öelda, et tema seda mobiiltelefoni varastanud ei ole. Rohkem ei oska ta selle asja kohta midagi öelda, sest ta ei mäleta, kes talle selle telefoni võis millalgi helistamiseks anda või milline see telefon üldse välja nägi. Lisab veel, et tal on sõber A Šitov, kelle hüüdnimi on Leksus. Põhjus, miks ta juunis toimunut eriti ei mäleta on see, et ta sel ajal jõi kõvasti alkoholi (oli n.ö tsüklis). Jõi murest. (t/l 15-16) 13.08.2008 koostatud tunnistaja S Ž ´e ülekuulamisprotokolli kohaselt tunneb ta isikut hüüdnimega „Leksus“, kes tegeleb varastatud asjade ostu-müügiga. (t/l 17-20) 14.08.2008 koostatud tunnistaja L N ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistaja ei tea, kes pani toime mobiiltelefoni varguse 16.06.2008 №rdea Centrumi juures. Tunnistajal on Aleksei (hüüdnimi Leksus) telefoni number telefonis olemas. Kes talle 16.06.2008 ja 17.06.2008 helistas, seda tunnistaja ei tea. (t/l 25-28) 23.10.2008 koostatud tunnistaja N U ülekuulamisprotokolli kohaselt omandas ta mobiiltelefoni NOKIA E 70 Alekseilt ning 2-3 nädala möödudes andis selle laenu katteks Balti Jaama pandimajja. Kuulis ka, et Aleksei hüüdnimi on Leksus. Mobiiltelefoni ostmise käigus kinnitas ta talle, et see aparaat kuulub tema tuttavale ning too tahab seda müüa, sest vajab raha ning telefon ei ole varastatud. Mobiiltelefoni omandas ta ligikaudu juuni keskel. Telefon oli tumedat värvi. Tema omandas selle 300 krooni eest ja ligikaudu sama summa eest andis selle ka pandimajja. Seda, millise kaardiga ta telefoni kasutas, ta ei mäleta.(t/l 36-38) 05.11.2008 koostatud tunnistaja E P ülekuulamisprotokolli kohaselt 16.06.2008.a. vara hommikul umbes kella 03.30 paiku tema koos U.Z-iga olid Tallinnas, Lootsi tänava kasiinost väljunud ja liikusid sadama suunas. Nad olid kahekesi. Nägid, et üks meesterahvas on seljaga vastu „№rde Centrumit" „Hesburgeri" kaupluse seina vastas ja magas. Tema ees umbes ühe meetri kaugusel oli maas mobiiltelefon. Heleda korpusega, 4 firma võis olla „№kia". Aleksei võttis selle telefoni maast ja enda kätte ning läks sellega edasi sadama suunas. Tema läks „№rde Centrumi" juures olevasse peatusesse ja sinna tuli talle järgi üks tuttav, kellega nad sõitsid Narva mnt-le Tallinna Ülikooli juurde. Sinna tuli ka Aleksei, kes näitas talle seda joobes meesterahva eest maast võetud telefoni. Ta Alekseile ütles, et ta käitus väga rumalalt kuna seal on palju kaameraid. Tunnistaja ei tea, mis Aleksei selle mobiiltelefoniga tegi.(t/l 41-44) 12.08.2008 koostatud jälitusprotokolli kohaselt selgus, et eespool kirjutatud IMEI koodi kasutati alates 16.06.2008.a. kella 04.40 alates telefoninumber XXXsaadeti 8 SMS-i telefoninumbrile XXX politseiandmebaasis "Kairi" on omanikuks hüüdnime "Leks" kasutav isik. 16.06.2008.a. kell 05.10 telefoninumbrilt XXX, mille omanikuks on "Leks" helistas telefoninumbrile XXX, mille omanikuks on "Andrei Sirbi". Peale seda helistati telefoninumbrilt XXX telefoninumbrile XX, mille omanikuks on "Olga vewi". 16.06.2008.a. kella 07.50 alates telefoninumbrilt XXX helistati kaks korda telefoninumbrile XXX, mille omanik on "Andrei Sirbi". 16.06.2008.a. kell 08.48 sama IMEI koodi kasutades helistati telefoninumbrilt XXX, mille omanikuks on "Serjoga" (täpsem informatsioon isiku kohta puudub) telefoninumbrile XXX, mille omanikuks on "Leks". 16.06.2008.a. kell 09.07 telefoninumbrilt XXX kaks korda telefoninumbrile XXX, mille omanik on tuvastamata. 16.06.2008.a. kell 09.27 telefoninumbrilt XXX helistati telefoninumbrile XXX, mille omanik on tuvastamata. 16.06.2008.a. kell 10.02 sama IMEI koodi kasutades helistati telefoninumbrile XXX, mille omanikuks on "Kermo" telefoninumbrile XXX, mille omanikuks on "Leks". 16.06.2008.a. kell 10.05 telefoninumbrilt 0XXX helistati telefoninumbrile XXX, mille omanikuks on M G . 16.06.2008.a. kell 10.09 sama IMEI koodi kasutades helistati telefoninumbrile XXX, mille omanikuks on Aleksandr Kuzminski. 17.06.2008.a. kell 07.39 helistati telefoninumbrilt XXX telefoninumbrile XXX, mille omanik on tuvastamata.17.06.2008.a. alates kell 15.01 kuni 15.03 sama IMEI koodi kasutades telefoninumbrilt XXXsaadeti SMS-e telefoninumbrile XXX, mille omanikuks on "Musik". (t/l 64-65) 23.08.2008 koostatud kannatanu RP ülekuulamisprotokolli kohaselt 23.08.2008 varastati kannatanule kuuluv jalgratas maja trepikojast aadressilt XXX, Tallinn. Kannatanu arvab, et mõlemad maja välisuksed võisid olla lukustamata. Jalgratas oli soetatud 08.08.2008 5090 krooni eest. Ise kannatanu midagi ei kuulnud. Samal ööl oli üks tundmatu noormees üritanud akna kaudu sisse tungida korterisse nr 2. Maja elanikke nähes noormees põgenes. (t/l 87-88) 23.08.2008 koostatud kannatanu RP ülekuulamisprotokolli kohaselt umbes kella 20.00 paiku ta läks oma autosse, istus autos ja nägi, et tema majast sõitis mööda rattaga tundmatu meesterahvas. Ta sai ta kätte, hoidis ratast ja ütles talle, et see on tema rattas. Meesterahvas vastas talle, et ta ostis selle ratta Balti jaama turult 400 EEK eest. Ta ütles talle, et kutsub politsei. Meesterahvas ootas rahulikult. Kannatanule tagastati jalgratas.(t/l 89-91, 92-94) 23.08.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks sündmuskohaks elumaja aadressil Tallinn, XXX. Maja tänavapoolne uks oli lukustatud, kuid füüsilise jõuga avatav, hoovipoolne uks oli vaatluse hetkel avatud asendis.(t/l 96) 24.08.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks jalgratas Merida Urban 75, raami numberiga XXX. (t/l 97-102) 23.08.2008 koostatud kahtlustava kinnipidamise protokolli kohaselt peeti 23.08.2008 kinni U.Z seoses RP kuuluva jalgratta vargusega. (t/l 103-105) 24.08.2008 koostatud kahtlustatava U.Z-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt ta end süüdi ei tunnista kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 23.08.2008.a kella 11.00 ja 12.00 vahel läks ta Balti jaama turule selle eesmärgiga, et vaadata, mida turul müüakse. Turule jõudes nägi, et üks 23 aastane meesterahvas pakkus müügiks jalgratast. №ormees küsis jalgratta eest 700-800 krooni, aga tema selle eest nii palju maksta ei tahtnud. Näitas talle 400 krooni ning ütles talle, et kas võtad ainult 400 krooni või ta ei ostagi. №ormees oli sellega nõus. Maksis talle 400 krooni ning sõitis jalgrattaga minema. 5 23.08.2008.a kella 20.00 paiku sõitis jalgrattaga kauplusest koju. Mingil hetkel, kui oli Salme tänaval, märkas, et mingi meesterahvas jookseb talle järgi. Peatus ning kui antud meesterahvas tema juurde jõudis, siis võttis ta jalgrattast kinni ja ütles, et see on tema oma. Vastas, et kuidas see saab tema oma olla, kui ta alles täna ostis selle turult. Seejärel ütles ta, et seda ta uskuski, et jalgratas turule müügiks viiakse ning et tahtis ise ka vaatama minna, kuid ei olnud jõudnud. Seejärel kutsus antud meesterahvas politsei ning nad jäid neid ootama. Kui politsei kohale jõudis, siis toimetati ta Põhja politseiosakonna aadressil Tallinn, Erika 15. Meesterahvas, kes talle jalgratta müüs oli tema jaoks tundmatu. Nägi antud meesterahvast esimest korda. Ta oli kusagil 1.90 cm pikk, väga lühikeste ja tumedate juustega, kehaehituselt täidlasem. Seljas kandis ta sinist värvi T-särki, mis oli ilma kirjadeta. Jalas olid tal Umbro firma musta värvi dressipüksid ning valget värvi ning määrdunud spordijalatsid. Kui jalgratta ostis, siis teadis, et see jalgratas on varastatud. Aimas seda sellepärast, et kuna see jalgratas oli uus, siis ei saanud see jalgaratas nii vähe maksta, välja arvatud sel juhul, kui see on varastatud. Samuti ütles see sama meesterahvas, kellelt ta jalgratta ostis, et see ratas on varastatud, aga et see jalgratas on varastatud Tallinnast väljaspool. Ta ütles seda talle peale seda, kui oli jalgratta juba ära ostnud. Küsis seda ise tema käest. Kuigi teadis, et jalgratas, mille ta ostis on varastatud, hakkas ta seda sellegipoolest kasutama.(t/l 106-108) 24.08.2008 koostatud kahtlustatava U.Z-i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab kahtlustatav, et pani toime kuriteo, mis seisneb selles, et tema hoidis ja kasutas kolmanda isiku kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara ja lisas, et teab, et kell 11.00 ja 12.00 vahel Balti Jaama turul ostetud ratas oli varastatud. Kahetseb tehtut. (t/l 109-110) 13.10.2008 koostatud Prisma Peremarket AS-i avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktis nähtuvalt 13.10.2008 kell 17.44 peeti kinni nende kauplusest isik, kelle juurest avastati Prisma Peremarket AS-ile kuuluvat kaupa 129 krooni väärtuses. Osaliselt kaup tagastati kauplusele. Rikutud oli Fazer´i saiad „Dallas“ maksumusega 36,04 krooni. (t/l 117, 118) 13.10.2008 koostatud tunnistaja S P ´i ülekuulamisprotokolli kohaselt oli tunnistaja tööl turvatöötajana Kristiine Keskuses, kui sai keskusest teate, et kinni tuleb pidada üks noormees. Turvakontrolli käigus selgus, et isikul oli taskutes AS Prisma Peremarketile kuuluvat kaupa kogusummas 129 krooni. Kaup tagastati osaliselt kauplusele. (t/l 120) 14.10.2008 koostatud kannatanu esindaja J A ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 13.10.2008 kell 17.44 kinnipeetud isikult leitud Prisma Peremarket AS-ile kuuluv kaup saiakesed ei olnud enam müügi kõlblikud, sest kaks sorti oli pandud ühte kotti ja kohupiimaga ketud saiadelt oli maha tulnud pealmine kiht. (t/l 121-124) 13.10.2008 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokolli kohaselt peeti 13.10.2008 kinni seoses Prisma Peremarket AS-ile kuuluva kauba vargusega summas 129 krooni kinni U.Z. (t/l 128) Ärakiri 03.12.2007 otsusest väärteoasjas nr 2318,07,009992, millega karistati U.Z-i
(t/l 129-130) Ärakiri 03.06.2008 otsusest väärteoasjas nr 2316,08,004122, millega karistati U.Z-i
(t/l 131-132) 14.10.2008 koostatud kahtlustatava U.Z-i ülekuulamisprotokolli kohaselt 13.10.2008.a kella 17:30 paiku läks ta aadressil Endla 45, Tallinn asuvasse kauplusesse Kristiine Prisma. Läks nimetatud kauplusesse kavatsusega sealt midagi ära varastada, kuna raha tal ei ole, aga süüa tahtis kõvasti. Olles juba Kristiine Prisma kaupluses, märkas kondiitritoodete osakonnas riiulite peal erinevaid saiakesi ning otsustas saiakesi varastada. Kuna neid saiakesi oli vaja kaaluda ja ise võtta, siis valis ühte sorti kaks saiakest (ei mäleta ei nende nimetust ega ka täpset väljanägemist) ning teist sorti neli saiakest, mis olid ümarad ja glasuur oli peal. Nimetatud saiakesi pani kotikesse mitte käega, vaid spetsiaalse labidakesega, mis asus saiakeste letis. Võetud saiakesi ei kaalunud. Kassas oli palju rahvast, pikk järjekord, ning turvamehi kuskil läheduses ta ei märganud ja seejärel pani saiakesi jope alla, põue. Siis otsustas 6 veel kassa juures asuvast suitsupakkide letist võtta kaks "Marlboro" suitsupakki, mida ka tegi teiste jaoks märkamatult (nagu talle tundus) ning pani endale jope alla põue. Peale seda läks järjekorrast mööda ning ei tasunud kauplusest võetud kauba eest, kuna tal ei olnud raha selleks. Koheselt kui ta möödus kassast pidas ta kinni turvamees ja viis turvaruumi, kust palus tal varastatud asju taskutest välja võtta, mida tema ka tegi. Ta ei ole Kristiine Prismast võetud saiakesi rikkunud, pole neid söönud ega käega puutunud. Ta ei ole nõus sellega, et rikkus saiakesi. Kõik varastatud saiakesed, kuus tükki, olid ühte pakendkotti pakitud ning on kummaline, et osa on rikutud tema poolt ja osa jäi rikkumata. Kõik varastatud kaup oli poele tagastatud Väga kahetseb toimepandud kuritegu. (t/l 133-136) Väljatrükk 24.10.2006 otsusest kriminaalasjas nr 1-06-2883, millega karistati U.Z-i
(t/l 151152) Väljatrükk 15.12.2006 otsusest kriminaalasjas nr 1-06-16104, millega karistati U.Z-i
lg 2 p 4 - 25 lg 2 alusel vangistusega 1 kuu, mida suurendati Harju maakohtu 20.02.2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.. (t/l 153) Väljatrükk 26.07.2007 kohtumäärusest kriminaalasjas nr 1-06-16104, millega vabastati U.Z 15.12.2006 otsusega mõistetud karistusest.. (t/l 154) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2007 oli 0 krooni. (t/l 159) 02.03.2009 esitatud vastusest kiireloomulisele õigusabipalvele-soomlasest kannatanu ja kannatanu tööandja I OYj esindaja ülekuulmisprotokollidest nähtub, et telefoni omanik oli I OYj ja Juha Pekka Suvisaarile oli kuni 16.06.2008 antud kasutada mobiiltelefon №kia E70 maksumusega 50-100 eurot. I OYj tsiviilhagi ei esita. (t/l 185-186, 191-192) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud U.Z-i süüd tunnistavaid ütlusi, kahtlustatavana ülekuulatud Aleksander Kuzminski ütlusi, kannatanute JPSja RP ütlusi, kanatanu Prisma Peremarket AS-i esindaja J A ja I OYj esindaja ütlusi, tunnistaja S Ž ´e, L N , N U , P ja S P ´i ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli, jälitusprotokolli, Prisma Peremarket AS-i avaldust, otsuste ärakirju, kohtuotsuste ja määruste väljatrükke asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli U.Z temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal, so 16.06.2008 isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud. Seega oli U.Z
16.06.2008.a kella 03:30 paiku Tallinnas Lootsi 7 asuva „№rde Centrum“ kaubanduskeskuse juures avalikult haaras U.Z JPS käest ära ja viimase nähes I OYJ kuuluva mobiiltelefoni №kia E70, pannes sellega toime varguse avalikult, kuid vägivalda kasutamata. 13.10.2008.a. kella 17.44 ajal viibides Tallinnas Endla 45 asuvas ja Prisma Peremarket AS’ile kuuluvas Kristiine Prisma kaupluses jättis U.Z kauba eest tasumata 129 krooni ja ta peeti kinni turvatöötajate poolt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal ka isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust. Seega oli U.Z
Samas, kuivõrd
lg 2 p 9 puudutav seadusemuudatus leidis aset pärast 16.06.2008 varguse toimepanemist, ei saa kohus süüdistatava käitumist 16.06.2008 hinnata
lg 2 p 9 järgi, kuivõrd sel ajal seadusemuudatus ei kehtinud ja see tegu tuleb eraldi kvalifitseerida
Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime 7 pannud varguse ja kes on viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust so
Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 23.08.2008.a kella 11.00 paiku ostis aadressil Tallinn, Reisijate tn 1 asuvalt Balti jaama turult uurimisel tuvastamata isikult RP’le kuuluva jalgratta väärtusega 5090 krooni, olles teadlik, et nimetatud jalgratas on eelnevalt varastatud ning kasutas nimetatud jalgratast kuni kinnipidamiseni kannatanu RP poolt 23.08.2008.a kella 20.00 paiku Tallinnas XXX maja juures. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisena ja hoidmisena so
Kohtueelsel menetlusel on Prisma Peremarket AS esitanud tsiviilhagi 36,04 krooni nõudes, mis sisaldab endas varastatud ja rikutud kauba maksumust. Varastatu koguväärtus oli 129 krooni. Rikutud oli kaupa 36,04 krooni väärtuses. Süüdistatav leiab, et tema kaupa rikkunud ei ole. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt U.Z-ilt Prisma Peremarket AS´i kasuks väljamõistmisele, kuivõrd kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt olid saiakesed kaetud glasuuriga ning põe peites surus süüdistatav saiakesed kokku, mistõttu glasuur pudenes maha ning kauba kaubanduslik välimus oli rikutud ning seda ei ole enam võimalik müüa. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava U.Z-i poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 36,04 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista U.Z-ilt Prisma Peremarket AS-i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist.
lg 2 p 5, 7, 9 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.
lg 1 ettenähtud süüteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt puudub süüdistataval legaalne sissetulek juba aastaid. Kuivõrd süüdistataval puudub legaalne sissetulek, siis ei ole võimalik kohaldada tema suhtes rahalist karistust. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 5 korda. Süüdistatava isikuandmed ja järjekindel varavastaste kuritegude toimepanemine viitavad ilmselgelt asjaolule, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ning jätkab vabadusse pääsedes uute varavastaste kuritegude toimepanemist, mida ta viimaste aastate jooksul korduvalt ja järjekindlalt on suutnud tõestada. Seetõttu arvestades süüdistatava isikuandmeid, toimepandud kuritegude iseloomu ja eesmärki ning nende toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele.
lg 2 p 4, 5, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel arvestab kohus toime pandud kuritegude rohkust ja toimepanemise asjaolusid, millistest tulenevalt tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. Samas loobus üks kannatanu tsiviilhagist ja teisele 8 tekitati varaline kahju väga väikeses summas. Taolisi asjaolusid arvestades asub kohus seisukohale, et arvestades vara väärtust, mille vastu oli rünne suunatud, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Mis puudutab
lg 1 ettenähtud kuritegu, siis süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara saadi kätte ja tagastati omanikule, mistõttu ei ole süüdistatava süü kuigi suur ja süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuigi kõigi süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude puhul on tegemist varavastaste kuritegudega, on erinevate kuritegude eesmärgid olnud erinevad ja nad on ka toime pandud erineval ajal ja erineva tahtlusega ning erineva ründe vormiga, mistõttu leiab kohus, et karistused erinevalt kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest kuuluvad täies ulatuses liitmisele. Märt Toming kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.