) § 3 punkt 2 kohaselt tekib võlaõigussuhe muuhulgas ka kahju õigusvastasest tekitamisest.
lg 1 sätestatu kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamatajäänud tulu.
lg 1 kohaselt on asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju suuruseks hüvitis, mis vastab uue samaväärse 10 asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele.
kohaselt tuleb teisele isikule tekitatud kahju hüvitada, kui kahju tekitaja on kahju tekkimises süüdi.
lg 1 punkt 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodut sätete alusel leiab kohus, et süüdistatav on tekitanud kannatanutele kahju ning on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses tahtlikult
S § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav on küll ülekuulamistel toimepandut kahetsenud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt. Süüdistatav pani lühikese aja jooksul toime 16 süütegu ning vaatamata sellele, et teda vahepeal üle kuulati, jätkas süüdistatav samalaadsete süütegude toimepanemist. Kohus leiab, et taoline käitumine näitab igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. D.O on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. D.O ei oma töökohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.O ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega. Käesolevas kriminaalasjas on talle esitatud süüdistus 16 varguse episoodis, mis on toimepandud vähem kui poole aasta jooksul. Sellisest tema käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistusega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, st eelmised karistused ei avaldanud D.O-le nõutavat mõju ega ole pannud teda elama õiguskuulekalt. Süüdistatava süstemaatiline varavastaste kuritegude toimepanemine välistab süüdistatava suhtes tingimisi karistuse kohaldamise nii osaliselt kui ka täielikult. Samuti oleks mõistetud vangistusest D.O tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud teod ei ole pandud toime juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti ei ole D.O isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna D.O on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse vangistusega. D.O suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks vastupidi süüdistatav on ise tunnistanud sõltuvust narkootilisest ainetest ning tema suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Kohtul puudub igasugune usk, et D.O suudaks vabaduses viibides hoiduda uute (varavastaste) süütegude toimepanemisest, mis tõttu tuleb süüdistatavale mõista reaalne karistus. Ka ei ole kohtu arvates põhjendatud uue kuriteo toimepanemisega varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. Neil motiividel pole õigustatud ka D.O ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. D.O on toimepannud kokku 16 varavastast kuritegu, millest 8 on toimepandud enne viimast karistust, mistõttu tuleb süüdistatava suhtes mõista enne viimast kohtotsust toimepandud tegude eest eraldi karistus. Karistuse määra valikul KarS § 199 lg 2 p 9 (episoodid 30.12.2011, 15.12.2011, 17.12.2011, 01.12.2011, 26.12.2011, 27.12.2011, 02.01.2012, 03.01.2012) arvestab kohus süüdistatava süü suurust, kuritegude rohkust ja tekitatud kahju suurust ning leiab, et süüdistatava süü ei ole väike. Seega peab kohus vajalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni 1/5 määra, kuid mitte alammäära lähedasena. 11 Kuivõrd süüdistatavat on pärast esimese 8 süüteo toimepanemist kohtu poolt karistatud, siis tuleb mõistetavale karistusele KarS § 65 lg 1 alusel liita 05.01.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus. Kohus peab võimalikuks liitkaristuse määramisel lugeda käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevate kuritegude (episoodid 30.12.2011, 15.12.2011, 17.12.2011, 01.12.2011, 26.12.2011, 27.12.2011, 02.01.2012, 03.01.2012) eest mõistetava karistuse kui kergema karistuse kaetuks eelmise otsusega mõistetud raskema karistusega, lugedes selle kaetuks. Pärast viimast kohtuotsust toime pandud kuritegude eest KarS § 199 lg 2 p 5,9 järgi (episoodid 09.01.2012, 15.01.2012, 16.01.2012, 18.01.2012, 18.01.2012, 27.01.2012, 07.01.2012, 07.02.2012) arvestades süüdistatava süüd ja tekitatud kahju, peab kohus vajalikuks mõista rangema karistuse, kuivõrd süüdistatava poolt üles näidatud järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab süüdistatava süü suurust ja jätkuvat kuritegude toimepanemise soovi ning kohus ei leia, et see süü oleks väike. Seega peab kohus vajalikuks mõista süüdistatavale karistuse ettenähtud sanktsiooni 1/5 määra ületavana. Kohtunik Julia Vernikova
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.