← Eesti

1-09-2869/12

Obsah (8)§ 200§ 140§ 121§ 68§ 65§ 25§ 16§ 56

KOHTUOTSUS 1-09-2869 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.aprillil 2009.a., Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-09-2869 (08230120439) Kohtukoosse

§ 200lg.1- § 25 lg.2 järgi.

Ringkonnaprokurör Anneli Lumiste Süüdistatav Tõkend F.V isikukood xxx; elukoht xxx; kodakondsus: määratlemata; haridus: põhiharidus; emakeel- vene keel, töökoht- ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 15.04.1997.a. Tallinna Linnakohtu poolt

§ 140lg 2 p 1, 2 järgi 3 aastat vabadusekaotust tingimisi 2 aastase katseajaga. 03.11.1998.a. Tallinna Linnakohtu poolt Kr

K § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3 aasta 6 kuulise vabadusekaotusega, vabanes peale karistuse ärakandmist 27.11.2002.a. 12.08.2008.a. Harju Maakohtu poolt

§ 121

järgi 1 aasta 6 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga, katseaega pikendatud 29.12.2008.a. Harju maakohtu määruse alusel 2 kuu võrra, s o katseaja lõpp 11.10.2010; karistusest kantud 3 päeva (19.10.2007.a. kuni 21.10.2007.a.). Karistatud väärtegude toimepanemise eest /t lk 88-91; 100-104/. elukohast lahkumise keeld Kaitsja Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.V

§ 200

lg.1-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 68lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg s.o.

01.12.2008.a. kuni 01.12.2008.a., s.o. 1 (üks) päev vangistust. Kandmata karistus 3 (kolm) aastat 11 ( üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 12.08.2008.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 5 (viis) aastat 5 (viis) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 06.04.2009.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada. Uue tõkendina kohaldada F.V suhtes vahistamine. Vahistada F.V kohtusaalis. Välja mõista F.V ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.1 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 10 875 ( kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse, kaitsja tasu osutatud õigusabi eest kokku 3 000 (kolm tuhat) krooni 10 senti riigituludesse ja menetluskulu 100 ( ükssada) krooni 50 senti riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „F.V 1-09-2869, kaitsjatasu”, „F.V 1-09-2869, sundraha“, „F.V 1-09-2869, menetluskulu“. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha, kaitsjatasu ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Esitatud süüdistus: F.V süüdistatakse selles, et tema, 30.11.2008.a. kella 23:00 paiku Tallinnas Mustamäe linnaosas Mustamäe suunal asuvas bussipeatuses, tungis kallale AS (ka AS´ele ja AS´ele), lüües teda vallasasjade äravõtmise eesmärgil vähemalt kolmel korral rusikaga näo piirkonda, peale seda haaras juustest ja tõukas kannatanu pikali maha, millest kannatanu tundis füüsilist valu. Kui kannatanu juba lamas pikali maas, lõi F.V teda jalaga 2 vastu külge ja nõudis 300 krooni üleandmist. Kui kannatanu selgitas, et tal raha ei ole, otsis F.V tema taskud läbi ja võttis seejärel maast klaaspudeli, lõi pudeli katki ja ähvardas sellega kannatanut vigastada ja nimelt, ähvardamiseks näitas kannatanule katkilöödud pudelit, mida hoidis käes pudelikaelast, suunates terava, kildudega osa kannatanu näo poole ja lõi püsti tõusvat kannatanut veelkord jalaga vastu külge, millest kannatanu uuesti maha kukkus. Kuna seejärel saabus politseipatrull ja pidas F.V kinni, katkestas F.V oma tegevuse kannatanu suhtes. F.V põhjustas kannatanule oma tegevusega füüsilist valu ja tervisekahjustusi – silmalau ja silmaümbruse vigastused ja põrutused. Seega F.V , püüdes võtta ära võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga, pani toime

§ 200lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulikul uurimisel kogutud tõendid: Süüdistatav F.V end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ning seletas, et vihavaenu temal kannatanu ja tunnistajate vastu ei ole. 30.11.2008.a. läks kodust välja, et sõita abikaasale tööle vastu. Kui ootas trolli, siis peatuses oli kolm kuni neli noort inimest. Kuulis kisa ja klirinat ning nägi, et noored hakkasid kimbutama meesterahvast, lõid ning meesterahvas karjus. Tema oli natukene joonud ning ei hakanud noorte juurde minema, vaid hüüdis, et mis teete. №ored jooksid minema ja meesterahvas oli käpukil maas, verine. Tema hakkas meesterahvast üles tõstma, kuna mees oli väga raske, siis paar korda kukkus koos mehega maha. Nähes politseiautot jooksis minema. Minema jooksis põhjusel, kuna oli katseaeg ja tema oli purjus, kuid kohtuotsuse järgi ei tohi alkoholi tarvitada. Politsei sai teda kätte, oli auto all. Arvab, et kuna oli viimane keda kannatanu nägi, siis andis kannatanu tema kohta selliseid ütluseid. Kannatanu võis arvata, et tema oli üks peksjatest, et oli poistega koos. Kannatanu ilmselt ei saanud aru, et poisse enam ei ole ja tema oli ainuke kannatanu kõrval. Kohus avaldas KrMS § 291 p.1 alusel kannatanu AS(ka AS ja AS) ütlused mille kohaselt 30.11.2008.a. umbes kella 23.00 paiku oli Mustamäel, Vambola peatuses Mustamäe suunas. Kaasas oli temal taara ja tema oli kaine. Vambola peatuses oli neli inimest, kes ootasid trolli ja läksid trolli peale. Peatusest eemal seisis meesterahvas, umbes 30 aastane, vene keelt kõnelev, kandis tumedat riietust. Meesterahvas viipas, arvas, et meesterahvas on tema tuttav ja läks tema juurde. Meesterahvas tuli tema suunas küljelt ja kui pööras ringi, siis see isik lõi teda sõnagi lausumata rusikaga näkku, vastu paremat silma. Käes olid meesterahval nahkkindad. Temal kukkus kott käest, tahtis kotti üles tõsta, kuid sai veel ühe löögi näkku. Peale seda haaras meesterahvas juustest, painutas teda ettepoole ja tema kukkus maha põlvili. Edasi lõi noormees ühe korra jalaga vastu paremat külge, kuna temal hakkas valus, siis istus maha. Meesterahvas kükitas ja ütles temale “loen kolmeni, anna kolmsada krooni“. Temal ei olnud raha kaasas, oli ainult üks kroon, mis oli kukkunud jooksukingadesse. Peale seda sobras meesterahvas tema pükste ja jope taskutes. Edasi lõi meesterahvas pudeli katki ja hakkas teda ähvardama. Peale seda sõitis kohale politsei ning kui meesterahvas märkas politseid, siis jooksis minema. Politsei jooksis meesterahvale järgi ja pidas meesterahva kinni. Kinnitab, et teda lõi ja sobras taskutes üks inimene, seesama meesterahvas, kellele politsei järgi jooksis. Keegi kõrvalistest isikutest, kes enne trolli ootasid, ei peksnud teda. Meesterahvas ei aidanud ka teda maast üles tõusta Kurjategija lõi teda keha ja pea piirkonda ning tekitas füüsilist valu ja tervisekahjustused. Materiaalset kahju ei ole. Kurjategija tunneb ära ( t lk. 2-7; 10-16; 17). Tunnistaja AS kohtuistungil antud ütluste kohaselt temal süüdistatava ja kannatanu suhtes vihavaenu ei ole. 30.11.2008.a. töötas kasiinos, kui tuli üks meesterahvas ja ütles, et tuleb kutsuda politsei, kuna üle tee keegi palub abi, karjub, et tapetakse. Võttis enda mobiili, kutsus 3 politsei ja läks uksele. Nägi, et midagi toimus, löömist ei näinud, kuid nägi kahte inimest. Tegevus toimus kahe isiku vahel ning kui tuli politsei läks üks inimene minema. Ei saa kinnitada, et keegi oleks kedagi püsti tõstnud. Tunnistaja Tarmo Sikkel kohtuistungil antud ütluste kohaselt temal süüdistatava ja kannatanu suhtes vihavaenu ei ole. 2008.a. novembris oli patrullis ja said väljakutse Sõpruse puiesteele. Tuli teade, et väljas on inimeste kisa. Jõudsid kohale ja nägid, et üks inimene on pikali ja teine kummardab lamava inimese poole. Isik, kes kummardus hoidis maas lamavat inimest ühe käega kinni ning nähes politseid jooksis minema. Leidsid meesterahva, kes oli ära jooksnud auto alt. Tirisid meesterahva välja ja panid käed raudu. Kinnipeetuga läksid mööda kannatanust ning kannatanu rääkis temaga, oli kontaktis ja vastas küsimusele, et kinnipeetud meesterahvas peksis teda. Meesterahvas ütles temale, et sama mees lõi teda ja hiljem küsis raha ning kui oli öelnud, et ei ole raha, siis hakkas veel lööma. Kannatanu paistis asotsiaalsete eluviisidega inimene olevat, kuid tundus temale adekvaatne. Edasi toimetasid kinnipeetu osakonda, kinnipeetu oli alkoholijoobes. Sündmuskohale saatsid kiirabi, kes viis kannatanu haiglasse, kus operatiivgrupp kannatanut küsitles. Kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilised asjaolud: • Regionaalhaigla teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest, millest nähtub, et 01.12.2008.a. kell 00.13 toimetati kannatanu raviasutusse, esialgsed kehavigastused: parema sääre pindmine põrutus, pea- ja näopõrutus, rindkerepõrutus. Kehavigastuste tekkimise asjaoludeks on märgitud peksmine ( t lk.8). • Skeem, mille on omakäeliselt koostanud kannatanu ning mis selgitab kannatanu ütlusi ( t lk.17). • Fototabel kannatanu ülekuulamise protokolli juurde kannatanu vigastuste kohta ( t lk.18). • Kannatanule AS isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll, fototabel , millest nähtub, et kannatanu tunneb ära inimese fotol 3, kes teda 30.11.2008.a. Vambola peatuse lähedal peksis, nõudis raha summas 300 krooni, seejärel jätkas peksmist. Antud fakti kohta on andnud üksikasjalike ütlusi 01.12.2008.a. kannatanu ülekuulamisel. Fotol nr 3 olnud isikuks osutus F.V ( t lk. 19-22, 22 pöördel). • SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte AS haigusloost, millest nähtub, et kannatanu hospitaliseeriti 01.12.2008.a. ja haiguseks märgiti muud silmalau – silma ümbruse vigastused. Nägu paistes, verevalumid, valu. Silmad kinni paistetanud. Saanud eile õhtul peksa. Prillhematoom, silmad ei avane üle paari sentimeetri, hematoomid ja marrastused näol. Toksikoloogiline analüüs etanool plasmas, seerumisnegatiivne. Kiirabikaardilt nähtub, et isikul teadvus selge, sõnaline kontakt orienteeritud. Joobetunnuseid ei ole. Trauma tunnused näo murd, haav, marrastus. Teadvus häireteta, psüühika normis, aktiivsus normaalne. Alkohoolne joove puudub. ( t lk. 27-40, 60-62). • Sõrmkinnaste vaatluse protokoll, fototabel ( t lk. 94-97). Kohtulikul uurimisel avaldati ja uuriti lisaks eelpool toodule tõendeid /prokuröri taotlusel/: • F.V kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtub, et F.V on peetud kinni kahtlustatavana 01.12.2008.a. kell 00.05 (t lk 74-78). • Teatis, millest nähtub F.V varasem karistatus ( t lk. 88-91). • Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, millest nähtub, et F.V tuvastati alkoholijoove 2, 47 promilli (t lk 92). 4 • • • Vaatluse protokoll ja vaatlusprotokoll koos fototabeliga, millega on vaadeldud musta värvi sõrmkindaid ( t lk.94-97). Allkiri, millest nähtub, et F.V on saanud kätte temale kuuluvad sõrmkindad ( t lk.98-99). Kohtuotsus 12.08.2008.a. F.V süüdimõistmise kohta ja määrus tema katseaja pikendamise kohta ( t lk.100-102; 103-104). Kohtulikul uurimisel avaldati ja uuriti lisaks eelpool toodule tõendeid /kaitsja taotlusel/: • Tõend, millest nähtub, et F.V elukaaslane on rase ning sünnituse tähtaeg on XXX.a. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistajad ning avaldanud kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused ja kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis leiab, et süüdistatava F.V süü temale inkrimineeritud kuriteos

§ 200lg.

1-§ 25 lg.2 järgi on leidnud tõendamist. Süüdistatav andis ütlusi temale inkrimineeritud kuriteo koha, et oodates trolli nägi kuidas noored hakkasid kimbutama meesterahvast, lõid ning meesterahvas karjus. Tema hüüdmise peale jooksid noored minema. Kuna meesterahvas oli käpukil maas ja verine, siis hakkas meesterahvast üles tõstma. Kuna mees oli väga raske, siis paar korda kukkus koos mehega maha. Tema jooksis minema politseid nähes põhjusel, et oli katseaeg ja tema oli purjus, kuid kohtuotsuse järgi ei tohi alkoholi tarvitada. Arvab, et kuna oli viimane keda kannatanu nägi, siis andis kannatanu tema kohta selliseid ütluseid. Kannatanu võis arvata, et tema oli üks peksjatest, et oli poistega koos. Kannatanu ilmselt ei saanud aru, et poisse enam ei ole ja tema oli ainuke kannatanu kõrval. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava antud ütlusi, kuna süüdistatava ütlused on vastuolus nii kannatanu AS kohtueelses uurimisel antud ütlustega, tunnistajate kohtulikul uurimisel antud ütlustega kui ka teiste kogutud tõenditega. Kohus leiab, et F.V on andnud kohtule ennast õigustavaid ja paljasõnalisi ütlusi eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Kannatanu AS on koheselt kinnitanud kohtueelsel uurimisel, et teda lõi ja sobras taskutes üks inimene, seesama meesterahvas, kellele politsei järgi jooksis. Keegi kõrvalistest isikutest, kes enne trolli ootasid, ei peksnud teda. Meesterahvas ei aidanud ka teda maast üles tõusta. Meesterahvas lõi teda sõnagi lausumata rusikaga näkku, vastu paremat silma. Temal kukkus kott käest, tahtis kotti üles tõsta, kuid sai veel ühe löögi näkku. Peale seda haaras meesterahvas juustest, painutas teda ettepoole ja tema kukkus maha põlvili. Edasi löödi ühe korra jalaga vastu paremat külge, kuna temal hakkas valus, siis istus maha. Meesterahvas kükitas ja ütles temale “loen kolmeni, anna kolmsada krooni“. Temal ei olnud raha kaasas, peale seda sobras meesterahvas tema pükste ja jope taskutes. Meesterahvas lõi teda keha ja pea piirkonda ning tekitas füüsilist valu ja tervisekahjustused. Kannatanu ütlusi temale tekitatud füüsilise valu ja tervisekahjustuste kohta kinnitavad ka Regionaalhaigla teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest, millest nähtub, et 01.12.2008.a. kell 00.13 toimetati kannatanu raviasutusse, esialgsed kehavigastused: parema sääre pindmine põrutus, pea- ja näopõrutus, rindkerepõrutus. Kehavigastuste tekkimise asjaoludeks on märgitud peksmine ( t lk.8). Samuti fototabel kannatanu ülekuulamise protokolli juurde kannatanu vigastuste kohta ( t lk.18). 5 Kohus leiab, et kannatanu ütluse hindamisel ei ole vähetähtis asjaolu, et kanntanu ei olnud tarvitanud alkoholi ( t lk.31; 35; 37, 60). Samuti omab olulist tähtsust ja on tõsikindlat leidnud tuvastamist, et vahetult peale kannatanu suhtes toimepandut kuritegu oli kannatanu teadvus selge, sõnaline kontakt orienteeritud, tema teadvus häireteta, psüühika normis, aktiivsus normaalne ( t lk.35, 37). Puudub alus arvata, et kannatanu ei tajunud tõendamiseseme asjaolusid objektiivselt, s.t. kuriteo toimepanemise aega, kohta ja viisi ning muid kuriteo tehiolusid adekvaatselt. Ka kinnitas tunnistaja TS ristküsitlusel, et kannatanu oli sündmuskohal adekvaatne. Seega süüdistatava versioon, et kannatanut peksid kamp noorukeid ja kuna oli viimane keda kannatanu nägi, siis andis kannatanu tema kohta selliseid ütluseid, ei ole usutav. Kannatanu võis arvata, et tema oli üks peksjatest ning kannatanu ilmselt ei saanud aru, et poisse enam ei ole ja tema oli ainuke kannatanu kõrval, kes tahtis kannatanut aidata, ei ole samuti usutav ja on ümberlükatud eelrefereeritud tõenditega. Kuigi kannatanu AS´t pole võimalik vahetult kohtulikul uurimisel ristküsitleda, ei ole kohtul põhjust kahelda kannatanu AS ütlustes. Kohtul pole alust arvata, et AS on andnud F.V suhtes alusetult süüstavaid ütlusi, kuna kannatanu on kinnitanud koheselt, et sündmuskohal kinnipeetud meesterahvas oli see isik, kes teda peksis ja nõudis raha. Samuti on kannatanu isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli ja fototabeli kohaselt ära tundnud inimese fotol 3, kelleks osutus F.V ja kes teda 30.11.2008.a. Vambola peatuse lähedal peksis, nõudis raha summas kolmsada krooni, seejärel jätkas peksmist. ( t lk. 19-22, 22 pöördel). Asjaolu, et kannatanu surma tõttu ei ole võimalik kannatanut ristküsitleda, iseenesest ei välista tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste tõelevastavust, ka ei saa omistada tema ütlustele aprioorselt nõrgemat tõeväärtust. Kaitsja viide, et süüdistatav on jäänud ilma ühest põhiõigusest ristküsitleda kannatanut ja kohus ei saa rajada süüdimõistvat otsust üksnes kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustele, kui ütlusi ei kinnita muud tõendid. Kohus märgib järgmist: kohtuotsuses saab otseselt kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginevalt lugeda tuvastatuks tõendamiseseme asjaolusid vaid KrMS §- des 291 ja 294 loetletud tingimustel (RKL 3-1-1-125-06 p.16). Iseseisev tõenduslik tähendus on tunnistaja ja kannatanu poolt kohtueelses menetluses antud ütlustel siis, kui nad on avaldatud KrMS §-s 291 sätestatud tingimustel (RKL 3-1-1-78-06 p.7). Iseseisev tõenduslik tähendus tähendab seda, et kohus võib otsuses otseselt tugineda neile kohtueelses menetluses antud ütlustele (RKL 3-1-1-52-06 p.8). Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist kaitseõiguse rikkumisega ning kohus võib otsust tehes otseselt tugineda kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlustele, kuna kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamiseks esines KrMS § 291 lg.1 p.1 toodud alus. Kannatanu AS kohtueelses menetluses antud ütlusi süüdistatava F.V suhtes kinnitab kaudselt ka kohtulikul uurimisel ristküsitletud tunnistajad T S ja A S . Seega ei ole tegemist olukorraga, kus F.V süüd tõendavaks ainukeseks vahetuks tõendiks või määravas ulatuses oleks kannatanu kohtueelses menetluses antud ütlused, mistõttu ei ole kaitse õiguste kitsendamine ületanud EÕIK art-s 6 lubatava piiri. Tunnistaja T S kinnitas ristküsitlusel, et väljakutse politseile tuli seoses inimese kisaga tänaval. Vahetult peale kahtlusaluse isiku kinnipidamist, kelleks oli F.V, kinnitas temale kannatanu sündmuskohal koheselt, et kinnipeetud isik on sama isik, kes teda lõi korduvalt ja nõudis raha üleandmist. Ka on F.V isik, kes sündmuskohale jõudes kummardas maas lamava kannatanu kohal ning hoidis maas lamavast kannatanust ühe käega kinni. Tunnistaja T S on andnud üheseid ütlusi süüdistatava suhtes kohtulikul uurimisel ning nii süüdistatav kui ka tunnistaja on kinnitanud, et põhjus vihavaenuks puudub ning seega puudub alus arvata, et tunnistaja T S on andnud kohtuistungil ebaõigeid ütlusi F.V suhtes. Kohus ei 6 tuvastanud kohtuistungil, et tunnistaja T S oleks andnud kohtueelsel uurimisel teistsuguseid ütlusi kui kohtulikul uurimisel, kuna kohtumenetluse pooled ei taotlenud tunnistaja T S kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, et kontrollida tunnistaja usaldusväärsust. Kohus asub seisukohale, et tunnistaja AS kohtulikul uurimisel antud ütlused tõendavad ja omavad olulist tähtsust osas, et tema juurde tuli üks meesterahvas ja ütles, et tuleb kutsuda politsei, kuna üle tee keegi palub abi, karjub, et tapetakse. Nägi, et midagi toimus, mingi tegevus kahe isiku vahel ning kui tuli politsei läks üks inimene minema. Süüdistatava F.V ütlused, et tema püüdis vaid maas lamavat kannatanut aidata, ei ole usutav. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste hindamise kriteeriumina märkinud, et muu hulgas on oluline ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (RKKKo 3-1-1-7405, p 15). Kohus ei pea eluliselt kuigivõrd usutavaks süüdistatava versiooni, et tema vaid aitas kannatanut. Puudub igasugune loogiline seletus, et miks peaks juhuslik mööduja sisenema kasiinosse ja paluma kutsuda politseid, kuna keegi palub abi karjudes „ tapetakse“ ja seda ajal, mil väidetavalt süüdistatav püüdis kannatanut aidata. Tunnistaja AS kinnitas, et võttes mobiili ja kutsudes politseid, läks uksele ja nägi kahte isikut, mitte kolme või nelja. Kohtu arvates ei ole „eluliselt usutav“, et mööduja oleks palunud politsei kutsumist ajal mil süüdistatav väidetavalt aitas kannatanut püsti ja tehes seda omasõnade kohaselt korduvalt, kuna kannatanu oli raske ja kukkus. Tähelepanuta ei saa siinjuures jätta Ago Soo ütluste põhjal tuvastatut, et ajavahemik juhusliku mööduja sisenemisel kasiinosse abi palumiseks ning tema poolt politsei kutsumisel, minnes ise koheselt uksele oli ajavahe väga väike. Seega olid mööduja sisenemine kasiinosse ja tunnistaja Ago Soo poolt politseile helistamine ja uksele minemine vahetult ajalis-ruumiliselt seotud väga väikese ajavahega. Samuti on F.V ütlused tema käitumise kohta sündmuskohal politsei saabumisel vastuolus tuvastatud faktiliste asjaoludega ja nimelt: F.V väitis ristküsitlusel, et põgenes, kuna oli purjus ning kohtuotsuse järgi ei tohi katseajal alkoholi tarvitada. Samuti oma viimases sõnas selgitas F.V, et kuna tema suhtes pikendati katseaega kahe kuu võrra, siis loomulikult kartis uute probleemide tekkimist, mistõttu jooksis ära politsei eest. Harju Maakohtu 29.12.2008.a. määrusega ( t lk. 103-104) on pikendatud süüdistatava F.V katseaega 2 kuu võrra ja seda 19.12.2008.a. kohtule esitatud erakorralise ettekande alusel. F.V süüdistatakse aga 30.11.2008.a. kuriteo toimepanemises, seega ajal mil tema suhtes ei olnud kriminaalhooldaja veel erakorralist ettekannet teinud ning kohus asja lahendanud. Süüdistatava väide, et põgenes sündmuskohalt põhjusel, kuna tema suhtes oli katseaega juba pikendatud kahe kuu võrra ja kartis edasisi sanktsioone, ei vasta tõele ja on ümberlükatud. Kohtueelsel uurimisel ega kohtuliku uurimise käigus ei ole kogutud ühtegi tõendit või muud dokumenti, mis kinnitaksid süüdistatava eelrefereeritud ütlusi. Kohus, analüüsinud ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et kannatanu ja tunnistajate eelrefereeritud ütlustega on tõsikindlat tuvastamist leidnud, et süüdistatav F.V püüdis vägivallaga võtta ära võõrast vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

§ 200

lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:

  1. a)isiku suhtes kasutati vägivalda;
  2. b)vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Kohus leiab, et on tõsikindlat tuvastamist leidnud, et süüdistatav F.V kasutas kannatanu suhtes vägivalda ja vahetult peale vägivalla tarvitamist nõudis raha üleandmist, seega oli vägivald suunatud vara, s.o. raha nõudmiseks ja hõivamiseks. Süüdistatava F.V tegevus oli suunatud vara saamisele ja vägivalla tarvitamine 7 kannatanu suhtes oli vahendiks vara hõivamisele, s.t. tegemist oli röövimisega. Samuti kasutati vägivalda vahetult enne vara, s.o. raha kolmesaja krooni nõudmist ning see oli suunatud just vahetult vara nõudmisele, mitte aga teiste eesmärkide saavutamiseks. Kuna kannatanul puudus vara, s.t ei olnud raha kaasas ning saabus politseipatrull, katkestades süüdistatav tegevuse kannatanu suhtes, siis on tegemist süüteokatsega, s.o. röövimise katsega.

§ 25

lg 2 sätestatud teo karistatavuse piiri ületamisel on alati tegemist süüteokatsega, sõltumata süüteo lõpuleviimise ärajäämise põhjustest. Süüdistatav F.V vastavalt oma ettekujutusele alustas vahetult süüteo, s.o. röövimise toimepanemist, kuid toimepandud tegu jäi lõpule viimata. Röövimise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude - seega nii vägivalla kasutamise kui ka asjade hõivamise suhtes ning lisaks sellele ka hõivatu ebaseadusliku omastamise eesmärgi tuvastatust. Röövimine on olemuselt kärbitud tagajärjedelikt, st omastamine kui tagajärg ei kuulu objektiivsesse koosseisu, vaid esineb koosseisus ainult eesmärgina ja on seega süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuseks. Kohus leiab, et süüdistatav F.V tegutses võõra vallasasja omastamise eesmärgil, s.o kavatsetusega. Kavatsetus eeldab, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, kui mingi taotletav eesmärk ongi tema liikumapanevaks jõuks. Kavatsetusega on samas tegemist ka siis, kui tagajärje kui sellise saavutatavuse osas puudub täielik kindlus (

§ 16

lg 2 ls 1: "...ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks") ( RKL 3-1-1-124-04 p. 15 ja RKL 3-1-1141-04 p. 10.2) Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et F.V käitumises on tuvastatud

§ 200lg.1-§ 25 lg.2 järgi nii objektiivne kui subjektiivne koosseis.

Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. F.V tuleb

§ 200lg.1-§ 25 lg.2 järgi süüdi mõista.

Vastavalt toimepandule tuleb F.V karistada. Karistamise alus on isiku süü. Kohtulikul uurimisel ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Süüdistatav on varem karistatud kriminaalkorras, ei tööta, tal on perekond, antud asjaolud on kohtule iseloomustavaks materjaliks. F.V-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada F.V edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel F.V-le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

F.V näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et F.V suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades eelkõige kuriteo raskust ja asjaolu, et F.V on varem karistatud korduvalt, kuid isik jätkas kuritegude toimepanemist, samuti on F.V antud kuriteo toime pannud katseaja alguses, seega tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmise määra lähedalt. F.V perekonna olemasolu, s.h last ootav abikaasa ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistus mõista sanktsiooni alammääras. Kohus leiab, et karistades isikut sanktsiooni alammäära lähedalt ei täida karistus oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. F.V ´ilt kuulub välja mõistmisele KrMS § 175 lg. 1 p.4, 5, 9; § 179 lg.1 alusel sundraha summas 10 875 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 3000.10 krooni ja menetluskulud, s.o. kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 100.50 krooni riigituludesse. Tsiviilhagi esitatud ei ole. 8 Kohus juhindus KrMS § 306, 311-313, 317 sätetest. Kohtunik Rahvakohtunikud 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.