← Eesti

1-09-9517/2

Obsah (8)§ 263§ 215§ 199§ 64§ 68§74§75§ 72

Kriminaalasi nr.1-09-9517 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juunil 2009.a. Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-9517 Kohtuko

§ 263p. 3, § 199 lg.

2 p. 7 ja § 215 lg. 2 p. 1,2 järgi Robert PARIIS süüdistuses

§ 215lg.

2 p. 1,2 järgi Arto KÄNGSEPP süüdistuses

§ 199lg.

2 p .7 ja § 215 lg. 2 p.2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Anu Vilt Süüdistatav A.J Kaitsja Seaduslik esindaja Elukoht: x sünd. XXX; ID XXX; x varem karistamata, vahistatud 21.01.2009.a., kinni peetud 19.01.2009.a. Advokaat Neeme Leok AE Süüdistatav Robert PARIIS Elukoht: x; sünd. 01.08.1989.a.; ID 38908015720; x varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja Advokaat Kalju Kutsar Süüdistatav Arto KÄNGSEPP Elukoht: x; sünd. 11.01.1994.a.; ID 39401115711; x varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja seaduslik esindaja Advokaat Kalju Kutsar MK RESOLUTSIOON KrMS §173, §§248-249 ja §318 lg.3 p.4, alusel Kohus otsustas: I. Süüdi mõista A.J

§ 263p. 3 järgi ja karistada teda üheksa

(9)kuu vangistusega. Süüdi mõista A.J

§ 199lg. 2 p. 7 järgi ja karistada teda kolme

(3)kuu vangistusega. Süüdi mõista A.J

§ 215lg. 2 p. 1,2 järgi ja karistada teda kuue

(6)kuu vangistusega.

§ 64lg. 1 alusel mõista A.J-ile liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel üks

(1)aasta vangistust.

§ 68lg.1 alusel arvata A.J-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 19.01.2009.a.-18.06.2009.a. s.o. viis

(5)kuud ja ühe
(1)päeva karistusaja hulka ning lugeda tema lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kuus
(6)kuud ja kakskümmend üheksa
(29)päeva vangistust.

§74

lg.1 kohaselt jätta vangistus A.J suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui A.J kaheaastase ( 2 aastat ) katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§75

alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas –X 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks.

§ 75lg.

2 p. 2 kohustada A.J käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Samuti tuleb määrata katseajaks elukohajärgse A.J kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 2

(12)Tõkend – vahistamine – A.J suhtes muuta ja vabastada A.J vahi alt kohtusaalis. Välja mõista alaealiselt A.J-ilt , temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt A E’elt ( ID X ) kuni A.J-i täisealiseks saamiseni kuriteoga tekitatud kahjud: summas üks tuhat seitsesada kuuskümmend ( 1760.- ) krooni kannatanu I T kasuks. summas kaks tuhat kuuskümmend kaks krooni ja viiskümmend senti ( 2062.50 ) kanntanu E L kasuks summas kaheksasada seitsekümmend ( 870.- ) krooni kannatanu X kasuks. KrMS § 180 lg. 3 alusel välja mõista alaealiselt A.J-ilt , temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt A E’elt ( ID X ) kuni A.J-i täisealiseks saamiseni süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad kohtukulud 50 % ulatuses : sundraha summas kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni ja viiskümmend senti ( 3262.50 ) riigi tuludesse. kaitsjatasu advokaadi Neeme Leok osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas viissada kuuskümmend üheksa krooni ja kolmkümmend viis senti ( 569.35 ) riigi tuludesse. kaitsjatasu advokaadi Neeme Leok osaluse eest asja kohtueelsest menetlemisest summas üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks krooni ja nelikümmend senti ( 1982.40 ) riigi tuludesse. ( Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: A.J, 1-09-9517, sundraha/kaitsjatasu ). KrMS § 180 lg. 3 alusel jätta riigi kanda täies mahus kohtukulu – statsionaarse komisjonilise ekspertiisi eest summas kakskümmend seitse tuhat ( 27000.- ) krooni. Kinnitada OÜ Valga Advokaadibüroo vandeadvokaadi Neeme Leok’i esindajatasuks kriminaalasjas nr. 1-09-9517 alaealise süüdistatava A.J-i esindamise eest üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa krooni ja seitsekümmend senti ( 1138.70 ), milline summa maksta välja vastavate riigieelarveliste vahendite arvelt. Kaitsjatasud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul ja kviitung tasumise kohta esitada Tartu maakohtu Valga kohtumaja kantseleile. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summade sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. II. Süüdi mõista Robert PARIIS

§ 215lg. 2 p.1,2 järgi ja karistada teda seitsme

(7)kuu vangistusega. 3
(12)

§74

lg.1 kohaselt jätta vangistus Robert PARIIS suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui Robert PARIIS kaheaastase ( 2 aastat ) katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§75

alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas –X 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks.

§ 75lg.

2 p. 2 kohustada Robert PARIIS’i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Samuti tuleb määrata katseajaks elukohajärgse Robert PARIIS kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – Robert PARIIS suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Robert PARIIS’ilt kuriteoga tekitatud kahju summas kaks tuhat kuuskümmend kaks krooni ja viiskümmend senti ( 2062.50 ) kannatanu E L kasuks. Välja mõista Robert PARIIS’ilt kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha - summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis ( 6525.- ) krooni riigi tuludesse. ( Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: Robert PARIIS, 1-09-9517, sundraha ). Välja mõista Robert PARIIS’lt kohtukulu – kaitsjatasu advokaadi Kalju Kutsar osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas üks tuhat ükssada üks krooni ja kaheksakümmend kolm senti ( 1101.83 ) riigi tuludesse. ( Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: Robert PARIIS, 1-09-9517, kaitsjatasu ). Välja mõista Robert PARIIS’ilt kohtukulu – kaitsjatasu advokaadi Kalju Kutsar osaluse eest asja kohtueelsest menetlemisest - summas nelisada üheksakümmend viis krooni ja kuuskümmend senti ( 495.60 ) riigi tuludesse. ( Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: Robert PARIIS, 1-09-9517, kaitsjatasu ). Sundraha ja kaitsjatasud tasuda 30 päeva jooksul ja kviitung tasumise kohta esitada Tartu maakohtu Valga kohtumaja kantseleile. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summade sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. 4

(12)III. Süüdi mõista Arto KÄNGSEPP

§ 199lg. 2 p. 7 järgi ja karistada teda kolme

(3)kuu vangistusega. Süüdi mõista Arto KÄNGSEPP

§ 215lg. 2 p. 2 järgi ja karistada teda nelja

(4)kuu vangistusega.

§ 64lg. 1 alusel lugeda Arto KÄNGSEPP’ale mõistetud üksikkaristusest kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks Arto KÄNGSEPP’ale neli

(4)kuud vangistust.

§74

lg.1 kohaselt jätta vangistus Arto KÄNGSEPP suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui Arto KÄNGSEPP kaheaastase ( 2 aastat ) katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§75

alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – X 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg.

2 p. 2 alusel kohustada Arto KÄNGSEPP’a käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Määrata Arto KÄNGSEPP käitumiskontrolli ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – Arto KÄNGSEPP suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista alaealiselt Arto KÄNGSEPP´alt , temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt M K’alt ( ID X ) kuni Arto KÄNGSEPP täisealiseks saamiseni kuriteoga tekitatud kahju summas üks tuhat seitsesada kuuskümmend ( 1760.- ) krooni kannatanu I T kasuks. Välja mõista alaealiselt Arto KÄNGSEPP’alt , temal vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt M K’alt ( ID X ) kuni Arto KÄNGSEPP täisealiseks saamiseni kohtukulu - kaitsjatasu advokaadi Kalju Kutsar osaluse eest asja kohtueelsest menetlemisest - summas nelisada üheksakümmend viis krooni ja kuuskümmend senti ( 495.60 ) riigi tuludesse. ( Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: Arto KÄNGSEPP, 1-09-9517, kaitsjatasu ). 5

(12)KrMS § 180 lg. 3 alusel jätta riigi kanda täies mahus kohtukulud - sundraha summas 6525.- krooni ja kaitsjatasu advokaadi Kalju Kutsar osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas 1101.83 krooni. Kinnitada OÜ Advokaadibüroo Valge&Uiga vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar esindajatasuks kriminaalasjas nr. 1-09-9517 alaealise süüdistatava Arto KÄNGSEPP esindamise eest üks tuhat ükssada üks krooni ja kaheksakümmend kolm senti ( 1101.83 ), milline summa maksta välja vastavate riigieelarveliste vahendite arvelt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (18.06.2009.a.). Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega tutvuda (18.06.2009.a.). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. ASJAOLUD Kohus tuvastas: Kriminaalasjas süüdistatakse A.J selles, et tema, ajavahemikul 15.08.2008.a - 18.08.2008.a, grupis koos Arto Kängseppa ja süüvõimetute isikute J T , ja V L , võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, omastamise eesmärgita, murdsid sisse juhipoolse ukseluku lõhkumise teel (maksumusega 175 krooni) I kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Santana registreerimisnumbriga XXX XXX, mis oli pargitud X linnas X X õuepoolsesse parklasse ning proovisid ärandada autot süütelukust käivitades (maksumusega 350 krooni), kuid see ei õnnestunud, lõhkudes ära roolisamba (maksumusega 495 krooni) koos tagakattega (maksumusega 325 krooni) mistõttu jäi kuritegu nende tahtest olenemata lõpule viimata, kuna auto ei käivitunud, tekitades oma käitumisega kannatanule I T varalise kahju summas 1345 krooni. ...selles, et tema, olles isik kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ja varguse, - 14.01.2009.a kella 22.20 paiku, grupis koos Robert Pariisiga, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, murdsid juhipoolse ukseluku lõhkumise teel E L kuuluvasse sõiduautosse MAZDA 626 GLXI reg märgiga XXX XXX (väärtusega 10 000 krooni-va 1997), mis oli pargitud X linnas X X maja ette asuvasse parklasse ning lükkasid sõiduauto majast 75 meetri kaugusele, peale mida üritasid juhtmete ühendamise teel käivitada sõiduautot, mis aga ei õnnestunud, kuna sõidukil puudus aku, tekitades oma tegevusega (süüteluku ja roolisamba lõhkumine, roolisamba kate) kannatanule E L varalise kahju 2300 krooni 6
(12)... selles, et tema, olles isik kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ja varguse, 14.01.2009.a kella 22.30 paiku, grupis koos Robert Pariisiga, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, murdsid auto tagaluugi klaasi ja juhipoolse ukseluku südamiku lõhkumise teel E kuuluvasse sõiduautosse HONDA CIVIC reg märgiga XXX XXX (väärtusega 15 000 krooni-va 1990) ), mis oli pargitud X linnas X X maja ette asuvasse parklasse ning lükkasid sõiduauto majast 2 meetri kaugusele, püüdsid puruks murdmise teel eemaldada roolilukku, kuid sõiduauto omaniku vahelesegamise tõttu jätsid sõiduauto maha ja põgenesid, tekitades oma käitumisega (lõhkumisega) kannatanule E L varalise kahju 1825 krooni. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ja varguse, grupis, pani A.J toime

§ 215lg 2 p.1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

...selles, et tema, ajavahemikul 15.08.2008.a - 18.08.2008.a, grupis koos Arto Kängseppa ja süüvõimetute isikute J T , ja V L, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastasid I T kuuluvast sõiduautost Volkswagen Santana registreerimisnumbriga XXX XXX, mis oli pargitud X linnas X X õuepoolsesse parklasse, salongist automagnetoola LG, maksumusega 500 krooni, kindalaekast 7 audiokassetti, maksumusega kokku 350 krooni; auto salongist kaks kõlarit, maksumusega kokku 1000 krooni; juhipoolse ukse seest oleva kõlari; auto salongi tagaosast kaks metallist kanistrit veega; auto iluvõre koos automargi embleemiga, maksumusega kokku 625 krooni; auto registreerimismärgid (2tk), maksumusega kokku 200 krooni, mille omastasid, samuti tõmbasid salongis välja juhtmed ning kahjustasid varguse käigus auto radiaatori välispinda, tekitades kokku kuriteoga kannatanule I T varalist kahju 2175 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, pani A.J toime

§ 199lg 2 p.7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks süüdistatakse A.J selles, et tema, rikkudes raskelt avalikku korda ja teiste isikute rahu, häirides Lõuna Politseiprefektuuri Juhtimiskeskuse tööd, helistas 30.11.2008.a kell 16.47 telefoninumbrilt XXXXXXXXX politsei lühinumbrile nr 110 ning ähvardas, et Valga politseijaoskond lendab 10 minuti pärast õhku ning seejärel helistas uuesti kell 16.53 politsei lühinumbrile 110 ja teatas, et “ teil on üks minut aega”. ... selles, et tema, rikkudes raskelt avalikku korda ja teiste isikute rahu, häirides Valga politseijaoskonna tööd, helistas 01.12.2008.a kell 11.52 telefoninumbrilt XXXXXXX politsei lühinumbrile 110 ning ähvardas lõhkeseadeldisega, öeldes, et Valga politseijaoskonna alla on paigaldatud pomm, tekitades oma tegevusega Lõuna-Eesti Päästekeskusele väljasõiduga kaasnenud kütusekulu näol varalist kahju 304,50 krooni. ... selles, et tema, rikkudes raskelt avalikku korda ja teiste isikute rahu ning häirides X tööd, helistas 01.12.2008.a kell 12.02 telefoninumbrilt XXXXXX Häirekeskuse telefonile nr 112 ning ähvardas lõhkeseadeldisega, et X all on pomm, tekitades Lõuna-Eesti Päästekeskusele väljasõiduga kaasnenud kütusekulu näol varalist kahju 565,50 krooni. Rahu ja avaliku korra rikkumisega, lõhkeseadeldisega ähvardades, pani A.J toime

§ 263p.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 7

(12)Kriminaalasjas süüdistatakse Robert PARIIS’t selles, et tema ,14.01.2009.a kella 22.20 paiku, grupis koos A.J-iga , võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, murdsid juhipoolse ukseluku lõhkumise teel E L kuuluvasse sõiduautosse MAZDA 626 GLXI reg märgiga XXX XXX (väärtusega 10 000 krooni-va 1997), mis oli pargitud X linnas X X maja ette asuvasse parklasse ning lükkasid sõiduauto majast 75 meetri kaugusele, peale mida üritasid juhtmete ühendamise teel käivitada sõiduautot, mis aga ei õnnestunud, kuna sõidukil puudus aku. Kuriteoga tekitasid Robert Pariis ja A.J E L varalist kahju 2300 krooni (süüteluku lõhkumine, kesklukustuse lõhkumine, roolisamba kate). ... selles, et tema, olles isik kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, 14.01.2009.a kella 22.30 paiku, grupis koos A.J-iga , võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil, murdsid auto tagaluugi klaasi ja juhipoolse ukseluku südamiku lõhkumise teel E L kuuluvasse sõiduautosse HONDA CIVIC reg märgiga XXX XXX (väärtusega 15 000 krooni-va 1990) ), mis oli pargitud Xa linnas X X maja ette asuvasse parklasse ning lükkasid sõiduauto majast 2 meetri kaugusele, püüdsid puruks murdmise teel eemaldada roolilukku, kuid sõiduauto omaniku vahelesegamise tõttu jätsid sõiduauto maha ja põgenesid. Kuriteoga tekitasid Robert Pariis ja A.J E L varalist kahju 1825 krooni (pagasiluuk, luugi luku südamik ja juhipoolse ukseluku südamik). Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupis, pani Robert Pariis toime

§ 215lg 2 p.1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas süüdistatakse Arto KÄNGSEPP’t selles, et tema, ajavahemikul 15.08.2008.a - 18.08.2008.a grupis koos A.J-iga ning koos süüvõimetute isikute V L ja J T, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil omastamise eesmärgita murdsid sisse juhipoolse ukseluku lõhkumise teel (maksumusega 175 krooni) I T kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Santana registreerimisnumbriga XXX XXX, mis oli pargitud X linnas X X õuepoolsesse parklasse ning proovisid ärandada autot süütelukust käivitades (maksumusega 350 krooni), kuid see ei õnnestunud, lõhkusid ära roolisamba (maksumusega 495 krooni) koos tagakattega (maksumusega 325 krooni) ,kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna auto ei käivitunud. Kuriteoga tekitasid Arto Kängsepp ja A.J I T varalist kahju kokku 1345 krooni. Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ja varguse, grupis, pani Arto Kängsepp toime

§ 215lg 2 p.2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

... selles, et tema, ajavahemikul 15.08.2008.a - 18.08.2008.a, grupis koos A.J-iga ning koos süüvõimetute isikute V L ja J T, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastasid I T kuuluvast sõiduautost Volkswagen Santana registreerimisnumbriga XXX XXX, mis oli pargitud X linnas X X õuepoolsesse parklasse, salongist automagnetoola LG, maksumusega 500 krooni, kindalaekast 7 audiokassetti, maksumusega kokku 350 krooni; auto salongist kaks kõlarit, maksumusega kokku 1000 krooni; juhipoolse ukse seest oleva kõlari; auto salongi tagaosast kaks metallist kanistrit veega; auto iluvõre koos automargi embleemiga, maksumusega kokku 625 krooni; auto registreerimismärgid (2tk), maksumusega kokku 200 krooni, mille omastasid, samuti tõmbasid salongis välja juhtmed ning kahjustasid varguse käigus auto 8

(12)radiaatori välispinda. Kuriteoga tekitasid Arto Kängsepp ja A.J I T varalist kahju kokku 2175 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, pani Arto Kängsepp toime

§ 199lg 2 p.7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Igor Tšebakovi poolt on esitatud tsiviilhagi 3520 krooni nõudes, Eva Lemberg’i poolt on esitatud tsiviilhagi 4125 krooni nõudes ja Valgamaa Päästeosakonna poolt on esitatud tsiviilhagi 870 krooni nõudes. Kokkuleppe sisu : Karistuse liik ja määr A.J suhtes:

§ 263

p.3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.J-ile karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 215

lg 2 p.1,2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.J-ile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 199

lg 2 p.7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus A.J-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus raskeima karistuse osalise suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks mõista A.J-ile 1(üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg – 19.01.2009-17.06.2009karistusaja hulka, lugedes lõplikuks kandmata karistuseks A.J-ile 5(viis) kuud 28(kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 74

lg.1 kohaselt jätta A.J-ile mõistetav karistus tingimisi kohaldamata, määrates

§ 74

lg.3 kohaselt katseajaks 2 (kaks) aastat.

§ 74

lg.1 kohaselt allutada A.J katseaja kestel käitumiskontrollile, kohustades teda täitma

§ 75

lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p.2 alusel kohustada A.J käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Välja mõista A.J-ilt , temal vahendite puudumisel, kuni täisealiseks saamiseni, tema seaduslikult esindajalt A Ee’lt, 1760 krooni I T kasuks, 2062 krooni 50 senti E L kasuks ja 870 krooni X kasuks. Välja mõista A.J-ilt , temal vahendite puudumisel, kuni täisealiseks saamiseni, tema seaduslikult esindajalt A E’elt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni. 9

(12)Karistuse liik ja määr Robert PARIIS suhtes:

§ 215

lg 2 p.2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Robert Pariis’ile karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

§ 74

lg.1 kohaselt jätta Robert Pariis’ile mõistetav karistus tingimisi kohaldamata, määrates

§ 74

lg.3 kohaselt katseajaks 2(kaks) aastat.

§ 74

lg.1 kohaselt allutada Robert Pariis katseaja kestel käitumiskontrollile, kohustades teda täitma

§ 75

lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p.2 alusel kohustada Robert Pariis’i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Välja mõista Robert Pariis’ilt 2062 krooni 50 senti E L kasuks. Välja mõista Robert Pariis’ilt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 6525.- krooni. Karistuse liik ja määr Arto KÄNGSEPP suhtes:

§ 215

lg 2 p.2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Arto Kängsepp’ale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 199

lg 2 p.7 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, nõuab prokurör kohtus Arto Kängsepp’ale karistuseks 3(kolm) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema poolt ja lõplikuks karistuseks mõista Arto Kängsepp’ale 4 ( neli ) kuud vangistust.

§ 74

lg.1 kohaselt jätta Arto Kängsepp’ale mõistetav karistus tingimisi kohaldamata, määrates

§ 74

lg.3 kohaselt katseajaks 2(kaks) aastat.

§ 74

lg.1 kohaselt allutada Arto Kängsepp katseaja kestel käitumiskontrollile, kohustades teda täitma

§ 75

lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 72

lg 2 p.2 alusel kohustada Arto Kängsepp’a katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Välja mõista Arto Kängsepp’alt, temal vahendite puudumisel kuni täisealiseks saamiseni tema seaduslikult esindajalt M K’alt 1720 krooni I T kasuks. 10

(12)Välja mõista Arto Kängsepp’alt, temal vahendite puudumisel kuni täisealiseks saamiseni tema seaduslikult esindajalt M K’alt, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni. Menetluse käik : A.J , Arto KÄNGSEPP, Robert PARIIS on end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud ning andnud üksikasjalisi ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Isikute poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav A.J ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Süüdistatav Robert PARIIS ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Süüdistatav Arto KÄNGSEPP ja tema kaitsja nõustusid kokkuleppemenetluse kohaldamisega. KrMS §244 ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis ringkonnaprokurör 17. juunil 2009.a. lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav A.J kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Seaduslik esindaja jääb kokkuleppe juurde. Kaitsja palub kaaluda võimalust kohtukulude vähendamiseks kohtu poolt, kuna süüdistatav on alaealine. Prokurör on taotlusega nõus. Kohus nõustub taotlusega, kuna tegu on alaealisega ja peres on ka teisi alaealisi lapsi. Täies mahus väljamõistetavad kohtukulud paneksid pere väga raskesse majanduslikku olukorda, samuti soodustab kohtukulude vähendamine resotsialiseerimist. Seega jätta täies mahus riigi kanda ekspertiisitasu 27000.- krooni, ülejäänud kohtukulusid vähendada 50 % ulatuses. Süüdistatav Robert PARIIS kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde. Süüdistatav Arto KÄNGSEPP kinnitab, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör ja kaitsja jäävad kokkuleppe juurde Kaitsja palub kaaluda võimalust kohtukulude vähendamiseks kohtu poolt, kuna süüdistatav on alaealine. Prokuör toetab taotlust. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele – tegu on alaealisega ja peres on ka teisi alaealisi lapsi. Täies mahus väljamõistetavad kohtukulud paneksid pere väga raskesse majanduslikku olukorda, samuti soodustab kohtukulude vähendamine resotsialiseerimist. Ka on alaealise seaduslikul esindajal endal kanda hulgaliselt isiklikke kohtukulusid. Seega jätta täies mahus riigi kanda sundraha 6525.- krooni ja kaitsjatasu kohtumenetluses summas 1101.83 krooni, ülejäänud kohtukulud kuuluvad väljamõistmisele. 11
(12)Annemarie Gerassimov Kohtunik 18.06.2009.a. 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.