KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13.12.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-12-489 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Konstantin H.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks H.V sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 08.05.2011 ja lõpp 02.08.2013 Jätta H.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.11.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav H.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. H.V on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 31.05.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §215 lg.2 p.1, 2 ja §199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, §74 lg.5, §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 2 kuud 25 päeva alates 08.05.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on määratud 9 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid xxx, lõpetanud müürsepppottsepa kursused ja töötab majandustöödel. Vabaduses puudus kinnipeetaval 1 sissetulek, vangistuses saab oma töötasu. Kinnipeetaval on võlgnevusi summas 3284,24 €. Kinnipeetava kasuisa on karistatud mõrva eest, kuid peresuhted on head. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse mõtteviisiga isikud, kellega kinnipeetav suhtleb ka vangistuse ajal. Kinnipeetav on teiste tunnustuse nimel valmis toime panema kuritegusid. Kinnipeetavat on mitu korda karistatud Alkoholiseaduse rikkumise eest, samuti on ta tarvitanud kanepit ja amfetamiini. Kuigi kinnipeetaval on soov muutuda, ei tea ta täpselt, kuidas muudatusi ellu viia. Ametiisikutesse suhtub kinnipeetav hästi, kuid ei ole koostööaldis. Kuna kinnipeetavat on korduvalt väärteokorras karistatud sarnaste rikkumiste eest, saab teha järelduse, et kinnipeetaval on probleemid mõtlemisega, tema probleemide lahendamise oskus on halb, ta ei oska oma probleeme tunnetada ja ei ole neist teadlik, ta kordab sageli samu vigu, kuid ei oska leida alternatiive. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 68%. Kinnipeetav oli 4 korda allutatud kriminaalhoolduse alla, kuid sellest järeldusi ei teinud ja rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et vabaduses oli kinnipeetav küllalt kergesti mõjutatav oma sõprade poolt. Praeguseks on olukord muutunud, kuna needsamad isikud kannavad nüüdseks karistust kinnipidamisasutuses. Koosmõjus lähedaste positiivse mõjutuse ja efektiivse kriminaalhooldusega võib kinnipeetava võimalusi vabaduses edukalt toime tulla hinnata heaks. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama ema, kasuisa, kasuvenna ja kasuõe juurde. Tegemist on 3-toalise kõigi mugavustega võlgadeta korteriga. Kinnipeetava vanemad töötavad ja on nõus kinnipeetavat toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetaval endal vabaduses sissetulekut ei olnud, ta oli arvel Töötukassas. Maakohtu istung Kinnipeetav H.V taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et ei taha enam vanglas olla. Prokuröri abi Sergei Travnikov maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kinnipeetav on varasemalt olnud neli korda allutatud käitumiskontrollile, katseaeg ei möödunud edukalt. 2 Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Maakohtul puudub käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline vähemalt 1-aastase katseaja läbima nõuetekohaselt ja täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 9 distsiplinaarkaristust, neist kehtivaid on
- Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuses korduvalt karistatud muuhulgas ametniku korralduse eiramise ja korraldusele mitteallumise eest. Kuna kriminaalhooldus eeldab tihedat koostööd kriminaalhooldusametnikuga ja viimase korralduste täitmist, siis selline allumatus vangistuses näitab seda, et kinnipeetav ei ole ametnikega koostööks valmis. Sotsiaalprogrammide läbimise vangistuses loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Sotsiaalprogrammides õpitud oskuste/teadmiste kinnistamiseks on vajalik jätkata karistuse kandmist vanglas. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama ema ja kasuisa juurde. Tegemist on elukohaga, kus kinnipeetav elas ka enne vangistust, millest nähtub, et alalise kindla elukoha omamine ja lähedaste toetus ei välista kinnipeetava poolt kuritegude toimepanemist. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Ka enne vangistust kinnipeetav ei töötanud, mistõttu on vähese töökogemuse ja madala haridustaseme tõttu tema väljavaated koheselt töökoht leida kesised. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 3284,24 €. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Eelnevast tulenevalt on suur risk, et majanduslike raskuste tekkimisel ja ebapiisavate vahendite olemasolul võib kinnipeetav taas toime panna kuritegusid. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3