lg 2 p 1 ja § 424 järgi Ringkonnaprokurör Leelet Kivioja Süüdistatav F.V , ik: XXX; elukoht Xxx, kodakondsus EV; emakeel: vene keel; haridus: keskeriharidus; töökoht: puudub; kriminaalkorras karistatud 2-l korral Tõkend vahistamine alates 03.12.2011.a. Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada F.V
lg 2 p 1 ja § 424 järgi ning kohaldades
lg 1 karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.
lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.11.2011.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva võrra ja mõista liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 03.12.2011.a. Tõkend – vahistamine – jätta F.V (F.V) suhtes muutmata. KrMS § 310 lg 1 alusel jätta rahuldamata kannatanu AL(L ) tsiviilhagi F.V (F.V) vastu varalise kahju nõudes summas 1134.85 eurot. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista F.V-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära - 435.00 eurot - tasu õigusabi osutamise eest – 595.13 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „F.V 1 – 12– 4364, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU F.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu poolt 10.11.2008.a. süüdi mõistetud
süüdi mõistetud
Nimelt võttis alkoholijoobes F.V 03.12.2011.a. ajavahemikul kell 04.00 kuni kell 06.00 Maardus XXX maja juurest omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil ära sinna pargitud DNB №rd Liising AS-ile kuuluva, AL(L ) vastutavas kasutuses ja rendilepingu alusel ML valduses oleva sõiduauto Hyundai Terracan (reg nr XXX, vla 2004) väärtusega 5000 EUR. 2 Auto võtmed oli F.V eelnevalt võtnud XXX korterist ML nõusolekuta ja teadmata ajal, mil viimane magas. F.V sõitis ärandatud sõidukiga Maardu linnas erinevates kohtades ringi, kuni ta 03.12.2011.a. kella 06.00 ajal Kallasmaa 3 maja juures politseipatrulli poolt kinni peeti. F.V põhjustas sõidukile ärandamise käigus vigastusi, tekitades nii A Luigele (L ) varalist kahju 1134.85 EUR ulatuses. Seega F.V isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, so
Samuti süüdistatakse F.V selles, et tema juhtis 03.12.2011 kella 06.00 ajal Maardu linnas Kallasmaa 3 maja juures DNB №rd Liising AS-ile kuuluvat, AL(L ) vastutavas kasutuses ja rendilepingu alusel ML valduses olnud mootorsõidukit Hyundai Terracan (reg nr XXX), olles joobeseisundis (alkoholijoove 0,84 mg/l laiendmääramatusega ± 0,07 mg/l (lõplik tulemus 0,77 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus F.V liiklusseaduse § 69 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti rikkus F.V sellise käitumisega liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1, mille kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani F.V mootorsõidukit joobeseisundis juhtides toime
Kohtuistungil süüdistatav F.V avaldas, et esitatud süüdistus nii
lg 2 p 1 kui ka
Hagi ei tunnista. Kohtuistungil kuulati üle kannatanu A L , kes on esitanud tsiviilhagi F.V vastu varalise kahju nõudes ning kohtuistungil ta jäi esitatud hagi juurde. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajad KL, NV ja ML. Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid: AL 17.01.2012.a. hagiavaldus (tl. 39), liisinglepingu nr. XXX koopia koos liisinglepingu üldtingimustega (tl. 40 – 51), JA rendilepingu koopia koos sõiduki rentimise üldtingimustega (tl. 52 – 53), sõiduki varguse kahjuteade (tl. 54), I AS teade (tl. 55), elektronkirjavahetus AL ja V OÜ vahel (tl. 56 – 57), V OÜ remondikalkulatsioon (tl. 58), 03.12.2011.a. koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl. 59 – 65), skeem (tl. 66), 03.12.2011.a. koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl. 67 – 69), tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koos tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (tl. 70), indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl. 71 – 73), F.V allkiri õiguste selgitamise kohta koos tõlkega (tl. 74 – 75), Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus koos lisaga (tl. 76 – 77), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl. 78), väljatrükk Maanteeameti juhilubade andmebaasist (tl. 79), väljatrükk Maksu- ja tolliameti andmebaasist (tl. 80), päring tööandjate F.V tööhõive kohta (tl. 81), karistusregistri väljavõte (tl. 82 – 84), Harju Maakohtu 18.11.2011.a. otsus kriminaalasjas 1 – 11 – 6238 (tl. 85 – 87), taotlused riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks (tl. 88 – 91), määrus riigi õigusabi tasu hüvitamise kohta (tl. 92), taotlus Vitali 3 F.V vahistamiseks (tl. 93), Harju Maakohtu 03.12.2011.a. määrus F.V vahistamise kohta (tl. 94 – 95), Harju Maakohtu 23.02.2012.a. määrus F.V suhtes valitud tõkendi asendamata jätmise kohta (tl. 96) MAAKOHTU SEISUKOHT F.V (F.V) poolt toimepandud kuriteod on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud.
lg 2 p 1 sätestatud süütegu seisneb asja, antud juhul mootorsõiduki, omavolilises ajutises kasutamises isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise. Käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et F.V 03.12.2011.a. ajavahemikul kella 04.00 kuni 06.00 ajal võttis Maardus XXX maja juurest ajutise kasutamise eesmärgil ära sinna pargitud DNB №rd Liising AS-ile kuuluva, AL(L ) vastutavas kasutuses ja rendilepingu alusel MLvalduses oleva sõiduauto Hyundai Terracan (reg nr XXX, vla 2004) väärtusega 5000 EUR. Asjaolu, et sõiduauto Hyundai Terracan registreerimisnumbriga XXX ei kuulunud F.V-le , on tõendamist leidnud kannatanu AL(L ) poolt kohtuistungil antud ütlustega, mille kohaselt kuulus sõiduauto DnB №rd Liising AS-ile ning tema oli antud sõiduki vastutav kasutaja. Eelnimetatud sõiduki oli tema rentinud SK ning sõiduki lisajuhiks märgiti ML(tl. 32). Kannatanu ütlustega auto valdamise kohta haakuvad tunnistaja MLpoolt kohtuistungil ütlused, mille kohaselt oli sõiduauto Hyundai Terracan sõlmitud rendilepingu alusel tema valduses tl.102 pöördel). Nii kannatanu AL kui ka tunnistaja ML ütlusi kinnitavad DnB №rd Liising AS ja AL vahel 23.12.2010.a. sõlmitud sõiduauto Hyundai Terracan liisinguleping nr. XXX (tl. 40 – 51) ja ALpoolt esindatava JA ning SK vahel 25.11.2011.a. sõlmitud Hyundai Terracan r/n XXX rendileping (tl. 52 – 53). F.V ei eita auto kasutamist, kuid eitab selle kasutamist omavoliliselt öeldes, et ta eeldas, et Marianna ei ole vastu, kui ta tema autot kasutab, kuna nad elavad koos ja ta kasutab Marianna asju (tl. 105). F.V selgitas kohtuistungil, et võttis auto võtmed ML jope taskust, kui viimane magas. Oli purjus ja võttis auto ilma ML loata ja teadmiseta, kuid viimane ei olnud talle võõras. Lisaks sellele, et ML ei teadnud, et ta läheb naise sõidukiga sõitma, ei teadnud ta seda isegi, lihtsalt juhtus nii. Täpselt ei tea, kui palju sõitis, aga 3- 4 km umbes (tl. 106). F.V ütlusi autovõtmete omavolilise võtmise kohta kinnitavad ka tunnistaja ML ütlused, mille järgi läks ta peale enda sünnipäeva 03.12.2011 koju magama, hommikul ärgates ei olnud ei võtmeid ega ka autot. Autovõtmed olid olnud jope taskus ning F.V võttis võtmed ilmselt jopetaskust (tl. 102 pöördel). F.V väite, et ta eeldas, et tal on sõiduki Hyundai kasutamise luba, kuna nad elavad Mariannaga koos (tl 105), on ML kohtuistungil täielikult ümber lükanud öeldes, et F.V ei olnud õigust nimetatud sõidukit kasutada (tl. 102 pöördel). Samuti kinnitas tunnistaja, et kooselu ajal F.V kõnealust sõidukit ei kasutanud, kuna tal ei ole juhtimisõigust ning ML poleks ka lubanud sõidukit kasutada (tl. 104). Asjaolu, et F.V soovis kasutada sõidukit Hyundai Terracan ajutiselt, on tõendatud süüdistatava enda ütlustega, et tahtis autoga sõita ööbima sõbra juurde, kes elab tema peatamiskoha lähedal (tl. 106). 4 Samuti on F.V poolt sõiduki Hyundai Terracan kasutamine tõendamist leidnud tunnistaja NV ütlustega, kelle sõnul oli ta 03.12.2011.a. tööülesannete täitmisel koos Toomas Lehteriga, kes nägi sõiduautot Hyundai Terracan, mida paarimees otsustas ka kontrollida, kuna arvas, et juht võib olla joobes. Sõiduki roolis oli F.V, teisi isikuid autos ei olnud (tl. 36 pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et F.V võttis Maardus XXX maja juurest omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil sinna pargitud ML valduses oleva sõiduauto Hyundai Terracan, mille võtmed oli F.V eelnevalt võtnud XXX korterist ML nõusolekuta ja teadmata ajal, mil viimane magas. Kohus on seisukohal, et kuritegu oli lõpule viidud ärasõitmisega Maardus XXX maja juurest. Kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega, sest kooselu iseenesest ei anna veel õigust teise isiku vara kasutamiseks ning võttes ilma loata autovõtmed ja asudes seda juhtima mõistis F.V suurepäraselt, et teeb seda omavoliliselt. Siinjuures ei saa kohus jätta märkimata, et F.V puudus üldse mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohtu hinnangul on kuritegu õigesti kvalifitseeritud ning kohus nõustub kuriteo kvalifitseerimisel ka
Karistusregistri kohaselt on F.V eelnevalt, s.o 05.07.2010.a karistatud väärteokorras
lg 1 järgi ja 10.11.2008.a
Seega on ta varem vargusi toimepannud isikuks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud F.V poolt
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning F.V tuleb süüdi mõista
lg 2 p 1 järgi.
Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et F.V juhtis 03.12.2011 kella 06.00 ajal Maardu linnas Kallasmaa 3 maja juures DNB №rd Liising AS-ile kuuluvat, AL vastutavas kasutuses ja rendilepingu alusel ML valduses olnud mootorsõidukit Hyundai Terracan (reg nr XXX). Antud fakt on tuvastatud F.V enda ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab, et juhtis kõnealust mootorsõidukit ja soovis sõita sõbra juurde ööbima. Enne kui patrull ta peatas, sai ta sõita umbes 3 – 4 km (tl. 106). Samuti on mootorsõiduki juhtimise fakt leidnud kinnitust tunnistaja NV ütlustega, kelle sõnul oli ta 03.12.2011.a. tööülesannete täitmisel koos Toomas Lehteriga, kes nägi sõiduautot Hyundai Terracan, mida paarimees otsustas ka kontrollida, kuna arvas, et juht võib olla joobes. Sõiduki roolis oli F.V, teisi isikuid autos ei olnud. (tl.36 pöördel). Sõiduki juhtimist süüdistatava poolt tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Ida – Harju Politseijaoskonna komissar Toomas Lehter otsustas 03.12.2011.a kõrvaldada F.V sõiduki Hyundai Terracan, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2, 3 alusel, kuna on alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimiselt kõrvaldamise asjaolude äralangemiseni. F.V on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud (tl. 78). Ka asjaolu, et F.V eelpool märgitud kuupäeval s.o 03.12.2011.a kella 06.00 ajal oli alkoholijoobes, on leidnud tõendamist. 5 Süüdistatav F.V on kohtus kinnitanud, et 03.12.2011 tarvitas ta sünnipäeval koos Mariannaga baaris alkoholi (tl.104). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Vastavalt LS § 69 lg 4 p-le 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega on
järgi karistatav mootorsõiduki või trammi juhtimine, mil isikul tuvastatud alkoholijoove ületab LS § 69 lg 4 p-s 1 sätestatud alkoholijoobe määra. Asjaolu, et süüdistatav F.V oli 03.12.2011.a kella 06.00 ajal sõidukit juhtides alkoholijoobe seisundis kinnitavad ka antud kriminaalasjas kogutud kirjalikud tõendid. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja tõendusliku alkomeetri väljatrükist nähtub, et 03.12.2011.a. Kell 06.10 – 06.15 mõõtis PPA Põhja Prefektuuri Ida – Harju Politseijaoskonna komissar Toomas Lehter F.V poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0032, (taatlustunnistus TTRC – 11/00075), mille lõplik lugem oli 0,84 mg/l, laiendmääramatus 0,07 mg/l, seega lõpptulemus 0,77 mg/l (tl. 70). F.V esinenud alkoholijoove on leidnud kinnitust ka indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt kontrollis PPA Põhja Prefektuuri Ida – Harju Politseijaoskonna välijuht Toomas Lehter 03.12.2011.a kell 06.00 Maardu linnas, Kallasmaa 3 juures F.V poolt väljahingatavas õhus alkoholisisaldust indikaatorvahendiga Lion 500 nr. 38467, (kalibreeritud kuni 08.03.12.a.) ning kontrolli tulemus oli positiivne (seadme näit 0,53 mg/l) (tl. 71-73). Kohus, kõiki tõendeid kogumis hinnates, loeb tuvastatuks asjaolu, et alkoholi hulk F.V poolt väljahingatavas õhus vastas LS § 69 lg 4 p-s 1 sätestatud määradele auto juhtimisel. Seega on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud ka süüdistataval esinenud joobeseisund, mis on
F.V-le
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohtu hinnangul on F.V käitumises tuvastatud otsene tahtlus, sest tarbides alkoholi ja juhtides sõidukit, teadis F.V , et sääraselt tegutsedes juhib ta sõidukit joobeseisundis, mis on keelatud. Süüdistatava poolt antud ütluste kohaselt jõi ta alkoholi baaris koos Mariannaga ja hiljem asus sõidukit juhtima eesmärgiga minna sõbra juurde ööbima. Ei oska öelda, mis juhtus või mis tal hakkas, et ta jalgsi sõbra juurde ei läinud (tl.104,106). Seega oli süüdistatav kohtu hinnangul teadlik oma seisundist - alkoholijoobest ning asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et F.V pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et on täielikult tõendatud F.V poolt
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning F.V tuleb süüdi mõista
6
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav F.V teo keelatusest. on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma Karistus
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Alkoholijoobes ja omavoliliselt kasutusse võetud mootorsõiduki juhtimine kujutab endast liikluses ohu loomist ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Isik, kes hindab oma seisundit niivõrd vääralt, et asub joobeseisundis juhtima sõidukit, mille kasutamiseks tal luba puudub, on liikluses ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ja peab saama karistusega mõjutatud vältimaks edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemist. Isik, teades, et tal puudub üleüldse õigus igasuguseid mootorsõidukeid juhtida ja asub siis omavoliliselt temale mittekuuluvat sõidukit juhtima, näitab kohtu hinnangul selgelt isiku ohtlikku käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist objektiivselt hindama. Arvestades F.V poolt toime pandud kuriteo ohtlikkust, tuleb kohtul sellisesse rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Süüdistatavale
lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat Süüdistatavale
järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel F.V-le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust raskendavat asjaolu. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt kohtus avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda 7 põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Süüdistatav F.V on varem väärteokorras karistatud 14-l korral. Kriminaalkorras on F.V karistatud 2-l korral. Seega ei saa F.V käsitada seadusekuuleka isikuna. F.V-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada F.V edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
F.V näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et F.V on eelnevalt kriminaalkorras karistatud kahel korral, milledest mõlemal korral tingimisi vangistusega. Kohus leiab, et F.V suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse. F.V on varem karistatud, kuid isik jätkas kuritegude toimepanemist aja, mil oli karistusest tingimisi vabastatud, seega on F.V antud kuriteo toime pannud katseajal. Isiku karistusest tingimisi vabastamisel antakse isikule sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalselt täitmisele pööramise. On isiku sisemise distsipliini, õiguskuulekuse ning ka autonoomse otsustusvabaduse küsimus, kas ja millisel määral kasutab isik talle antud võimalust vältida uue õigusrikkumise toimepanemist. F.V sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et F.V ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest. Senine karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, F.V pani temale inkrimineeritavad kuriteod toime katseajal ja vaid 2 nädalat peale eelmise, Harju Maakohtu 18.11.2011, kohtuotsuse kuulutamist (tl 85). Seega uute kuritegude toimepanemine niivõrd lühikese aja jooksul peale eelmise karistuse mõistmist kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav F.V on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. Kohtule näitab see üheselt, et F.V ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Oma viimases sõnas palus süüdistatav määrata talle tingimisi karistus. Kohus peab vajalikuks märkida, et käeoleval juhul kuuluvad kohaldamisele
lg 5 sätted, kuivõrd
lg 5 märgib üheselt, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist. Käesoleval juhul ei ole F.V poolt toimepandud teod pandud toime ettevaatamatusest, vaid tegemist on tahtlike tegudega, seega tuleb täitmisele pöörata ka varasemalt mõistetud vangistus. Kaitsja on oma kaitsekõnes märkinud, et prokuröri poolt taotletud vangistus, 6 kuud, on liiga karm ja palunud F.V-le mõistetud ärakandmata karistuse osa asendamist üldkasuliku tööga.
lg 5 sätestab veel, et vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. Käesoleval juhul puudub kohtul F.V nõusolek üldkasuliku töö kohaldamiseks, kuid isegi juhul kui kohtul oleks F.V nõusolek, leiab kohus, et F.V suhtes ei kuulu kohaldamisele 8
Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv. Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. F.V ei ole isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada
sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna F.V suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks arvestades toimepandud kuritegu ja süüdlase isikut, s.t üldkasulik töö ei sobi kohtu hinnangul isikule, kellel on alkoholiprobleemid ja narkoprobleemid (isikut on väärteokorras karistatud AS ja NPALS järgi). F.V suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes ning süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. Kohtul puudub igasugune usk, et F.V suudaks vabaduses viibides hoiduda uute süütegude toimepanemisest ja F.V käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et F.V-le tuleb mõista reaalne vangistus. Kuna F.V on temale süüks arvatavad kuriteod
215 lg 2 p 1 ja § 424 järgi toime pannud ühe teoga, siis tuleb temale antud episoodide osas mõista karistus vastavalt
Kohus leiab, et prokuröri poolt taotletud 6 kuuline vangistus, mis on väiksem
lg 2 p 1 ja § 424 järgi kvalifitseeruva kuriteo toimepanemise eest ettenähtud karistuse keskmisest määrast, on igati proportsionaalne karistus isikule, keda varem ei ole samalaadsete kuritegude eest karistatud ning kes on avaldanud kahetsust. Uue kuriteo eest mõistetud karistust tuleb suurendada
Kuna F.V viibib vahi all alates 03.12.2011.a. siis tuleb karistuse kandmise aja algust lugeda eelnimetatud kuupäevast. Tsiviilhagi Kohus leiab, et AL poolt F.V vastu esitatud tsiviilhagi summas 1134.85 eurot tuleb jätta rahuldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (p. 5). Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et sõiduautole DnB №rd Liisingu AS-ile kuuluva ja ALvastutavas kasutuses olnud sõiduautole Hyundai Terracan r/n XXX oli tekitatud kahjustusi, millised puudusid sõiduki SK rendile andmisel 25.11.2011.a. sõlmitud rendilepinguga. Sõidukil vigastuste olemasolu 03.12.2011.a. on tõendamist leidnud ka 03.12.2011.a. koostatud sõiduauto Hyundai Terracan r/n XXX vaatlusprotokolliga ning selle juurde lisatud fototabeliga (tl. 59 – 65). Süüdistatav F.V on kohtuistungil avaldanud, et tema, sõites eelnimetatud autoga, ei ole sellele tekitanud vigastusi. Kahjustused olid tekkinud enne teda, ka M oli rääkinud temale, et auto oli saanud kuskil Maardus löögi. Kui tema auto juurest lahkus, siis mingeid vigastusi ta autol ei näinud, kuid ei vaadanud ka üksikasjalikult (tl. 105 pöördel – 106). 9 Tunnistaja ML avaldas kohtuistungil, et vigastusi autol enne seda ööd ei olnud ja tema neid ei tekitanud. (tl. 102 pöördel). SK tol õhtul baaris ei olnud (tl. 103 pöördel). Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja KL avaldas, et viibis samal ööl samas baaris, kus oli ka ML. Tema kuulis, kuidas ML rääkis, et kui nad olid autoga sõitnud, siis kuskil ta midagi autoga riivas ning ütles, et see pole tema auto vaid renditud auto. Jutuajamine toimus õues auto juures, kus viibisid tema (L ), L ning viimase sõbranna. L rääkis sõbrannaga. Tema kuulis juttu pealt juhuslikult (tl. 35, 35 pöördel, 36). Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja NV avaldas kohtuistungil, et ta ei mäleta seda, kas ta nägi F.V poolt juhitud sõidukil mingeid vigastusi (tl. 36 pöördel). Võlaõigusseaduse kohaselt on teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kohustatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad igakülgsed ja objektiivsed tõendid selle kohta, et F.V oleks tekitanud vigastused sõiduautole Hyundai Terracan r/n XXX. Asjaolu, et F.V kasutas nimetatud sõidukit omavoliliselt ning juhtis seda, olles, alkoholijoobes, ei anna kohtule alust arvata, et sõidukil tuvastatud kahjustused tekkisid F.V tegevuse tulemusena. Tunnistaja KL on avaldanud, et kuulis juhuslikult ML sõbrannale rääkimas, et ta (L ) oli Maardus autoga midagi riivanud ning see auto ei ole tema oma, vaid renditud. Nimetatud asjaolu on kriminaalasja menetlemisel tekkinud kahtlus, mida ei ole suudetud kriminaalmenetluse käigus kõrvaldada. Süütuse presumptsioonist lähtudes tuleb selline kahtlus tõlgendada süüdistatava F.V kasuks. Seetõttu ei saa kohus käsitada F.V isikuna, kes oma tegevusega tekitas vigastused sõiduautole Hyundai Terracan r/n XXX ning sellega seoses varalise kahju A L . Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 310 lg 1 ja VÕS § 1043 jätab kohus AL tsiviilhagi rahuldamata. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et F.V esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et F.V-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Seega tuleb süüdistatavalt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel riigituludesse sundraha 435.00 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu õigusabi osutamise eest 595.13 eurot. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. 10 Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.