ja karistatud rahalise karistusega 500 päevamäära, s.o.25 000 krooni, määrates rahalise karistuse tasumise ositi ühe aasta jooksul. Kohtuotsus jõustus 19.07.2006a. 06.04.2009a esitas Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Rita Lohu Jõgeva kohtumajale avalduse K.E-le asenduskaristuse määramiseks. Rahalise karistuse suuruseks on kohtutäitur märkinud 6100 krooni, mille katteks on laekunud Rahandusministeeriumi arvele 4200 krooni, nõude jääk on 1900 krooni. Täitemenetlus on võlgniku suhtes algatatud 01.10.2007a ja täitmisteade koos täitedokumendi ärakirjaga võlgnikule kätte toimetatud 04.10.2007a. Kohtutäitur on arestinud võlgniku pangakonto Swedbankis. Teade asenduskaristuse taotlemiseks on võlgnikule edastatud 02.04.2009a. Kohtutäiturile teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara, või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Kohtutäitur palub otsustada TäitemenS § 206 lg 2 alusel rahalise karistuse asendamine. Täiendaval kontrollil kinnitas kohtutäitur, et sissenõudja – riik- kelle esindaja Kohtute Raamatupidamiskeskus, on teatanud rahalise karistuse tasumata osa suurusest 1900 krooni. Kohus määras karistuse asendamise läbivaatamiseks kohtuistungi 04.maile 2009a. Kohtukutse on süüdimõistetule kätte antud 22. aprill 2009 a. (tl.106) K.E kohtuistungile ei ilmunud. Prokurör taotles tagaotsitavaks kuulutamist ja vahi alla võtmist. Kohus kuulutas määrusega 04.maist 2009 K.E tagaotsitavaks ja määras võtta ta tabamisel vahi alla. Lõuna Politseiprefektuur teatas kohtule, et K.E *it ei ole kuulutatud tagaotsitavaks, kuna ta viibib alates 04.05.2009 Tartu Vanglas. Kohus pidas istungi 19.05.2009, kus K.E avaldas, et tal on 2006.a. mõistetud rahaline karistus kindlasti tasutud. Kviitungid on kodus ja K.E soovis need esitada, ema toob kohtusse. Prokurör tegi ettepaneku asja arutamine edasi lükata, et kontrollida karistuse tasumist. Kohus lükkas asja arutamise edasi. 27.05.2009 tõi E.K.E kohtumajja kviitungid, millega on tasutud trahvi kriminaalasjas 1-06-8914, kokku 10 kviitungit (tl.123-132) 23100 krooni tasumise kohta. Kohus kontrollis veelkord Kohtute Raamatupidamiskeskuse vahendusel K.E *i nimel tasutud summade laekumisi ja Kohtute Raamatupidamiskeskus esitas andmed, et selle kohtuotsuse järgi määratud karistusest on tasumata 1900 krooni. Kohtuistungil 22.juunil ütles K.E, et ta on nõus, et trahvi tasumata osa on 1900 krooni ja ta istub selle eest ära vangistuse. Prokurör taotles trahvi tasumata osa 1900 krooni, s.o. 38 päevamäära asendamist vangistusega
Prokurör taotles karistuste liitmist alates 04.maist kantava karistusega. Kohtu seisukohad Kohus rahalise karistuse asendamisel võtab aluseks KrMS § 417 lg.3, mis sätestab: kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. KrMS § 417 lg.4 sätestab: rahalise karistuse osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa 2 asenduskaristuse pikkuse määramisel võrdeliselt tasutud summa suurusega. Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik käesoleva seadustiku § 432 lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras.
lg.1 sätestab: kui süüdimõistetu ei tasu talle määratud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga… Käesoleval juhul on süüdimõistetule määratud kohtuotsusega rahaline karistus 500 päevamäära ehk 25000 krooni. Süüdimõistetu on täitnud rahalist karistust osaliselt- tema täitmata rahalise karistuse summa on 1900 krooni. Käesoleval ajal kannab süüdimõistetu karistust 16.04.2009.a. tehtud kohtuotsuse alusel vangistsue näol. Tema rahalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtutäitur on teatanud kohtule K.E vara puudumisest, millele sissenõuet pöörata. Sama kinnitas K.E ka ise kohtuistungil. Sellises olukorras puudub K.E vara, millele sissenõuet pöörata Täitemenetluse seadustiku § 131 alusel või ™S § 198 lg.1 kohaselt. Täitemenetluse seadustiku § 205 sätestatud rahalise karistuse täitmise tähtajad on möödunud. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse tasumise asendamise küsimusi reguleerib Täitemenetluse seadustiku § 206. § 206 lg.2 sätestab: Kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale või vara puudumise korral teeb täitmiskohtunikule avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule. Käesoleval juhul on kõik rahalise karistuse tasumise tähtajad möödunud. K.E on rahalisest karistusest tasumata 1900 krooni. See võrdub 38 päevamääraga.
K.E rahalise karistuse tasumata osa võrdub vangistusega 12 päeva. K.E kannab käesoleval ajal, s.o. alates 04.maist 2009 karistust (ärakandmata osa) 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust kriminaalasjas nr. 1-09-5412 16.aprillil 2009 tehtud kohtuotsuse alusel kuriteo eest, mille ta on toime pannud detsembris 2008-jaanuaris 2009. Selle kohtuotsusega on talle moodustatud liitkaristus 25.10.2007.a. kriminaalasjas 1-07-13355 mõistetud karistusega. Seega on tegemist
lg.2 kirjeldatud juhtumiga, kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. K.E on pärast kohtuotsuse kuulutamist 12.juulil 2006, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist pannud toime uue kuriteo (alates detsembrist 2008), mistõttu tuleb talle uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada varasema karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 12 päeva vangistuse võrra. Kuna K.E kannab uue kuriteo eest mõistetud karistust alates 04.05.2009, tuleb samast ajast arvata ka liitkaristuse kandmise aega. Kohtunik Ü. Raag 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.