Kohustada D.A katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta Süüdimõistetu RESOLUTSIOON - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva 1 loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada D.A katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2 sätestatud järgmist lisakohustust: - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Määrata D.A kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada D.A karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.05.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. D.A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 20.11.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §113 järgi ja karistatud vangistusega 6 aastat alates 20.11.2008. Tartu Ringkonnakohtu 25.03.2009 otsusega tühistati eelnimetatud maakohtu otsus muuhulgas D.A süüditunnistamises ja karistamises KarS §113 järgi, tunnistati ta süüdi KarS §115 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud. Vangistuse alguse osas jäeti kohtuotsus muutmata. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud distsiplinaarkaristusi. Iseloomustuse kohaselt asub kinnipeetav vanglas vastuvõtuosakonnas ega ole hõivatud õppe- ja tööalase tegevusega. Kinnipeetav on 25 aastat töötanud ametlikult xxx. Vabanemisjärgselt asub tööle võimalikult samale töökohale, hoiab pidevalt kontakti endise tööandjaga. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda, vangistuses viibib samuti esimest korda. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga, sooritatud kuritegu kahetseb. Kinnipeetav on temaga töötavate ametnike suhtes positiivse hoiakuga, nõustub kriminaalhooldusega, mõistab järelevalve kohustusi ja eeliseid. Kriminaalhooldusametnik Marika Sarapi kodukülastuse kohaselt on kinnipeetava elukohaks kõigi mugavustega 2-toaline korter, mille osas on võlgnevused ja kus hetkel elavad kinnipeetava tütar ja pensionärist ema. Tütar on isa ennetähtaegse vabanemisega nõus, suhtleb temaga tihedalt ning käib kokkusaamistel. Tütar hindab suhteid isaga väga headeks. Kinnipeetav püüab probleeme lahendada rahulikult, seda näitab ka suhtumine kaaskinnipeetavatesse ja suhtlemine ametnikega. Vestlustes ei näita kinnipeetav üles vaenu ega negatiivset suhtumist ümbritsevasse. Kinnipeetav on nõus tegema koostööd erinevate asutustega ja eelkõige kriminaalhooldusega, mõistab selle vajalikkust. Ühiskond on ohustatud, kuid ohtu võib pidada madalaks, kuna kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda ning tegemist oli alkoholijoobes toimepandud provotseeritud kuriteoga. Kinnipeetav mõistab oma teo tagajärgesid ja kahetseb. 2 Maakohtu istung Kinnipeetav D.A taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et töökoht on tal tänu suhete hoidmisele tagatud, ka peab ta hoolitsema oma tütre ja ema eest. Kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja lisakohustusi on kinnipeetav nõus täitma ja leiab, et nende järgimine ei valmista talle mingeid raskusi. Prokuröri abi Sergei Travnikov nõustus maakohtu istungil kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega ja palus panna kinnipeetavale lisaks KarS §75 lg.1 sätestatud kontrollnõuetele ka §75 lg.2 p.2, 4 ja 8 sätestatud lisakohustused. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et D.A tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus leiab, et antud asjas esinevad alused D.A vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav viibib vangistuses alates 11.02.2008, s.o. 1 aasta ja 5 kuud. Karistust on jäänud lõpuni 09.08.2010 kanda veel 1 aasta 1 kuu. Seega on kinnipeetav vangistuses viibinud kauem, kui jääb veel karistust kanda. Kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistamata, ka vangistuses viibib esimest korda. Nagu nähtub Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku iseloomustusest, ei samasta kinnipeetav end kriminaalse subkultuuriga ja sooritatud kuritegu kahetseb. Distsiplinaarkorras ei ole kinnipeetavat vangistuses karistatud. Ametnike suhtes on kinnipeetav positiivse hoiakuga, kriminaalhooldusega nõustub ja mõistab selle kohustusi ja eeliseid. Vangistusest vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on 2-toalise kõigi mugavustega korteriga, kus hetkel elavad kinnipeetava ema ja tütar. Kinnipeetav on kogu vangistuse vältel pidanud tihedat sidet oma eelneva töökohaga xxx, kus ta on töötanud 25 aastat ja kuhu loodab tööle asuda ka peale vabanemist. Kinnipeetaval on säilinud väga head suhted sotsiaalse lähivõrgustikuga, eriti tütrega, kes on nõus isa ennetähtaegse vabanemisega ja ühisele elamispinnale elamaasumisega. 3 Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku iseloomustuse kohaselt püüab kinnipeetav probleeme lahendada rahulikult, on nõus tegema koostööd erinevate asutustega ja eelkõige kriminaalhooldusega. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskond küll ohustatud, kuid antud ohtu võib pidada madalaks, kuna isik on kriminaalkorras karistatud esmakordselt ning tegemist oli alkoholijoobes toimepandud provotseeritud kuriteoga. Arvestades eeltoodu ja kriminaalhooldusametniku seisukohta, leiab maakohus, et käesolevas asjas on põhjendatud D.A vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vabastades kinnipeetava käesoleval ajal, on võimalik teostada tema üle vastavalt KarS §76 lg.4 kriminaalhooldust kuni tegeliku karistusaja lõpuni, s.o. kuni 09.08.2010. Kuigi tegemist on isikuga, kes on kriminaalkorras karistatud esimest korda ja ning kes kannab esimest korda ka reaalset vangistust, leiab maakohus, et järelevalve vabanemise puhul on siiski äärmiselt vajalik. Vastavalt KarS §76 lg.4 tuleb D.A-le vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel mõista katseaeg kuni 09.08.2010. Sellel ajal allutatakse D.A KarS §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud käitumiskontrollile järgmiste nõuete täitmisega: - elada alalises elukohas xxx - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks - saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Maakohus nõustub prokuröri abiga selles osas, et kinnipeetavale tuleb panna lisakohustuseks katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume (KarS §75 lg.2 p.2), kuna kohtuotsuse kohaselt oli kinnipeetav kuriteo toimepanemise ajal alkoholijoobes. Teiste prokuröri abi poolt nimetatud lisakohustuste panemist kinnipeetavale ei pea maakohus vajalikuks ja põhjendatuks. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. Anne PALMISTE Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.