S § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust. Süüdi tunnistada V.V KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks V.V-le mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata V.V eelvangistuses alates 14.05.2008.a kuni käesoleva ajani viibitud aeg karistusaja hulka ja 8 aasta vangistuse kandmise alguseks lugeda 14.05.2008.a. Jätta muutmata V.V suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine. Asitõendid – teksatagi, T-särk, kampsun (lk 21-24), mis asuvad kohtus,
neid esemeid tagasi saada ei soovinud (lk 188). Asitõend – nuga (lk 36), mis asub kohtus, KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja
lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 alusel välja mõista V.V-lt riigituludesse menetluskuludena: • 382 krooni 75 senti tunnistajatele (S.K. ja H.H. ) makstud tasu (lk 181182;
lg 1 p 2), • 10840.- (kümme tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni ekspertiisikulu (lk 19,40;
lg 1 p 3), • 7929 krooni 60 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses (lk 66-67,73-74,80-81,144-145;
lg 1 p 4), • 12508.- (kaksteist tuhat viissada kaheksa) krooni määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses (
lg 1 p 4), • 131 krooni 20 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu (lk 140;
lg 1 p 5), • 10 875.- krooni sundraha (
Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „V.V, 1-08-11468, menetluskulud“ või - pangakontole nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „V.V, 1-08-11468, menetluskulud“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Süüdistatava kaitsja advokaat Heiki Kuningas esitatud taotlus, välja mõista talle 12508.- krooni töötasu määratud korras süüdistatav V.V kaitsjana kohtuistungitel 7 tunni ulatuses osutatud riigi õigusabi eest, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 12508.- (kaksteist tuhat viissada kaheksa) krooni advokaat Heiki Kuningas süüdistatav V.V kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 „Riigi 3 õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 8 lõikes 5 sätestatu kohaselt toimub tasu arvestamine kohtuistungil osalemise eest kohtuistungi protokollis märgitud kellaaegade järgi. Kaitsja osales kohtuistungitel 17.11.2008 ja 19.11.2008.a kokku 7 tunni ehk 14 pooltunni ulatuses. Korra § 2 lg 1 ja § 2 lg 3 p 1 alusel kuulub kohaldamisele erikoefitsient 4,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on isikuvastaste süütegude hulka kuuluv esimese astme kuritegu. Seega: (4,0 x 900) + 4,0 x (14 pooltundi x 125) = 3600 + 7000 = 10600. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 10600-le kroonile käibemaks 18%, see on 10600 + 1908 = 12508.
lg 1 p 1,
lg 4,
lg 5 p 1 ja Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2005.a määrusega nr 322 vastu võetud Kriminaaal-, väärteo-, tsiviil-ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord § 1, § 2 lg 1, § 9 lg 1 alusel ja Sergei Kuznetsovi töökohast esitatud 17.11.2008.a palgatõendi (lk 181) alusel rahuldada tunnistaja Sergei Kuznetsovi 17.11.2008.a kohtuistungil suuliselt kohtule esitatud taotlus talle kohtus viibitud aja eest keskmise palga hüvitamiseks ja hüvitada tunnistajale S.K. tema kohtuistungil 17.11.2008.a viibitud aja eest 2 tunni ulatuses keskmine palk 207 krooni 25 senti tema arvelduskontole nr 1103703436 AS-s Hansapank kandmise teel.
lg 1 p 1,
lg 4,
lg 5 p 1 ja Vabariigi Valitsuse 22.detsembri 2005.a määrusega nr 322 vastu võetud Kriminaaal-, väärteo-, tsiviil-ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord § 1, § 2 lg 1, § 9 lg 1 alusel ja Holger Härmi töökohast esitatud 17.11.2008.a palgatõendi (lk 182) alusel rahuldada tunnistaja Holger Härmi 17.11.2008.a kohtuistungil suuliselt kohtule esitatud taotlus talle kohtus viibitud aja eest keskmise palga hüvitamiseks ja hüvitada tunnistajale H.H. tema kohtuistungil 17.11.2008.a viibitud aja eest 2 tunni ulatuses keskmine palk 175 krooni 50 senti tema arvelduskontole nr 10010094900015 AS-s SEB Pank kandmise teel. Kohtuotsus edastada teadmiseks tunnistajatele S.K. ja H.H. (aadressil Riia 132, Tartu – Lõuna Politseiprefektuur) ning koos palgatõendite originaalidega täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Kohtuotsus edastada vanglale, prokurörile ja kaitsjale ning allkirja vastu süüdistatavale ja kannatanutele – S.B. ja K.E. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 4 Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 04.detsembril 2008.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa
ASJAOLUD 04.09.2008.a saabus kohtusse Lõuna Ringkonnaprokuratuurist süüdistusakt V.V süüdistuses KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi ning süüdistuses KarS § 121 järgi (kaaskiri lk 146, süüditusakt lk 147-150) koos lisadega (lisad lk 151-163). Süüdistusakti ja selle juurde kuuluvate lisade kohtusse saabumisel viibis süüdistatav V.V vahistatuna eelvangistuses.
lg 1 p 4 alusel, kuna esimese astme kuriteo toimepanemises süüdistatav viibis vahistatuna eelvangistuses ning kriminaalasja näol oli tegemist erandiga kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2-1 lg 2 ja
-1 lg 2 p 3 tähenduses, määras kohus 08.09.2008.a pidada eelistung 09.09.2008.a, algusega kell 09.30 (lk 146). Nimetatud ajal eelistung toimus (lk 164). 09.09.2008.a määrusega andis kohus süüdistatav V.V süüdistuses KarS § 121 ning KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi kohtu alla ja jättis süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata (lk 165-166). Süüdistusaktis märgitu kohaselt on V.V süüdistus järgmine: ”V.V süüdistatakse selles, et tema 13.05.2008 kella 14.30 paiku Tartus Vabaduse puiestee 5 asuvas pargis Kalevipoja mälestusmärgi juures püüdis tappa S.B. sellega, et lõi Emajõe kaldal seisvale S.B. selja tagant noaga kahel korral rindkeresse, tekitades sellega kannatanule rinnaõõnde tungiva torkelõikehaava vasakule poole rinnakukõrvaljoonele III-ndasse roidevahemikku ja torke-lõikehaava paremale poole õla eespinnale. Pärast seda kui S.B. V.V-st eemaldus järgnes V.V S.B. ile, kes oli mõned meetrid eemal muru peale kõhuli kukkunud ja lõi maas lamavale S.B. noaga ühe korra selga, tekitades kannatanule vasakul pool selja abaluu ülemise serva kohale torke-lõikehaava, ning ütles samal ajal kannatanule „ma tapan su ära“. Seejärel lõi V.V maas lamavale S.B. jalaga vastu paremat õlga, tekitades sellega kannatanule paremale poole rindkerele rangluu kohale nahaaluse verevalumi ja nahamarrastuse. Sellise tegevusega tekitas V.V S.B. eluohtliku tervisekahjustuse: rinnaõõnde tungivad torke-lõikehaavad, ning lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat: paremale poole rindkerele torke-lõikehaava, nahaaluse verevalumi ja marrastuse. S.B. i surm jäi saabumata kiire meditsiinilise abi tõttu. Sellega pani V.V toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tapmise katse. V.V süüdistatakse selles, et tema 02.12.2006.a kella 14.00 paiku Harjumaal Rummu alevikus Haapsalu mnt. 11 asuvas Murru vangla esimeses eluosakonnas karistust kandes lõi teist kinnipeetavat K.E. ’it ühe korra rusikaga näkku, tekitades sellega viimasele tervisekahjustusi: alahuule piirkonna rebenemishaava ja vasaku üla 1.hamba murru. Sellega pani V.V toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tervise kahjustamise.“ Kohtulikul uurimisel tunnistas süüdistatav V.V ennast süüdistuses KarS § 121 järgi süüdi täielikult ning süüdistuses KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi 5 tunnistas ennast süüdi osaliselt (lk 186). Tapmise katse süüdistuse kohta avaldas V.V, et lõi küll kannatanut 3-l korral noaga, kuid kannatanut ta tappa ei tahtnud; ka pole ta kannatanut jalaga löönud (lk 186). Kohus, hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et V.V süü temale esitatud süüdistustes KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi ning KarS § 121 järgi on tõendatud. Kannatanu S.B. (lk 186-189), tunnistajate G.B. (lk 189-191), A.S. (lk 192-193) ja O.A. (lk 194-195) ning süüdistatav V.V (lk 198-201) ütlustega kogumis on tõendatud, et 13.05.2008.a päeval püüdis V.V Tartu linnas, Kalevipoja kuju läheduses asuvas pargis, kus Emajõe ligiduses on 2 pink-kiike, Emajõe ääres kala, kui sinna lähedale parki tulid S.B. , G.B. ja O.A. ning veel üks noormees ja neiu, kelle nimesid seltskonnas viibinud ei tea; parki tulnud S.B. , G.B. ja O.A. ning veel üks noormees ja neiu hakkasid koos ühiselt aega veetma – istusid jõe ääres asuvas pargis ühel pink-kiigel, sõid-jõid, rääkisid juttu; V.V seisis esmalt eemal ja püüdis kala, kuid ühines siis ka parki tulnud seltskonnaga ja tarbis seal koos teistega alkoholi ning püüdis ka kala, liikudes seltskonna ja kala püüdmise koha vahet – püüdes kord kala ja siis olles jälle seltskonnas; A.S. asus oma lastega kõrvaloleval teisel pink-kiigel. 13.05.2008.a sündmuskoha vaatlusprotokollilt nähtuvalt asub sündmuskoht Tartu linnas, Vabaduse pst 5 asuvas Emajõe äärses pargis; Kalevipoja kuju asub Vabaduse pst ja Munga tänavate ristumiskohast üle tee olevas pargis ning Kalevipoja kujust edasi Emajõe poole trepist alla minnes asuvad kaldal, jõe läheduses ja paralleelselt jõega 2 pink-kiike (lk 1-4 sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega). Kannatanu S.B. i (lk 186-189) ning tunnistajate G.B. (lk 189-191), A.S. (lk 192-193), O.A. (lk 194-195) ja süüdistatava (lk 198-201) ütlused 13.05.2008.a päeval aja veetmise koha Tartu linnas, Emajõe ääres, Kalevipoja kuju läheduses asuvas pargis pink-kiikede juures on kooskõlas nii omavahel kui ka sündmuskoha vaatlusprotokollilt (lk 1-4) nähtuvaga ja vastuolud selles osas puuduvad. Tunnistaja A.S. ütluste kohaselt oli kõrvalolev seltskond rahulik, seal vesteldi ja üks seltskonnaliige tegeles kalapüügiga, tal oli õng pandud ühte kindlasse kohta ja ta käis kaaslaste ja õnge vahet; kõne käis vene keeles (lk 192). Tunnistaja A.S. ütlustest nähtuvalt olid seltskonnas olevad isikud esialgu kõik sõbralikult koos, aga ühel hetkel tekkis seltskonna vahel pinge; mees, kes tegeles kalapüügiga, oli seltskonna juures, astus paar sammu nagu õnge suunas, aga siis tegi järsu liigutuse tagasi, astus seltskonna juurde, seltskond tõmbus nagu eemale (lk 192). Tunnistaja A.S. ütluste kohaselt kuulis ta siis venekeelseid hõikeid „ “ (lk 192). Tunnistaja A.S. ütluste kohaselt hakkas ta lastega liikuma jalakäijate silla poole, kui kuulis hõiget „ “, midagi sellist, ning siis mees, kes kogu aeg käis õnge ja seltskonna vahet, lõi üht kaaslast 4-5 korda, kaaslane kukkus murule; mees, kes noaga lõi, siirdus rahulikult tagasi oma õnge juurde, võttis õnge ja hakkas edasi õngitsema; kõik oli rahulik; mees, kes sai noahoobid, jäi lamama murule, tema juurde jäi üks väiksemat kasvu kõhna kaaslane; ülejäänud kaaslased kõik kadusid eri suundadesse, aga mees, kes need hoobid andis, rahulikult õngitses edasi (lk 192-193). Tunnistaja A.S. ütluste kohaselt ta esialgu mõtles, et ehk klaaritakse omavahel kõik ära; jälgis toimuvat paar minutit, aga siis, kui nägi, et kannatanu ei tõuse, otsustas vaatama minna (lk 193). Tunnistaja A.S. ütluste kohaselt läks ta murul lamava kannatanu juurde, kannatanu oli näost kahvatu, suunurgast immitses verd; küsis seal kannatanu kaaslase käest, et „ ?“, mispeale kannatanu kaaslane ütles, et jah (lk 193). Tunnistaja A.S. ütluste kohaselt tal endal mobiiltelefoni ei olnud, mistõttu küsis ühelt jalakäijate silla poolt tulevalt isikult telefoni, et abi kutsuda; saanud mobiiltelefoni, helistas abi välja; kui kiirabi tuli, näitas 6 kiirabile kannatanu asukoha ja saabunud politseile näitas õngitseva mehe asukoha (lk 193). Tunnistaja A.S. ütluste kohaselt ta kogu aeg jälgis lööja asukohta ja kohalesaabunud politsei pidas selle mehe, keda ta (s.t A.S.) nägi löömas, kinni (lk 193). Tunnistaja A.S. ütlustest nähtuvalt jätkas see inimene, kes teist lõi, rahulikult kala püüdmist-õngitsemist senikaua kuni politsei ta kinni võttis (lk 193). Tunnistaja A.S. ütluste kohaselt enne seda, kui oli noaga löök, kala püüdnud inimest seltskonnast keegi ei löönud, seal käis vaid sõnaline konflikt (lk 193). Tunnistaja A.S. avaldas kohtulikul uurimisel, et kohtusaalis ta isikut, kes lõi oma kaaslast noaga, ära ei tunne, sest nägi toimunut umbes 25 meetri kauguselt ja ka tema nägemine ei ole selleks nii terav (lk 193). Samas kinnitas tunnistaja A.S. , et kaaslast löönud isikul olid jalas dressipüksid, peas nokamüts, nägu oli ümmargune ja mitte kõhna, oli turske mees, teistega võrreldes üsna suur - kohale tulnud politsei pidas selle mehe kinni (lk 193). Kohtueelsel uurimisel 14.05.2008.a isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisel tundis tunnistaja A.S. talle näidatud 3 isiku foto hulgast V.V ära noormehe, kes lõi 13.05.2008.a Tartus, Vabaduse puiestee kõrval Emajõe ääres pargis Kalevipoja mälestusmärgi juures oleva kiige lähedal ühte meest noaga mitmel korral ülakehasse; ära tunneb tema lameda näo ja näojoonte järgi (vt äratundmiseks esitamise protokolli lk 43-44). Patrullilehtedelt (lk 49-53) nähtuvalt käis 13.05.2008.a sündmuskohal kaks patrullitoimkonda. Ühes patrullitoimkonnas – 6259 - olid H.H. ja S.K. (lk 49-51) ning teises patrullitoimkonnas – 6257 - olid Viktor Pilv ja Aldo Merilo (lk 52-53). Patrullitoimkond - 6259, milles olid H.H. ja Sergei Kuznetsov, sai juhtimiskeskuselt väljakutse kell 14.39, saabus kohale kell 14.49 ja lahkus kell 14.57 (lk 49-51). Patrullilehelt nähtuvalt: Vabaduse pst Kalevipoja kuju juures pussitamine, S.B. i pussitas keegi meeskodanik vähemalt 2-l korral rindu, kiirabi toimetas kannatanu minema, pealtnägija A.S. juhatas kätte pussitaja, isik kinni peetud ja üle antud 6257’le (lk 50). Patrullitoimkond - 6257, milles olid Viktor Pilv ja Aldo Merilo, sai juhtimiskeskuselt väljakutse kell 14.37, saabus kohale kell 14.44 ja lahkus kell 15.20 (lk 52-53). Patrullilehelt nähtuvalt: Vabaduse pst Kalevipoja ausamba juures juuakse alkoholi, keegi lõi teist noaga, kohapeal patrull 6259 andis üle kahtlustatav V.V , tunnistaja G.B. ; mõlemad viidud Riia 179a, V.V pandud kainenema (lk 53). Toimiku lehekülgedel 54-55 asuvast joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist nähtuvalt toimetati 13.05.2008.a kella 15.25 ajal Tartu arestimajja kainenema V.V; kainenemisele toimetamise kohaks ja aluseks on märgitud: 13.05.2008.a kell 14.45 Tartus, Vabaduse pst Kalevipoja ausamba juures alkoholijoobes tuigerdas, suust alkoholi lõhn, märgatavad koordinatsioonihäired, keskmine joove, alkomeetri näit oli 0,98 mg/l kohta, kainenemisele toimetasid vanemkonstaablid Viktor Pilv ja Aldo Merilo; isiku ja tema asjade läbivaatusel avastati, et nähtavaid väliseid vigastusi ei ole, tumehallid püksid, hallid botased; hoiule võeti: IDkaart, kollakat värvi metallist käekell nahast rihmaga, 1 võti, 50g pakk kiirsuppi, õngeritv, kilekott, milles tühjad kilekotid (lk 54-55). Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti V.V KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi kahtlustatavana kinni 14.05.2008.a kell 08.40 (lk 56-59), s.o kainenemiselt vabanemise järgselt. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist ja selle juurde kuuluvatelt fotodelt V.V välimuse ja riietuse kohta nähtub, et jalas olid V.V dressipüksid ja peas nokamüts ja ta on turske väljanägemisega, vigastused V.V 7 puuduvad (lk 56-59). Eraldi V.V kätest tehtud fotodelt nähtuvalt puuduvad vigastused ka V.V kätel (lk 58). Eraldi V.V jalas olnud dressipükstest tehtud fotodelt nähtuvalt on dressipükstel küljetaskud (lk 59). Patrullitoimkonnas viibinud tunnistaja Sergei Kuznetsovi ütluste (lk 195-196) kohaselt oli ta 13.05.2008.a tööl koos vanemkonstaabel Holger Härmiga, kui said väljakutse, et Vabaduse pst, Kalevipoja kuju juures, Emajõe ääres oli meesterahvas saanud noaga löögi (lk 195); kannatanu oli Emajõe ääres kallaku peal maas, kiirabi oli juba kohal; naisterahvas, seesama, kes oli siin kohtus tunnistaja, näitas näpuga süüdistatava peale (lk 196), süüdistatav seisis sellel ajal õngega, vist kala püüdis, kinnipidamisel vastupanu ei osutanud, oli täitsa rahulik ja ei rääkinud midagi (lk 196). Tunnistaja Sergei Kuznetsovi ütluste kohaselt pani ta sellel isikul (s.t süüdistataval, s.o isikul kelle peale naisterahvast tunnistaja näpuga näitas) käed raudu ja paremal pükste esitaskus oli sellel isikul verine nuga, käepide oli noal vist kollane; noa andsid üle kriminaalasja menetlejale, kriminaalpolitseile (lk 196). Kohtuistungil S.K. toimiku lehekülje 36 (kus asub asitõendi – noa – vaatlusprotokoll koos noast tehtud fotoga) ja asitõendina noa näitamise järgselt kinnitas tunnistaja Sergei Kuznetsov, et see on seesama nuga, mille ta võttis ära V.V taskust (lk 196). Patrullitoimkonnas viibinud tunnistaja Holger Härmi ütluste (lk 196-197) kohaselt võis see olla 2008.a 13.mail, kui oli patrullis tööl koos vanemkonstaabel Sergei Kuznetsoviga ja said väljakutse, et inimest on pussitatud (lk 197); sündmuskohal nägid kõigepealt ühte naisterahvast, kes juhatas kätte suuna, kus on pussitaja; siis nägi kannatanut jõe ääres, trepist alla minnes paremat kätt kallakul oleva muru peal (lk 197); inimene, kelle peale naisterahvas näitas kui lööja peale, püüdis kala, agressiivset käitumist ei olnud (lk 197). Kohtulikul uurimisel ütlusi andes kinnitas tunnistaja Holger Härm, et 13.05.2008.a kinni peetud mees on seesama isik, kes on kohtusaalis viibiv süüdistatav; kinni peetud isiku juurest leidis paarimees kontrolli käigus noa; kinnipeetud isiku viisid arestimajja (lk 197). Kannatanu S.B. i ütluste kohaselt läks V.V seltskonna juurest kala püüdma, kui nägi külje pealt, et V.V hakkas tema poole liikuma (lk 187). S.B. i ütluste kohaselt kuulis ta hõiget: „Stas, nuga“, mille peale hakkas ennast pöörama, kuid oli juba hilja; esimene löök tuli paremale, siis pööras ringi ja sai teise hoobi kusagile rindkere piirkonda, kolmandale hoobile pani käe ette ja sai hoobi parema käe pihta (lk 187). S.B. i ütluste kohaselt ta siis jooksis, tundis, et pilt läheb eest ära, kukkus ja siis tundis, et tuli veel üks löök; siis oli hoop jalaga ning viimase asjana mäletab, et V.V ütles, et sa oled mul terve elu ära rikkunud ja ma tapan su ära (lk 187). Kannatanu S.B. i ütlustest nähtuvalt mäletab ta veel seda, et kui sai hoobi selga, siis ta juba lamas ja suust tuli verd (lk 187). Kannatanu S.B. i ütlustest nähtuvalt mäletab ta kõigi kolme löögi kohta, et noaga löödi; neljandat lööki ei mäleta, millega see oli (lk 187). Kannatanu S.B. i ütluste kohaselt nägi ta V.V käes nuga hetkel, kui sõbrad hõikasid: „Stas, nuga“; teist korda nägi nuga siis, kui V.V lõi talle sellega rindu, aga selga löömist enam ei näinud (lk 187). Kannatanu S.B. i ütluste kohaselt võis noaks, millega V.V teda lõi, olla toimikus leheküljel 36 asuv ja talle asitõendina näidatud nuga (lk 187 all-188). Kannatanu S.B. i ütluste kohaselt mäletab ta ka veel seda, et kui ta lamas juba maas, siis V.V lõi teda ühel korral jalaga (lk 188); viimase asjana mäletab V.V ütlust, et sa oled mu elu ära rikkunud ja V.V ütlust, et tapab ära (lk 188). S.B. i ütluste kohaselt kaotas ta teadvuse, kiirabi ja politsei saabumist ei mäleta; juhtunust 10 päeva möödudes hakkas ümbritsevast aru saama (lk 188). Tunnistaja G.B. ütluste kohaselt nägi ta, et V.V jooksis oma koti juurde, kus ta kala püüdis, võttis midagi sellest kotist ja jooksis Stas’i (s.o S.B. i) juurde ja nägi kuidas 8 V.V lõi Stas’i (s.o S.B. i); nuga ta siis V.V käes ei näinud, arvas, et V.V vehkis rusikatega (lk 189). Tunnistaja G.B. ütluste kohaselt jooksis ta Stas’i juurde, kellel hakkas suust verd jooksma; sellel ajal oli S.B. mäe peal, kus on muru, pikali (lk 189-190). Tunnistaja G.B. ütluste kohaselt nägi ta, et kui S.B. kukkus maha muru peale, siis V.V lõi ka maas lamajat; arvas, et V.V lõi rusikatega (lk 190). Tunnistaja G.B. ütluste kohaselt ta lööke ei lugenud, kuid arvab, et lööke oli üldse kokku viis (lk 190). Tunnistaja G.B. ütluste kohaselt oli lähedal üks naine, kes väga karjus, tal olid 2 last kaasas (lk 190 all). Tunnistaja G.B. ütluste kohaselt tulid politsei ja kiirabi kohale kohe ja V.V oli politsei kohale saabudes ka kohapeal, püüdis kala; V.V võeti kinni (lk 191). Ka kohtueelsel uurimisel 13.05.2008.a isiku fotode järgi äratundmiseks esitamisel tundis tunnistaja G.B. talle näidatud 3 isiku foto hulgast V.V ära noormehe hüüdnimega Banzai, keda ta kirjeldas eelneva ülekuulamise käigus ja kes 13.05.2008.a peksis S.B. i; noormehe hüüdnimega Banzai tunneb ära tema näo järgi, sest teab teda juba mitu aastat, ainult et ei tea tema pärisnime (vt äratundmiseks esitamise protokolli lk 32-33). Tunnistaja O.A. ütluste kohaselt hakkasid V.V ja S.B. omavahel riidlema ja V.V lõi S.B. i mitu korda, S.B. kukkus; V.V läks jõe äärde tagasi (lk 194). Tunnistaja O.A. ütluste kohaselt nägi ta V.V käes nuga pärast seda, kui V.V oli hoobid ära andnud ja läks jõe poole tagasi (lk 195). Kiirabikaardilt (lk 10) nähtuvalt sai kiirabi 13.05.2008.a korralduse ja sõitis välja kell 14.35, kohal oli kell 14.39 ja lahkus kell 14.55; kaebuseks on märgitud: noavigastus; patsiendiks on märgitud: S.B. ; kaebuste koha peale on märgitud: löödud noaga vasakule rangluualusesse piirkonda, paremale ja selja piirkonda; patsient hospitaliseeriti. Ravidokumentidest (lk 8-9,10-14) nähtuvalt saabus S.B. SA TÜ Kliinikumi üldintensiivravi osakonda Tartu kiirabi poolt hospitaliseerituna 13.05.2008.a kell 15.56 rindkere hulginoavigastustega ja kahepoolse õhkveririnnaga; 13.05.2008.a kell 15.30 võeti S.B. ilt vereproov ja tuvastati, et S.B oli vereproovis etüülalkoholi kontsentratsioon 2,89 promilli; S.B. viibis statsionaaris ravil 13.-27.05.2008.a; 27.05.2008.a lubati haige kodusele ravile. Uurija 15.05.2008.a koostatud õiendist (lk 5) nähtuvalt ei ole olnud võimalik kannatanu S.B. i üle kuulata, kuna kannatanu viibib ravil SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa Haiglas üldintensiivravi osakonnas ja ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline ütlusi andma (lk 5). Eksperdiarvamuse (lk 6-7,15-17) kohaselt esinesid S.B. il: • rinnaõõnde tungivad: torke-lõikehaav vasakul pool rinnakukõrvaljoonel III roidevahemikus ja torke-lõikehaav vasakul pool seljal abaluu ülemise serva kohal, mida kinnitab kiirabi poolt kirjeldatud nahaalune õhkpuhitus vasakul pool rindkerel; • torke-lõikehaav paremal pool õla eespinnal; • nahaalune verevalum ja nahamarrastus paremal pool rindkerel rangluu kohal. Eksperdiarvamuse kohaselt võivad kõik loetletud vigastused olla tekitatud 13.05.2008.a. Torke-lõikehaavad on tekitatud kolmest löögist teravaotsalise ühe lõikeservaga tera omava noaga, milleks võib olla eksperdile fototabelina esitatud nuga. Nahaalune verevalum ja nahamarrastus paremal pool rindkerel rangluu kohal on tekitatud löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega – näiteks kängitsetud jala või rusikaga. Eksperdiarvamuse kohaselt põhjustavad rinnaõõnde tungivad torke-lõikehaavad 9 eluohtliku tervisekahjustuse; torke- lõikehaav, nahaalune verevalum ning nahamarrastus paremal pool rindkerel põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat. Eksperdiarvamuses märgitu kohaselt asuvad rindkere vasaku poole torke-lõikehaava piirkonnas kops ning süda koos aordiga, paremal pool õlal paiknevad torke-lõikehaava piirkonnas rangluualused suured veresooned. Eksperdiarvamusele on lisatud ka värviline fototabel kannatanu kehal esinenud vigastuste kohta (lk 18). Asitõendi – noa vaatlusprotokollist (lk 36) ning asitõendite – S.B. il 13.05.2008.a seljas olnud riietusesemete: teksatagi, T-särgi, kampsuni vaatlusprotokollist (lk 21-24) nähtuv on kooskõlas ülejäänud tõenditega. Asitõendi – noa vaatlusprotokollist (lk 36) nähtuvalt on tegemist V.V-lt 13.05.2008.a sündmuskohal pükste taskust ära võetud kollase käepidemega noaga – noa tera pikkusega 90 mm, noa tera laius 18 mm, kollast värvi käepideme pikkus 105 mm. Vaatlusprotokollile on lisatud ka värviline foto asitõendiks olevast noast. Asitõendite – S.B. il 13.05.2008.a seljas olnud riietusesemete: musta värvi teksatagi, tumesinist värvi T-särgi, pruuni värvi kampsuni vaatlusprotokollist (lk 21-24) nähtuvalt: • tagil on 3 aukudega kohta – kaks auku tagi hõlmadel, kummalgi hõlmal 1 auk, ning üks auk tagi seljaosal; tagi parempoolsel hõlmal ülaosas on auk pikkusega 16 mm, vasakpoolsel hõlmal on auk pikkusega 20 mm, seljaosal ülaosas on auk pikkusega 23 mm; • T-särgil on esiküljel vasakul pool auk pikkusega 20 mm, tagaküljel on vasakul pool ülaosas auk pikkusega 15 mm, • kampsunil on esiküljel paremal kaeluse all auk pikkusega 16 mm, esiküljel vasakul pool rinnaesisel on auk pikkusega 16 mm, seljaosa ülaosas vasakul pool on auk pikkusega 17 mm. Kohus vaatles eelnimetatud asitõendeid – nuga, tagi, T-särki ja kampsunit ka kohtulikul uurimisel (lk 187 all – 188, 191). Asitõenditest riietusesemed on rohkelt verekahtlase määrdumisega, kõige rohkem on verekahtlaselt määrdunud T-särk; kõik riietusesemed on osaliselt katki lõigatud – tõenäoliselt kannatanule arstiabi osutamiseks, sest riietusesemetel ülevalt alla pikisuunas tehtud lõiked näivad olevad tehtud selleks, et pääseda kannatanu kehale paremini ligi; asitõenditest T-särk ei ole tervik, seda kokku asetades puudub T-särgist küllaltki suur osa. T-särgist puuduoleva osaga on ka seletatav, miks vaatlusprotokollist nähtuvalt justkui T-särgil puuduks üks noaga löömisest tekitatud auk. Kohtulikul uurimisel kannatanu S.B. enda riietusesemeid tagasi saada ei soovinud (lk 188 keskel). DNA ekspertiisi teostamise kohta koostatud ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamuse (lk 38-39; ekspertiisimäärus lk 37; ekspertiisimaterjali võtmise protokollid lk 2829, 75-76) kohaselt on asitõendiks oleva noa tera parempoolselt küljelt (otsa poolt) ja noa tera vasakpoolselt küljelt (keskelt) DNA analüüsiks võetud proovidest määratletud DNA profiilid kokkulangevad S.B. i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga, kuid mitte V.V võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. DNA ekspertiisi teostamise kohta koostatud ekspertiisiaktis kajastatud eksperdiarvamuse (lk 38-39) kohaselt on asitõendiks oleva noa käepideme vasakpoolselt küljelt DNA analüüsiks võetud proov segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Samas on selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel võimalik eristada peamist DNA profiili, s.t DNA profiili, mis pärineb isikult, kelle DNA-d on selles segaproovis enam. See peamine DNA profiil on kokkulangev S.B. i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada ka V.V-lt pärineva bioloogilise materjali väikeses koguses sisaldumist selles segaproovis, kuna ka kõik V.V esinevad DNA alleelid. 10 kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud Eelkäsitletud sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 1-4), asitõendi – noa vaatlusprotokollist (lk 36), asitõendite – S.B. il 13.05.2008.a seljas olnud riietusesemete: teksatagi, T-särgi, kampsuni vaatlusprotokollist (lk 21-24), tunnistajate A.S. (lk 192-193), Sergei Kuznetsovi (lk 195-196), Holger Härmi (lk 196-197) ütlustest, äratundmiseks esitamise protokollidest (lk 32-33, 43-44), patrullilehtedelt (lk 49-53), joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollist (lk 49-53), kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (lk 56-59), kiirabikaardilt (lk 10), ravidokumentidest (lk 89,10-14), uurija 15.05.2008.a koostatud õiendist (lk 5), kannatanu S.B. i (lk 186-189), tunnistajate G.B. (lk 189-191) ja O.A. (lk 194-195) ütlustest ning eksperdiarvamustest (lk 15-18, 38-39) kogumis nähtuvaga on tõendatud süüdistuses märgitud järgmised asjaolud: V.V lõi 13.05.2008 kella 14.30 paiku Tartus, Vabaduse puiestee 5 asuvas pargis Kalevipoja kuju juures Emajõe kaldal seisvale S.B. noaga kahel korral rindkeresse, misjärel lõi maas lamavale S.B. noaga ühe korra selga ja ütles kannatanule „ma tapan su ära“ ning lõi maas lamavale S.B. jalaga vastu paremat õlga. Eelkäsitletud tõenditest kogumis nähtuvaga on kooskõlas ka süüdistatav V.V osaliselt enda süüd tunnistavad ütlused selle kohta, et lõi kannatanut 3-l korral noaga. Kohtu jaoks on usutavad nii kannatanu S.B. i kui ka tunnistaja G.B. omavahel kooskõlas olevad ütlused selle kohta, et pärast 2-te noalööki kannatanule rindkeresse lõi V.V ka maas lamavat S.B. i. Kuigi S.B. ise endale noaga selga löömist ei näinud, tundis ta veel ühte lööki ja jalaga hoopi ning mäletab sellele järgnenud V.V sõnu, et sa oled terve mu elu ära rikkunud ja et tapan su ära (lk 187 keskel). Kohtu jaoks on usutavad ka kannatanu S.B. i ütlused selle kohta, et ta ei mäleta, millega neljas löök oli (lk 187 peale keskpaika), kuna kannatanu ütlustest nähtuvalt ta ei saanudki endale noaga selga löömist näha. Eeltoodud kannatanu S.B. i ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja G.B. ütlused selle kohta, et V.V lõi ka maas lamavat S.B. i (lk 190). Kannatanu S.B. i ja tunnistaja G.B. ütlustest ning eksperdiarvamusest kogumis nähtuvaga on ümber lükatavad süüdistatav V.V ütlused selle kohta, et tema ei ole maas lamavat kannatanut löönud, sealhulgas ei ole kannatanut jalaga löönud. Eksperdiarvamuses märgitu selle kohta, et kannatanul esinev nahaalune verevalum ja nahamarrastus paremal pool rindkerel rangluu kohal on tekitatud löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega – näiteks kängitsetud jala või rusikaga (lk 17), on kooskõlas kannatanu S.B. i ütlustega. Eksperdiarvamuses märgitu kohaselt võivad kõik vigastused olla tekitatud 13.05.2008.a. Seega ka eksperdiarvamuses kajastatud kannatanul esinev nahaalune verevalum ja nahamarrastus paremal pool rindkerel rangluu kohal, mis on tekitatud löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega – näiteks kängitsetud jala või rusikaga, on tekitatud 13.05.2008.a. Kohtu jaoks ei ole usutav, et kannatanu kehal niivõrd kõrgel asuva vigastuse (vt eksperdiarvamuse juurde kuuluvat fototabelit kannatanu S.B. i kehal verevalumi ja nahamarrastuse paiknemise kohta – lk 18) oleks saanud V.V jalaga lüües tekitada püsti seisvale kannatanule. Eksperdiarvamuse juurde kuuluvalt värviliselt fototabelilt kannatanu S.B. i kehal 13.05.2008.a esinenud vigastuste kohta (lk 18 alumine pilt) nähtub, et verevalum ja marrastus on ulatuslikud, kulgedes diagonaalselt kehatüvega, õla nukist diagonaalselt kehatüvega allapoole keha keskjooneni välja, mistõttu ei ole kohtu jaoks usutav ja loogiline, et sellised vigastused – verevalum ja nahamarrastus oleks tekitatud rusikaga. Pigem sarnaneb vigastuste – verevalumi ja nahamarrastuse piklik kuju jalalaba kujutisele. Eeltoodud asjaoludel kogumis on kohtu jaoks usutavad 11 kannatanu S.B. i ütlused selle kohta, et kui oli maha kukkunud, siis andis V.V talle hoobi jalaga. Kuna kannatanu S.B. i ja tunnistajate A.S. a, G.B. ja O.A. ütlustest kogumis nähtuvalt asus tunnistaja A.S. kannatanust hetkel, mil V.V lõi kannatanut, kõige kaugemal - tunnistaja A.S. ütlustest nähtuvalt nägi ta toimunut ca 25 meetri kauguselt ning A.S. enda hinnangul ei ole tal terav nägemine, ning arvestades, et tunnistaja A.S. viibis pargis koos 2-e lapsega, kellele tal samuti pidi tähelepanu jätkuma, siis on kohtu jaoks usutav ja veenev, et toimunust kõige kaugemal koos 2 lapsega asunud tunnistaja A.S. ei pruukinud kõike toimunust detailideni tähele panna, sealhulgas ei pruukinud ta tähele panna toimunut hetkest kui kannatanu oli juba maha kukkunud, arvestades, et ühel korral kannatanu noaga ja jalaga löömiseks ei kulu just palju aega. Ka tunnistaja A.S. enda ütluste kohaselt ta kõike toimuvat ei jälginud (lk 193 all), pööras pilgu sinnapoole, kui kuulis hõiget, et tal on nuga (lk 193) all). Samas peab kohus vajalikuks märkida, et üldjoontes on kannatanu S.B. i ja tunnistajate A.S. a, G.B. ning O.A. ütlused omavahel kooskõlas ning sisulisi ja kõrvaldamatuid vastuolusid, mis annaksid kohtule põhjendatud aluse kannatanu S.B. i ning tunnistajate ütluste tõele vastavuses kahtlemiseks, ei esine. Ka kannatanule ning tunnistajatele ja süüdistatavale täiesti tundmatu ja võõras A.S. kuulis venekeelseid hõikeid: „tal on nuga“ ja „ma tapan su ära“. Tunnistaja G.B. ütluste kohaselt oli lähedal üks naine 2 lapsega, kes väga karjus (lk 190 all). Ka kannatanu S.B. i ütluste kohaselt kuulis ta kui sõbrad hõikasid: „Stas, nuga“, ja et V.V ütles talle, et tapan su ära. Tunnistaja A.S. ütlustest nähtuvaga selle kohta, et kala püüdnud inimest, s.t V.V keegi enne seda, kui V.V lõi S.B. i, ei löönud, on kooskõlas ka kannatanu S.B. i ning tunnistajate G.B. ja O.A. ütlused. Süüdistatav V.V ütlused on kriminaalasjas ainukeseks tõendiks, mis on selles osas vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Süüdistatav V.V ütluste kohaselt lõi teda S.B. i naine, s.t G.B. käega vastu õlga, teised seltskonnas viibinud isikud ja G.B. vehkisid enne seda veel jalgadega, kuid ei jõudnud veel lüüa (lk 198). Süüdistatav V.V ütluste kohaselt oli ta sellest, et teda käega löödi, šokis (lk 198 all); läks ja andis endal taskus olnud noaga S. B 3 korda kuhu juhtus (lk 198 all,199 üleval). Kuna viimati esile toodud süüdistatav V.V ütlused on kriminaalasjas ainukesed, mis ei ole ülejäänud tõenditega kooskõlas, ja kohtul ei ole põhjust kahelda omavahel kooskõlas olevate tunnistajate A.S. a, G.B. ja O.A. ning kannatanu S.B. i ütluste usaldusväärsuses selle kohta, et V.V keegi 13.05.2008.a ei löönud, siis hindab kohus selles osas usaldusväärseteks tunnistajate A.S. a, G.B. ja O.A. ning kannatanu S.B. i ütlused ja ebausaldusväärseteks hindab kohus süüdistatav V.V ütlused. Asitõendi – noa vaatlusprotokollist (lk 36), asitõendite – S.B. il 13.05.2008.a seljas olnud riietusesemete: teksatagi, T-särgi, kampsuni vaatlusprotokollist (lk 21-24), kiirabikaardilt (lk 10), ravidokumentidest (lk 8-9,10-14), uurija 15.05.2008.a koostatud õiendist (lk 5), ning eksperdiarvamusest (lk 15-18) kogumis nähtuvaga on tõendatud, et V.V põhjustas S.B. 3-l korral noaga lüües järgmised vigastused: • rinnaõõnde tungivad: 1) torke-lõikehaav vasakul pool rinnakukõrvaljoonel III roidevahemikus ja 2) torke-lõikehaav vasakul pool seljal abaluu ülemise serva kohal, mida kinnitab kiirabi poolt kirjeldatud nahaalune õhkpuhitus vasakul pool rindkerel; • torke-lõikehaav paremal pool õla eespinnal; • nahaalune verevalum ja nahamarrastus paremal pool rindkerel rangluu kohal. 12 Eksperdiarvamusega on tõendatud: • rinnaõõnde tungivad torke-lõikehaavad põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse; • torke-lõikehaav, nahaalune verevalum ning nahamarrastus paremal pool rindkerel põhjustavad lühiajalise tervisekahjustuse kestusega vähem kui 4 nädalat. Kuna asitõendite – S.B. il 13.05.2008.a seljas olnud riietusesemete: teksatagi, T-särgi, kampsuni vaatlusprotokollist (lk 21-24) nähtuvad riietusesemetel olevate piklike aukude asukohad on kooskõlas eksperdiarvamuses (lk 15-18) kajastatud S.B. il esinenud torkelõikehaavade asukohtadega, siis puudub kohtul alus kahelda nii asitõendite vaatlusprotokollis (lk 21-24) kui ka eksperdiarvamuses (lk 15-18) märgitu usaldusväärsuses. V.V, lüües endal käes olnud noaga ühel korral S.B. ette rindkere vasakule poole, kus asuvad elutähtsad organid - kops ning süda koos aordiga (vt eksperdiarvamust lk 15-18), pidi pidama võimalikuks ja vähemalt möönma, et tema tegu põhjustab kannatanu surma (KarS § 16 lg 4 – kaudne tahtlus). V.V , lüües endal käes olnud noaga ühel korral S.B. ette paremale poole õlale, kus asuvad rangluualused suured veresooned (vt eksperdiarvamust lk 15-18), pidi pidama võimalikuks ja vähemalt möönma, et tema tegu põhjustab kannatanu surma (KarS § 16 lg 4 – kaudne tahtlus). Lähtudes noa küllaltki ulatuslikest mõõtmetest - noa tera pikkusega 90 mm, noa tera laius 18 mm, kollast värvi käepideme pikkus 105 mm mõõtmetest (sarnaneb keskmises möödus olevale ehitus-ja kööginoale) – ja asjaolust, et V.V lõi S.B. i selle noaga kolmel korral ülakehasse rindkere piirkonda, sealhulgas kohtadesse, kus inimesel asuvad elutähtsate organitena kops ja süda aordiga ning rangluualused suured veresooned, pidi V.V pidama võimalikuks ja vähemalt möönma, et tema tegu põhjustab kannatanu surma (KarS § 16 lg 4 – kaudne tahtlus). Kriminaalasjas puuduvad V.V käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. V.V süüd välistavaks asjaoluks ei ole ka Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku 02.06.2008.a teatiselt (lk 82) nähtuv selle kohta, et V.V on psühhiaatriakliinikusse pöördunud ambulatoorsele vastuvõtule 10.10.1982.a – 12.02.1986.a diagnoosiga kerge vaimne alaareng; hiljem pöördunud ei ole. V.V käitumine on kohtueelsel uurimisel põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 113 järgi tapmise katsena. Kannatanu S.B. i surm jäi saabumata üksnes kiire meditsiinilise abi osutamise tõttu. Ravidokumentidest (lk 8-14) ja eksperdiarvamusest (lk 15-18) ning kannatanu enda ütlustest (lk 186-189) nähtuvalt oli S.B. i seisund äärmiselt raske. Ravi osutamise käigus teostati S.B. 13.05.2008.a muuhulgas ka operatsioon (lk 11 – operatsiooni protokoll). S.B. i tapmise katse pani V.V toime vähemalt kaudse tahtlusega. Asjaolu, et V.V pani kuriteo toime tahtlikult – vähemalt kaudse tahtlusega, tõendavad ka kannatanu S.B. i ja tunnistaja A.S. ütlused selle kohta, et V.V ütles S.B. kehavigastusi tekitades vene keeles, et tapan su ära (lk 187,188,192). V.V faktiline käitumine - lõi S.B. noaga kolmel korral ülakehasse rindkere piirkonda, sealhulgas kohtadesse, kus asuvad elutähtsate organitena kops ja süda aordiga ning rangluualused suured veresooned, on kooskõlas tema poolt S.B. öelduga 13 selle kohta, et tapan su ära. Ka V.V faktiline käitumine peale S.B. vigastuste tekitamist osundab selgelt sellele, et V.V pidas võimalikuks ja möönis mistahes raskeima tagajärje, sealhulgas S.B. i surma saabumist. V.V jättis noahaavades maas lamava S.B. i maha lamama ning läks jõe äärde kala püüdma, tegemata vähimatki selleks, et kannatanule abi osutada või abi kutsuda. Kannatanu S.B. i (lk 187), tunnistajate G.B. (lk 189 all), A.S. (lk 193) ütlustest nähtuvalt hakkas S.B. il suust verd jooksma. S.B. seljas olnud riideesemed, millised käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks (lk 21-24), on samuti verekahtlaselt määrdunud; kõige rohkem on määrdunud kannatanul seljas olnud T-särk (millest 1 tükk on puudu). Seega oli kannatanu välimusest ja käitumisest (lamas abituna maas), pärast seda, kui ta oli saanud noalöögid, selgelt näha, et ta vajab elus püsimiseks kiiret arstiabi. Kannatanu S.B. i ütlustest nähtub ka motiiv, miks V.V võis soovida S.B. i surma. Nimelt avaldas S.B. 13.05.2008.a V.V-le , et oli teada saanud asjaolu, et V.V oli Murru Vanglas karistust kandnud I blokis, mitte aga II blokis, nagu oli V.V ise S. B varasemalt avaldanud (lk 187). Kannatanu S.B. i ütlustest nähtuvalt ütles ta selle kõik välja V.V-le ja siis ütles enda kaaslastele, et V.V-le juua ei anna (lk 187). Kannatanu S.B. i ütlustest nähtuvalt ütles ta V.V-le, et miks sa ei öelnud ja oleks ju võinud rääkida ning kõik oleks olnud normaalne (lk 187). Kannatanu S.B. i ütluste kohaselt läksid nad seejärel laiali, V.V läks kala püüdma (lk 187), kui külje pealt nägi, et V.V hakkas tema poole liikuma ning siis kuulis ka hõiget: „Stas, nuga!“ (lk 187). Kannatanu S.B. i ütlustest nähtuvalt hakkas ta ennast pöörama, kuid oli juba hilja – tulid löögid noaga (lk 187). Kannatanu S.B. i ütlustest nähtuvaga selle kohta, et tal oli lahkheli ja sõnaline konflikt V.V-ga, on kooskõlas ka tunnistajate A.S. (lk 192,193), G.B. (lk 189) ja O.A. (lk 194) ütlused. Nii kannatanu S.B. i kui ka tunnistajate A.S. a, G.B. ja O.A. ütlustest nähtuvalt oli enne sõnaline konflikt ja sellele järgnevalt läks V.V S.B juurde ja tekitas S.B süüdistuses kirjeldatud vigastused. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud V.V süü ka temale esitatud süüdistuses KarS § 121 järgi. V.V süü selles, et tema 02.12.2006.a kella 14.00 paiku Harjumaal, Rummu alevikus, Haapsalu mnt 11 asuvas Murru Vangla esimeses eluosakonnas karistust kandes lõi teist kinnipeetavat K.E. ’it ühe korra rusikaga näkku, on tõendatud Murru Vangla 07.12.2006.a teatisest Põhja Ringkonnaprokuratuurile (lk 115), kinnipeetav K.E. 02.12.2006.a avaldusest Murru Vangla direktorile (lk 116), vanglatöötajate 02.12.2006.a ettekannetest Murru Vangla direktorile (lk 117,118), Murru Vangla meditsiiniosakonna 02.12.2006.a õiendist (lk 119), V.V 04.12.2006.a avaldusest Murru Vangla direktorile (lk 120-121), kannatanu K.E. ütlustest (lk 122-125; avaldatud 19.11.2008.a
p 4,5 alusel) ja süüdistatav V.V enda süüd tunnistavatest ütlustest (lk 211) kogumis sellekohaselt nähtuvaga. Kuna kõikidest eelnimetatud tõenditest nähtuvad asjaolud on omavahel kooskõlas, siis puudub kohtul alus nende tõendite usaldusväärsuses kahtlemiseks. Murru Vangla 07.12.2006.a teatisest Põhja Ringkonnaprokuratuurile (lk 115) nähtuvalt alustati 06.12.2006.a kriminaalasjas nr 06922200243 menetlust KarS § 121 tunnustel selles, et 02.12.2006.a kella 14.00 paiku Murru Vangla kinnipeetav V.V tekitas kehalised vigastused kinnipeetavale K.E. e. Kinnipeetav K.E. 02.12.2006.a avaldusest Murru Vangla direktorile (lk 116) nähtuvalt müüs ta esimeses eluosakonnas eile Pansaile (hüüdnimi, kelle õiget nime ei tea) 2 14 sööklas antavat jogurtit ja läksid vaidlema, kuna Pansai arvas, et ostis 3 jogurtit. K.E. avaldusest nähtuvalt lõigi siis Pansai talle rusikaga näkku, mille tagajärjel kaotas esihamba. K.E. avalduse kohaselt läks ta seejärel eluosakonna valvuri juurde ja lasi tal end med.osakonda tuua (lk 116). Vanglatöötajate 02.12.2006.a ettekannetest Murru Vangla direktorile (lk 117,118) nähtub: • 02.12.2006.a kell 14.42 ringkäigu käigus avastati kinnipeetav K.E. huultel veri ja alumine huul oli katki, K.E toimetati meditsiiniosakonda (lk 117); • 02.12.2006 kell 14.42 toodi meditsiiniosakonda kinnipeetav K.E. , kes oli rusikahoobi tulemusena kaotanud ühe esihamba; kinnipeetava sõnul tekkis tüli teise kinnipeetavaga (lk 118). Murru Vangla meditsiiniosakonna 02.12.2006.a õiendist (lk 119) nähtuvalt vaadati kinnipeetav K.E. läbi Murru Vangla meditsiiniosakonnas 02.12.2006.a kell 15.05; tuvastati, et kaaskinnipeetav lõi rusikaga; alahuule piirkonnas on rebenemishaav, välja löödi ülahammas; teisi nähtavaid vigastusi ei ole (lk 119). V.V 04.12.2006.a avaldusest Murru Vangla direktorile (lk 120-121) nähtub, et 02.detsembril pealelõunal tuli tema juurde K.E seoses sellega, et andis K.E paari jogurti eest sigarette, pärast tekkis sellega seoses kaklus, K.E hakkas sõimama. V.V märgib oma avalduses, et ei pidanud vastu ja andis K.E vastu nägu (lk 120121). Kannatanu K.E. 06.12.2006.a ütluste [lk 122-125; avaldatud 19.11.2008.a prokuröri taotluse ja
p 4,5 alusel ning süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekul – lk 210-211; vangistuse kandmiselt vabanenud kannatanu tegelik elu-ja asukoht on teadmata, ka sundtoomine (lk 203-205) võimalikku viimasesse teadaolevasse elukohta, milliselt sai kutse kätte (lk 208) ei andnud tulemust (lk 225), kuna isik seal ei viibi (lk 225); prokuröri avaldatust nähtuvalt on ta suhelnud kannatanuga tema õe kaudu ja saanud teada, et kannatanul puudub vajalik sularaha istungile tulekuks –
p 5] kohaselt oli ta 02.12.2006.a kella 14.00 paiku Murru Vangla esimeses eluosakonnas, kui koridoris tuli juurde kinnipeetav V.V, hüüdnimega Banzai, ja hakkasid vaidlema. K.E. ütluste kohaselt müüs ta reedel V.V-le 2 jogurtit suitsu vastu - kolm suitsu on jogurt; V.V arvas, et kolm, mispärast vaidlesidki, siis lõi V.V talle rusikaga näkku; meditsiiniosakonnas õmmeldi alahuul kinni, esihammas oli ka läinud (lk 122-125). Süüdistatav V.V ütlustest (lk 211) nähtuvalt tekkis tal Murru Vanglas K.E. ga tüli jogurtite suitsude vastu vahetamise pinnalt. Süüdistatav V.V ütluste kohaselt hakkas K.E. teda ebatsensuurselt sõimama, mispeale andiski K.E vastu nägu, lõi K.E rusikaga, tal tuli huulest verd (lk 211). Eeltoodud tõenditest kogumis nähtuvaga on tõendatud, et V.V põhjustas rusikalöögiga K.E. näkku K.E. tervisekahjustusi - alahuule piirkonna rebenemishaava ja ülahamba väljamurdumise. Tüli käigus teisele inimesele rusikaga näkku löömine nii tugevalt, et selle löögi tulemusena alahuul rebeneb ja suust murdub välja üks hammas, on tahtlik käitumine. Tugevajõuliselt rusikaga teisele inimesele näkku lüües pidi V.V pidama võimalikuks ja vähemalt möönma, et tema tegu põhjustab kannatanule tervisekahjustusi (KarS § 16 lg 4 – kaudne tahtlus). V.V käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. V.V süüd välistavaks asjaoluks ei ole ka Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku 02.06.2008.a teatiselt (lk 82) nähtuv selle kohta, et V.V on psühhiaatriakliinikusse pöördunud ambulatoorsele vastuvõtule 10.10.1982.a – 12.02.1986.a diagnoosiga kerge vaimne alaareng; hiljem pöördunud ei ole. 15 Kaaskinnipeetavale rusikaga näkku löömise pani V.V toime tahtlikult, vähemalt kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Teise inimese tervise tahtlik kahjustamine on kriminaalkorras karistatav ja on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. KarS §-s 113 sätestatu kohaselt on teise inimese tapmise eest karistuseks kuue- kuni viieteistaastane vangistus. KarS §-s 121 sätestatu kohaselt on teise inimese tervise kahjustamise eest karistuseks rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes V.V süü ulatusest – pani toime ühe esimese astme kuriteo ja ühe teise astme kuriteo (kuritegude kirjeldused ja kuritegude toimepanemise asjaolud ning kuritegude toimepanemise tulemusena kannatanutele saabunud tagajärjed vigastuste näolon kajastatud käesolevas kohtuotsuses eelnevalt), esimese astme kuritegu jäi lõpule viimata, s.o kannatanu S.B. i surm jäi saabumata V.V käitumisest sõltumatutel asjaoludel ja üksnes kiire meditsiinilise abi osutamise tõttu, teise astme kuriteo pani V.V toime vanglas röövimise (KarS § 200 lg 1) eest karistuse kandmise ajal, puuduvad V.V karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, varasemalt on V.V kriminaalkorras karistatud 8-l korral, esimest korda karistati 1994.a (2 aasta 9 kuu vabadusekaotusega) ning viimase, s.o kaheksanda karistuse kandmiselt vabanes vanglast pärast karistuse ärakandmist 22.11.2007.a, Murru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on V.V vangistuse kandmise ajal distsiplinaarkorras karistatud 10-l korral (lk 129-130), peab kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna V.V edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks mõista talle karistuseks mõlema kuriteo toimepanemise eest vangistuse tapmise katse eest sanktsiooni alammäära lähedal, s.o 8 aastat (kannatanu surm jäi saabumata) ja tervisekahjustuse tekitamise eest ligikaudu 1/3 ulatuses sanktsiooni maksumumäärast, s.o 10 kuud. Kuna V.V käitumisest ja suhtlemisest kohtuistungil kannatanu S.B. iga ei nähtunud, et ta oleks kannatanuga leppinud (lk 188 peale keskpaika), siis pole põhjandatud asjaolusid, et kannatanu ei soovinud süüdistatava karistamist ja avaldas, et on süüdistatavale andestanud (lk 188 peale keskpaika), käsitleda KarS § 57 lg 1 p 9 tähenduses karistust kergendavana, s.o kannatanuga leppimisena. Süüdistatava kohtuistungil avaldatust ei nähtunud soovi kannatanuga leppida. Saades võimaluse, esitada omapoolselt kannatanule küsimusi, pidas süüdistatav vajalikuks üksnes teatavaks teha, et kannatanu ei rääkinud üldse nii nagu oli (lk 188 all). Vahetult enne seda aga oli kannatanu just prokurörile avaldanud, et ei soovi süüdistatava karistamist ja on süüdistatavale andeks andnud (lk 188). Ühepoolset, s.o ainult kannatanust lähtuvat leppimist, ilma et leppimiseks oleks soovi avaldanud ka süüdistatav, ei ole põhjendatud käsitleda KarS § 57 lg 1 p 9 tähenduses kannatanuga leppimisena. Heli Sillaots kohtunik Raissa Gruško rahvakohtunik Marko Kodres rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.