lg 2 p3 järgi kokkuleppemenetluses; R.P süüdistus
lg 1; § 320 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses; B.J-i süüdistus
lg 1 järgi kokkuleppemenetluses; Veiko Veiman`i süüdistus
lg 1 järgi kokkuleppemenetluses; Z.K süüdistus
lg 1; 344 lg 1; 345 lg 1; 209 lg 2 p3 järgi kokkuleppemenetluses; F.H süüdistus
lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses; Tarmo Arumäe süüdistus
lg 1 järgi kokkuleppemenetluses; Jüri Koort`i süüdistus
lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Aro Siinmaa Süüdistatavate andmed B.D : elukoht: XXXXX XX; isikukood: XXX; kaitsja nimi: Andres Veski; karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 21.02.2005.a. Jõgeva Maakohtu poolt
, 215 alusel 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega 2 aasta ja 6-kuulise katseajaga; väärtegude toimepanemise eest karistatud 5-l korral, viimati 06.01.2009.a. LS § 747 alusel 420.- krooni suuruse rahatrahviga; tõkendit ei ole kohaldatud; 1 R.P: elukoht: XXXXXXX; isikukood: 3671182721; kaitsja nimi: Aivar Kello; karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati 19.12.2006.a. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt
alusel 4 kuulise vangistusega 3-aastase katseajaga; väärtegude toimepanemise eest karistatud 3-l korral, viimati 24.11.2006.a. LS § 7417 alusel 7200.- krooni suuruse rahatrahviga; tõkendit ei ole kohaldatud; B.J : elukoht: XXXXXXXX; isikukood: XXX; kaitsja nimi: Anu Pärtel; karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 02.10.2003.a. Tartu Maakohtu poolt
alusel 3-kuulise vangistusega 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega; väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral, viimati 25.09.2007.a. AS § 70 alusel 180.- krooni suuruse rahatrahviga; tõkendit ei ole kohaldatud; Veiko Veiman: elukoht: XXXXXX; isikukood: 38301282748; kaitsja nimi: Marina Valge; karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärtegude toimepanemise eest karistatud 1-l korral: 16.10.2008.a. LS § 7435 alusel 1500.- krooni suuruse rahatrahviga; tõkendit ei ole kohaldatud; Z.K : elukoht: XXXXXXX (asub Tartu vanglas); isikukood: XXX; kaitsja nimi: Leanika Tamm; karistatus: kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 28.05.2003.a. Jõgeva Maakohtu poolt
lg 1 alusel 6000.- krooni suuruse rahalise karistusega; väärtegude toimepanemise eest karistatud 12-l korral, viimati 10.12.2008.a. LS § 7422 alusel 2400.- krooni suuruse rahatrahviga; tõkend: vahistamine (alates 26.11.2008); F.H: elukoht: XXXXXX; isikukood: XXX; kaitsja nimi: Ahto Sirendi; karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati 02.11.2005.a. Põlva Maakohtu poolt
, 306 alusel 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega 2-aastase katseajaga; väärtegude toimepanemise eest karistatud 3-l korral, karistus kustunud; tõkendit ei ole kohaldatud; Tarmo Arumäe: elukoht: XXXX; isikukood: 37607052727; kaitsja nimi: Rainer Objartel; karistatus: kriminaalkorras 2 karistatud 1-l korral, karistus kustunud; väärtegude toimepanemise eest karistatud 3-l korral, viimati 29.12.2008.a. LS § 7422 alusel 2400.- krooni suuruse rahatrahviga; tõkendit ei ole kohaldatud; Jüri Koort: elukoht: XXXXXXX; isikukood: 36905052716; kaitsja nimi: Aivar Hint; karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, karistus kustunud; väärtegude toimepanemise eest karistatud 4-l korral, viimati 08.01.2009.a. LS § 741 alusel 7200.- krooni suuruse rahatrahviga; tõkendit ei ole kohaldatud Advokaadid: Anu Pärtel, Leanika Tamm, Marko Paabumets, Aivar Hint, Marina Valge, Ahto Sirendi, Rainer Objartel Süüdistavate kaitsjad RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 239- § 249 kohus, otsustas: Süüdi tunnistada B.D
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.D 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdi tunnistada R.P
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada R.P
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga mõistes liitkaristuseks R.P-le 1 (üks) aasta vangistust. 3
alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.-26.11.2008.a., s.o. 2 (kaks) ööpäeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 (neli) kuud vangistust võrra – mõistes liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 966 tundi (483 päeva vangistust).
Üldkasulik töö on tasuta töö, kestusega kuni 8 tundi päevas ; kui üldkasulikku tööd tehakse põhitööst või õpingutest vabal ajal vabal ajal, ei tohi selle kestus päevas ületada nelja tundi. Raul Rajak peab vastavalt
§-le 75: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdi tunnistada B.J
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.J 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdi tunnistada Veiko Veiman
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Veiko Veiman 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdi tunnistada Z.K
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 4 Süüdi tunnistada Z.K
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Z.K
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Z.K
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust ning mõista Z.K-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust ning 2 (kahe) aasta ja 15 (viieteistkümne) päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui Z.K 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise algus 26.november .2008.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Tühistada Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt 28.11.1008 Z.K-le kohaldatud lisapiirangud. Süüdi tunnistada F.H
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui F.H 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdi tunnistada Tarmo Arumäe
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tarmo Arumäe 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Süüdi tunnistada Jüri Koort
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. 5
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jüri Koort 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tsiviilhagid rahuldada Välja mõista Z.K-lt ja Raul Rajak`ilt solidaarselt AS-le If Eesti Kindlustus (äriregistrikood: 10100168; aadress: Pronksi 19, 10124 Tallinn; telefon: 6671100) 29 067(kakskümmend üheksa tuhat kuuskümmend seitse) krooni ja 80 senti tekitatud kahju hüvituseks. Välja mõista Z.K-lt ja B.J-ilt solidaarselt AS-le If Eesti Kindlustus (äriregistrikood: 10100168; aadress: Pronksi 19, 10124 Tallinn; telefon: 6671100) 42 296 (nelikümmend kaks tuhat kakssada üheksakümmend kuus) krooni ja 61 senti tekitatud kahju hüvituseks. Välja mõista Z.K-lt ja Veiko Veimanilt solidaarselt Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le (registrikood: 10055752; aadress: Vambola 6, 10114 Tallinn; telefon: +372 628 1800; arvelduskonto Swedbank`is nr 221001130169) 466 (nelisada kuuskümmend kuus )krooni tekitatud kahju hüvituseks. Välja mõista Z.K-lt , Jüri Koort`ilt ja Tarmo Arumäe`lt solidaarselt Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le (registrikood: 10055752; aadress: Vambola 6, 10114 Tallinn; telefon: +372 628 1800; arvelduskonto Swedbank`is nr 221001130169) 75 000 (seitsekümmend viis tuhat) krooni tekitatud kahju hüvituseks. Välja mõista Z.K-lt AS-le Hansa Varakindlustus (registrikood: 11269248; aadress: Liivalaia 12, 15039 Tallinn; telefon: 8882220; arveldusarve nr 221032242576) 326 933(kolmsada kakskümmend kuus tuhat üheksasada kolmkümmend kolm) krooni ja 64 senti tekitatud kahju hüvituseks. Riiginõuded Välja mõista KrMS 179 lg. 1 p. 2 alusel B.D-lt , R.P-lt , B.J-ilt , Veiko Veiman`ilt, Z.K-lt, F.H-lt, Tarmo Arumäe`lt, Jüri Koort`ilt kui teise astme kuriteos süüdimõistetutelt igaühelt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel R.P-lt menetluskulu summas 1433(üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm) krooni ja 70 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel B.J-ilt menetluskulu summas 1929(üks tuhat üheksasada kakskümmend üheksa) krooni ja 30 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Veiko Veiman`ilt menetluskulu summas 495 (nelisada üheksakümmend viis krooni ) 60 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Z.K-lt menetluskulu summas 1486(üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus )krooni ja 80 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel F.H-lt menetluskulu summas 1982(üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks)krooni ja 40 senti riigieelarvesse. 6 Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Jüri Koort`ilt menetluskulu summas 1929(üks tuhat üheksasada kakskümmend üheksa) krooni ja 30 senti riigieelarvesse. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja sundrahad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Asitõendid: Immobilaiseri kaart, võti koos immobilaiseriga ja sõiduki registreerimistunnistus asuvad kriminaalasja juures (I kd tl 15); mootorratta poritiib asub Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis (I kd tl 34-35); mootorratas Kawasaki, mootorratta kütusepaak, esilaterna korpus, reflektor koos lambiga, näidikute blokk, indikaatorlampide blokk, näidikute ja indikaatorlampide bloki kinnitusdetail, esiporilaud, suunatuled, külgmised plastdetailid, ja sadul asuvad Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis (I kd tl 38-46); mobiiltelefon №kia 1100 koos aku ja ZEN sim-kaardiga asuvad kriminaalasja materjalide juures (I kd tl 50-51) – kohtuotsuse jõustumisel vabastada asitõendite staatusest ja tagastada omanikele. Salvestised: DVD plaat salajase pealtkuulamise salvestistega asub kriminaalasja materjalide juures (I kd tl 52) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Lõuna Ringkonnaprokuratuuris prokuröri , süüdistatavate ja kaitsjate vahel sõlmitud kokkulepped B.D süüdistatakse selles, et tema grupis koos F.H ja Z.K-ga 29.10.2008. a lõi AS Hansa Liising Eesti Lõuna-Eesti regiooni haldurile K.K. ´ile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et esitas F.H SEB panga konto nr XXXXXXX väljavõtte ajavahemikust 15.04.2008.a kuni 15.10.2008.a, mille kohaselt F.H sissetulek oli oluliselt suurem tegelikust, eesmärgiga sõlmida liisingleping sõidukile BMW 740D vin-koodiga WBAGM41020DS00277 maksumusega 499 900 krooni. Seega pani B.D toime § 209 lg 2 p3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel grupi poolt. R.P süüdistatakse selles, et tema 7 - - esitas koos Z.K-ga 03.08.2004.a Tartus AS-i If Eesti Kindlustus kahjukäsitlusüksuse Tartu büroole kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kahjuteate selle kohta, et 02.03.2008.a kella 23.08 paiku toimus Jõgevamaal liiklusõnnetus, kus sõiduk Opel Omega reg nr XXX XXX , mida juhtis R.P , põrkas anna teed märki eirates kokku sõidukiga Nissan Primera reg nr XXX XXX , mida juhtis Z.K , kuigi tegelikult oli liiklusõnnetus lavastatud. Sellisel teel petsid R.P ja Z.K AS-lt If Eesti Kindlustus välja sõiduki kindlustushüvitise 35 590 krooni; esitas koos Z.K-ga 20.10.2008.a Tartus AS-i If Eesti Kindlustus kahjukäsitlusüksuse Tartu büroole kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kahjuteate selle kohta, et ajavahemikul 18.10.2008.a kuni 19.10.2008.a varastati Kukulinna-Vara maanteelt R.P-le kuuluv mootorratas Kawasaki VN 1500 reg nr XXX XXX väärtusega 110 000 krooni, kuigi tegelikult vargust ei toimunud, vaid see oli lavastatud. Sellisel teel püüdsid R.P ja Z.K AS-lt If Eesti Kindlustus välja petta sõiduki kindlustushüvitist 110 000 krooni. Seega pani R.P toime § 212 lg 1järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. R.P, viibides 21.10.2008.a ajavahemikul kell 13.05-13.20 ja 12.11.2008.a kell 09.1509.35 Tartus Riia 132 kabinetis C204 kannatanuna ülekuulamisel ja olles eelnevalt hoiatatud vastutusest ütluste andmisest aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest
§de 318 ja 320 järgi, andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et ajavahemikul 18.10.2008.a kell 19.00 kuni 19.10.2008.a kell 10.00 varastati Tartumaal Kukulinna-Vedu maanteelt temale kuuluv mootorratas Kawasaki VN 1500 reg nr XXX XXX , kuigi tegelikult vargust ei toimunud, vaid see oli lavastatud eesmärgiga kindlustuselt raha välja petta Seega pani R.P toime
kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt valeütluse andmise. B.J süüdistatakse selles, et tema esitas koos Janar Kase ja Z.K-ga 04.04.2005.a Tartus AS-I If Eesti Kindlustus kahjukäsitlusüksuse Tartu büroole kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kahjuteate selle kohta, et 02.04.2005.a kella 22.30 paiku toimus Tartu-Narva mnt 23.kilomeetril liiklusõnnetus, kus sõiduk Ford Sierra reg nr XXX XXX (sõiduki omanik Janar Kase), mida juhtis B.J, põrkas anna teed märki eirates kokku sõidukiga Subaru Impreza reg nr XXX XXX , mida juhtis Z.K , kuid tegelikult oli liiklusõnnetus lavastatud. Sellisel teel petsid B.J , Janar Kase ja Z.K AS-lt If Eesti Kindlustus välja sõiduki kindlustushüvitise 46 000 krooni. Seega pani B.J toime § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Veiko Veiman’i süüdistatakse selles, et tema esitas koos Z.K-ga 27.08.2007.a Tartus Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS kahjukäsitlusüksuse Tartu büroole kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse 8 loomise ning kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil kahjuteate selle kohta, et 26.08.2007.a kella 03.00 paiku toimus Tartumaal Nigula-Igavere teel liiklusõnnetus, kus sõiduk BMW 328I reg nr XXX XXX , mida juhtis Z.K , põrkas anna teed märki eirates kokku sõidukiga BMW 730I reg nr XXX XXX , mida juhtis Veiko Veiman, kuigi tegelikult oli liiklusõnnetus lavastatud. Sellisel teel petsid Veiko Veiman ja Z.K Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS-lt välja sõiduki kindlustushüvitise 55 000 krooni. Seega pani Veiko Veiman toime § 212 lg 1järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. Z.K süüdistatakse selles, et tema
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.D-le karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.D 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas
§ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.P-le karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus R.P-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.-26.11.2008.a., s.o. 2 (kaks) ööpäeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 (neli) kuud vangistust võrra – mõistes liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
alusel asendada R.P-le vangistus üldkasuliku tööga 966 tundi (483 päeva vangistust).
R.P-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus B.J-ile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 12
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui B.J 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Veiko Veiman`ile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Veiko Veiman 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Z.K-le karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Z.K-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Z.K-le 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Z.K-le karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel suurendada raskeimat üksikkaristust ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
alusel määrata, et kohesele ärakandmisele kuulub 5 (viis) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust ning 2 (kahe) aasta ja 15 (viieteistkümne) päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui Z.K 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise algus 26.11.2008.a.
lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus F.H-le karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui F.H 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks 13 kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Tarmo Arumäele karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tarmo Arumäe 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Jüri Koortile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Jüri Koort 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu, täidab katseajaks kooskõlas
§-ga 75 pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega, ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkulepete juurde ja kinnitas sõltuvalt süü suurusest karistuste valikut ning valitud karistuste otstarbekust. Kokkulepped oli süüdistatavatele arusaadavad. Süüdistavad tunnistasid end süüdi neile esitatud süüdistustes ja jäid kohtus kokkulepete juurde ning kinnitasid nende poolt sõlmitud kokkulepete vastavust nende tahtele. Süüdistatavad nõustusid ka nende vastu esitatud tsiviilhagidega ja olid nõus tsiviilhagid hüvitama vastavuses kokkulepetes sisalduvale. Kaitsjad jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning kinnitasid, et kokkuleppemenetlus on olnud süüdistatavate tahe, kokkulepped on seaduslikult sõlmitud ning kokkulepetes on väljendatud süüdistatavate vaba tahe. Kaitsjad taotlesid kokkulepped kohtuotsusele aluseks võtta. Kohtus süüdistuste arutamisel tegi kohus järelduse, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid ning kokkulepped tuleb kohtuotsusele aluseks võtta. Seega tuleb süüdistatavad süüdi tunnistada ja karistada vastavuses nende poolt Lõuna Ringkonnaprokuratuuris sõlmitud kokkulepetele. B.D tuleb süüdi tunnistada
§ § 209 lg 2 p3 järgi ning karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga tekitatud varalist kahju ei ole. 14 R.P tuleb süüdi tunnistada
§ § 212 lg 1; § 320 lg 1 järgi ning karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Z.K ja R.P tekitasid kuriteoga varalist kahju AS-le If Eesti Kindlustus, kes on esitanud tsiviilhagi 29 067.80 krooni suuruses summas (I kd tl 8). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. R.P poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et R.P vastu esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. B.J tuleb süüdi tunnistada
Z.K ja B.J tekitasid kuriteoga varalist kahju AS-le If Eesti Kindlustus, kes on esitanud tsiviilhagi 42 296.61 krooni suuruses summas (I kd tl 8) VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. B.J-i poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et B.J-i vastu esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Veiko Veiman tuleb süüdi tunnistada
Z.K ja Veiko Veiman tekitasid kuriteoga varalist kahju Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le, kes on esitanud tsiviilhagi 466.- krooni suuruses summas (I kd tl 206-207). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Veiko Veiman`i poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et Veiko Veimani vastu esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Z.K tuleb süüdi tunnistada
lg 1; § 344 lg 1; § 345 lg 1; § 209 lg 2 p3 järgi ning karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Z.K ja R.P tekitasid kuriteoga varalist kahju AS-le If Eesti Kindlustus, kes on esitanud tsiviilhagi 29 067.80 krooni suuruses summas (I kd tl 8); Z.K ja B.J tekitasid kuriteoga varalist kahju AS-le If Eesti Kindlustus, kes on esitanud tsiviilhagi 42 296.61 krooni suuruses summas (I kd tl 8); Z.K ja Veiko Veiman tekitasid kuriteoga varalist kahju Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le, kes on esitanud tsiviilhagi 466.- krooni suuruses summas (I kd tl 206207);. Z.K , Jüri Koort ja Tarmo Arumäe tekitasid kuriteoga varalist kahju Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le, kes on esitanud tsiviilhagi 75 000.- krooni suuruses 15 summas (I kd tl 206-207); Z.K tekitas kuriteoga varalist kahju AS-le Hansa Varakindlustus, kes on esitanud tsiviilhagi 326 933,64 krooni suuruses summas (I kd tl 241244). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Z.K poolt kahju tekitamised olid õigusvastased VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on nende tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et Z.K vastu esitatud nõuded on põhjendatud ja tõendatud ning kuuluvad rahuldamisele. F.H tuleb süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole. Tarmo Arumäe tuleb süüdi tunnistada
Z.K , Jüri Koort ja Tarmo Arumäe tekitasid kuriteoga varalist kahju Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le, kes on esitanud tsiviilhagi 75 000.- krooni suuruses summas (I kd tl 206-207). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tarmo Arumäe poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et Tarmo Arumäe vastu esitatud nõue on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Jüri Koort tuleb süüdi tunnistada
Z.K , Jüri Koort ja Tarmo Arumäe tekitasid kuriteoga varalist kahju Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le, kes on esitanud tsiviilhagi 75 000 krooni suuruses summas (I kd tl 206-207). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Jüri Koorti poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Seega on kohus seisukohal, et Jüri Koorti vastu esitatud nõue on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Tsiviilhagid rahuldada Välja mõista Z.K-lt ja Raul Rajak`ilt solidaarselt AS-le If Eesti Kindlustus 29 067.80 krooni tekitatud kahju hüvituseks. Välja mõista Z.K-lt ja B.J-ilt solidaarselt AS-le If Eesti Kindlustus 42 296.61 krooni tekitatud kahju hüvituseks. Välja mõista Z.K-lt ja Veiko Veimanilt solidaarselt Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le 466 krooni tekitatud kahju hüvituseks. 16 Välja mõista Z.K-lt , Jüri Koort`ilt ja Tarmo Arumäe`lt solidaarselt Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS-le 75 000 krooni tekitatud kahju hüvituseks. Välja mõista Z.K-lt AS-le Hansa Varakindlustus 326 933,64 krooni tekitatud kahju hüvituseks. Riiginõuded Välja mõista KrMS 179 lg. 1 p. 2 alusel B.D-lt, R.P-lt, B.J-ilt, Veiko Veiman`ilt, Z.K-lt, F.H-lt, Tarmo Arumäe`lt, Jüri Koort`ilt kui teise astme kuriteos süüdimõistetutelt igaühelt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel R.P-lt menetluskulu summas 1433(üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm) krooni ja 70 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel B.J-ilt menetluskulu summas 1929(üks tuhat üheksasada kakskümmend üheksa) krooni ja 30 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Veiko Veiman`ilt menetluskulu summas 495 (nelisada üheksakümmend viis krooni ) 60 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Z.K-lt menetluskulu summas 1486(üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus )krooni ja 80 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel F.H-lt menetluskulu summas 1982(üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks)krooni ja 40 senti riigieelarvesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel Jüri Koort`ilt menetluskulu summas 1929(üks tuhat üheksasada kakskümmend üheksa) krooni ja 30 senti riigieelarvesse. Asitõendid: Immobilaiseri kaart, võti koos immobilaiseriga ja sõiduki registreerimistunnistus asuvad kriminaalasja juures (I kd tl 15); mootorratta poritiib asub Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis (I kd tl 34-35); mootorratas Kawasaki, mootorratta kütusepaak, esilaterna korpus, reflektor koos lambiga, näidikute blokk, indikaatorlampide blokk, näidikute ja indikaatorlampide bloki kinnitusdetail, esiporilaud, suunatuled, külgmised plastdetailid, ja sadul asuvad Lõuna Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis (I kd tl 38-46); mobiiltelefon №kia 1100 koos aku ja ZEN sim-kaardiga asuvad kriminaalasja materjalide juures (I kd tl 50-51) – kohtuotsuse jõustumisel vabastada asitõendite staatusest ja tagastada omanikele. Salvestised: DVD plaat salajase pealtkuulamise salvestistega asub kriminaalasja materjalide juures (I kd tl 52) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Peet Teidearu Kohtunik 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.