otsusega kriminaalasjas 1 – 05 – 665 välja mõistetud menetluskulude ositi tasumiseks. Määrus väljastada avaldaja D.D-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Määruse motiivid: D.D mõisteti süüdi Harju Maakohtu 19.06.2008.a. otsusega KarS § 293 lg 2 p 3 järgi. Kohtuotsusega mõisteti temalt välja menetluskuludena sundraha 6525,00 krooni ja ½ ekspertiisitasust 1150,00 krooni. D.D esitas 25.05.2009.a. Harju Maakohtule avalduse, milles avaldab, et ta vaidlustas kohtuotsuse Riigikohtus, kuid pole saanud vastust Riigikohtust. 12.05.2009.a. sai teada, et teda otsib kohtutäitur ja Riigikohtu 08.12.2008.a. määrusega on jäetud kassatsioon menetlusse võtmata. D.D selgitab, et tema materiaalne olukord on väga raske ning palub võimaldada tasuda menetluskulud 300,00 krooniste maksetena. Samuti palub ta kutsuda tagasi otsus kohtutäituri juurest, kuna õigeaegselt ei tasunud ta nõudeid temast sõltumata põhjustel. Kohus asub seisukohale, et D.D avaldus temalt kohtuotsusega välja mõistetud sundraha ja õigusabikulude ositi tasumiseks tuleb jätta rahuldamata.
kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
kohaselt võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Antud juhul on taotlust põhjendatud raske majandusliku olukorraga. Avaldaja pole selgitanud, milles väljendub raske majanduslik olukord. Taotlusele pole lisatud mitte ühtegi dokumenti, millest nähtuks taotleja varaline seisund. Kohus osundab Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2009.a. määrusele kriminaalasjas 1 – 08 – 15945, milles ringkonnakohus on asunud seisukohale, et veendumuse asjaolu kohta, et isikul ei ole võimalik täita rahalisi nõudeid koheselt ja täies ulatuses või rahaliste nõuetekohene ning täies ulatuses täitmine seaks kohustatud isiku või tema perekonnaliikmed raskesse materiaalsesse olukorda, peab aga esitatavate tõendite abil looma isik, kes taotleb rahaliste kohustuste täitmise tähtaja pikendamist või ajatamist. Seega peab mõjuvad põhjused
tähenduses avama ning ka vajalikul määral dokumentaalselt tõendama taotluse esitaja ise. Sama seisukohta on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 07.04.2009.a. lahendis väärteoasjas 4 – 09 – 3265 märgib ringkonnakohus lisaks, et rahalise karistuse kohese ning täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t. võimalust tasuda rahaline karistus isiku kogu vara arvelt. D.D ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal ei oleks võimalik tasuda nõudeid oma vara arvelt.
§-st 424 tulenevalt on kohtul võimalik pikendada või ajatada tasumist kuni ühe aasta võrra. Määrates D.D-lt kohtuotsusega väljamõistetud summad tasumisele 29 kuulise tähtajaga ületab see seaduses sätestatud 12 kuulise tähtaja, mistõttu ei ole nimetatud taotlust võimalik rahuldada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
otsusega kriminaalasjas 1 – 05 – 665 välja mõistetud menetluskulude tasumise ajatamiseks. Alari Möldre täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.