järgi; 1.2 N.P-le
S § 63 lg 3 kohaldamises. 2. Lõpetada menetlusaluse isiku N.P suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteoasjas nr 2490,12,003780 osaliselt väärteomenetlus, s.o N.P-le etteheidetava väärteo toimepanemises
3. Ülejäänud osas jätta kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse 08.10.2012.a otsus N.P väärteoasjas nr 2490,12,003780 muutmata, s.o menetlusaluse isiku N.P-le etteheidetava väärteo toimepanemises ja karistuse määramises
) § 50 lg 5 p 3 ja § 73 lg 2. Sellega pani N.P toime
Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Penti 08.10.2012.a otsuses asus kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusaluse isiku süüd tõendavad väärteoprotokoll, tunnistaja ütlused ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (tl 28). Karistuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja
S § 56 lgst 1. Lisaks arvestas kohtuväline menetleja kergendava asjaoluna kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3). Kohtuvälise menetleja hinnangul on kohaldatud karistus kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Samuti omab rahatrahvi kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku suhtes eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusalusele isikule N.P-le määrati KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 3 alusel karistuseks
lg 2 järgi toimepandud rikkumise eest rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses ning
N.P esitas 29.10.2012.a maakohtule kaebuse, milles taotles Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 08.10.2012.a otsuse osalist tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega määrata kergem karistus ja anda võimalus tasuda rahatrahv 3 kuu jooksul (tl 1). Kaebuse kohaselt on N.P-le määratud rahatrahv ebaõiglane. N.P on oma süüd tunnistanud ja avaldanud siirast kahetsust eksimuse pärast. Kuna suure töö tegemisega kaasneb kiire ja raske tempo ning paratamatult väsimus ja hajameelsus, ei pannud Erlend 2 N.P-ga kahetsusväärselt tähele asula märki ja ta ületas tahtmatult lubatud sõidukiirust. Samadel põhjustel ununes N.P, et sõidukil puudub kehtiv tehniline ülevaatus, mille ta tegi kohe järgmisel hommikul ära. N.P on pingutanud selle nimel, et osaleda liikluses korraliku ja tehniliselt korras oleva sõidukiga – sõiduk ongi tehniliselt korras. Niivõrd suure rahatrahvi määramine on ebaõiglane ning tekitab olukorra, kus N.P tuleb veel rohkem tööd teha ja pingutada. N.P sissetulek ei ole nii suur, et ta jõuaks rahatrahvi maksta, veel enam korraga. Tartu Maakohtu 09.11.2012.a määrusega jäeti N.P kaebus käiguta (kaebus allkirjastamata) ning määrati tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (tl 8-9). 16.11.2012.a esitas N.P allkirjastatud kaebuse ja kaebetähtaja ennistamise taotluse (tl 12-15). Tartu Maakohtu 21.11.2012.a määrusega ennistati kaebuse esitamise tähtaeg, võeti N.P kaebus menetlusse, nõuti välja väärteotoimik ning anti kohtuvälisele menetlejale tähtaeg kirjaliku seisukoha esitamiseks (tl 16-17). Kohtuväline menetleja seisukoha kohaselt tuleks jätta N.P suhtes tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata (tl 31-34). KOHTU SEISUKOHT 1. Kohus leiab, et N.P väärteoasja on võimalik lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, kuna kirjaliku menetlusega nõustumust on avaldanud kohtuväline menetleja kohtule esitatud kirjalikus seisukohas ning N.P oma teates kohtule. Kuivõrd ka kohus ei pidanud vajalikuks väärteoasja arutamiseks kohtuistungi korraldamist, lahendab kohus väärteoasja VTMS §-st 120 lähtudes kirjalikus menetluses, juhindudes lahendi tegemisel VTMS §-st 132. 2. Väärteoasjas seisukoha võtmisel lähtub kohus VTMS § 123 lg-st 2, mille kohaselt arutab kuigi menetlusalune isik N.P on kaebuses vaidlustanud üksnes talle väärtegude eest määratud karistust, hindab kohus järgnevalt N.P-le etteheidetud väärtegusid tervikuna, sh käsitleb süüküsimust. . Seega, Kokkuvõtlikult leiab kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb osaliselt tühistada (N.P-le etteheidetav väärteorikkumine
järgi ja selle eest karistuse määramine) ning väärteomenetlus N.P suhtes osaliselt lõpetada (VTMS § 29 lg 1 p 1). Muus osas tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata. N.P kaebus tuleb jätta rahuldamata, nagu ka N.P taotlus rahatrahvi ositi tasumiseks. Kohus käsitleb järgnevalt esmalt väärteomenetluse lõpetamisega seonduvat (N.P-le etteheidetav rikkumine
järgi), seejärel kohtuvälise menetleja lahendi muutmata jätmise otsustust (N.P-le etteheidetav rikkumine
lg 2 järgi) ning lõpuks võtab seisukoha menetlusalusele isikule määratud karistuse ja esitatud kaebuse osas. 3 3. Väärteoprotokollist nähtuvalt ei olnud menetlusalusel isikul N.P juhitaval mootorsõidukil 14.09.2012.a kell 17.29 Viljandi-Põltsamaa mnt 41 km-l läbitud tehnonõuetele vastavuse kontroll ning sellega rikkus N.P
lg 2 ja pani toime
§-s 207 sätestatud väärteo (tl 21).
sätestab, et .
Kohus leiab, et väärteoasja materjalides puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et N.P rikkus
lg-s 2 sätestatud nõuet ning sellega pani toime
Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku süüd kinnitavate tõenditena viidatud tunnistaja ülekuulamise protokollile ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile (tl 21). Nimetatud tõendid sisaldavad teavet menetlusaluse isiku N.P rikkumise kohta
lg 2 järgi (vt otsuse põhjendused allpool), mitte informatsiooni N.P-le etteheidetava väärteo toimepanemise kohta
Kohtuvälise menetleja otsuses on tõenditena lisaks kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile ja tunnistaja ülekuulamise protokollile viidatud väärteoprotokollile ning menetlusaluse isiku vastulausele (tl 28). Kohus osundab, et väärteoprotokollist nähtuvalt ei ole menetlusalune isik andnud protokolli koostamise ajal ütlusi, kuigi on kuupäeva ja allkirja kirjutamisega kinnitanud protokolli ärakirja saamist, protokollis sisalduvate andmete õigsust ning talle VTMS §-s 19 sätestatud õiguste ja kohustuste tutvustamist (tl 21). Sellest järeldub, et menetlusalusele isikule on antud võimalus teostada VTMS § 19 lg 1 p-st 4 tulenevat õigust anda ütlusi, kuid N.P on soovinud ütlusi mitte anda, mis on igati aktsepteeritav ning ei anna alust etteheideteks. Kuna N.P ei ole andnud ütlusi
järgi kvalifitseeritava väärteo (tehnoülevaatust mitteläbinud sõiduki juhtimine) toimepanemise asjaolude kohta, ei ole selle väärteo kohta tõendiks menetlusaluse isiku ütlused. Seetõttu on kohtu jaoks arusaamatu kohtuvälise menetleja otsuses tehtud viide väärteoprotokolli kui tõendi kohta, kuna väärteoprotokolli saaks tõendina käsitleda üksnes ütlusi sisaldavas osas (VTMS § 31 lg 1, KrMS § 63 lg 1, VTMS § 65 lg 1). Siinjuures märgib kohus, et väärteoprotokoll ei oma iseseisvat tõendi väärtust (kuigi selliseks tõendiks võivad olla väärteoprotokolli kantud menetlusaluse isiku ütlused). Siinjuures on oluline viidata kohtupraktikas juurdunud arusaamale, et väärteoprotokoll täidab sama funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses (nt Riigikohtu lahendid väärteoasjades nr 3-1-1-68-08 ja 3-1-1-45-11). Seega on väärteoprotokolli funktsiooniks kajastada väärteoasja lahendamiseks olulisi asjaolusid (VTMS § 69), sh väärteo kirjeldust, kvalifikatsiooni, tõendeid. Väärteoprotokolli peamise erisusena süüdistusaktist võib välja tuua asjaolu, et väärteoprotokollis tuleb kajastada ka tunnistaja(te) või menetlusaluse isiku ütlused või viide sellele, et nimetatud ütlused on protokollitud eraldi (VTMS § 69 lg 2 p 3,4). Arvestades väärteoprotokolli funktsiooni väärteomenetluses, ei saa kohtu hinnangul pidada korrektseks kohtuvälise menetleja otsuses sisalduvat viidet väärteoprotokollile kui tõendile. Menetlusaluse isiku ütlusi mittesisaldav väärteoprotokoll on kohtuvälisele menetlejale otsuse tegemise aluseks, kuid mitte iseseisvaks tõendiks. Nii tuleneb ka VTMS § 72 lg-st 1, et /…/ ko 4 . Kuigi otsuse põhjendustes ei ole kohtuväline menetleja märkinud, mida konkreetselt väärteoprotokoll tõendama peaks, ei saa eeltoodut arvestades protokollis märgitud väärteokirjeldust pidada tõendiks. Nii kajastab N.P-le etteheidetavat väärtegu
järgi üksnes väärteoprotokollis sisalduv väärteokirjeldus, kuid seda kinnitavaid tõendeid väärteotoimikust ei nähtu. Samas saab väärteokirjeldus sisaldada teavet, mis on eelnevalt tõenditega fikseeritud. Väärteoasja materjalides puudub igasugune teave selle kohta, millal möödus N.P juhitaval mootorsõidukil tehnonõuetele vastavuse kontrolli aeg, millist liiki kontroll tuli mootorsõidukil läbida (nt korraline, erakorraline ülevaatus) jms asjaolud. Samas on oluline nimetatud asjaolud tuvastada, neid hinnata ning käsitleda menetlusalusele isikule etteheidete tegemiseks ja väärteo toimepanemise eest karistamiseks. Kohus osundas juba eelnevalt asjaolule, et väärteoprotokolli koostamise ajal ei kasutanud menetlusalune isik N.P õigust anda väärtegude toimepanemise kohta ütlusi. Ka N.P poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses ei ole käsitletud N.P-le etteheidetud rikkumist
Alles kohtule esitatud kaebuses on N.P märkinud, et tema juhitaval sõidukil ei olnud läbitud nõuetekohast tehnoülevaatust. Siiski ei saa kohtu arvates hinnata kaebuses sisalduvat väidet N.P süüstavana. Siinjuures on oluline, et süüteomenetluses lasub tõendamiskoormus kohtuvälisel menetlejal. Isiku karistamine ilma süüd kinnitavate tõenditeta on välistatud. Asjaolu, et isik kohtule esitatud kaebuses tunnistab väärteo toimepanemist, ei saa kasutada tema vastu, kui muud konkreetsed tõendid väärteo toimepanemise kohta puuduvad. Seega, kuna väärteotoimikust ei nähtu, millest lähtudes koostati N.P suhtes väärteoprotokoll
rikkumise eest, ei saa N.P karistada väärteo toimepanemises
Kohus märgib veel, et ükski muu kohtuvälise menetleja kogutud tõend ei sisalda mingeid andmeid
asjaolude kohta: neid andmeid ei sisalda kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll (tl.22) ega ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx ülekuulamise protokoll (tl.23). Kohtul puudub igasugune võimalus kindlaks teha, millisest allikast pärineb teave, et „mootorsõidukil ei olnud läbitud tehnonõuetele vastavuse kontroll“. N.P on kohtule esitatud kaebuses lisanud tehnilise ülevaatuse dokumendid sõiduki registreerimismärgiga 122MGN pidurite ja diiselsuitsususe mõõtmise testi tulemuste kohta (tl 2). Siinjuures leiab kohus, et nimetatud dokumendid ei tõenda mootorsõiduki ülevaatuse tulemust. Vastavalt
lg-le 12 kehtestab vastavuse kontrollimise tingimused ja korra, sealhulgas varustuse kontrollimise tingimused ja korra, tehnon se kontrolli kohale majandus. Kehtiva majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 11 lg 2 p 1 kohaselt kontrollkaardi o kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitama sissekande allkirja ja pitseriga. Sama määruse § 2 p 9 kohaselt on kohta. Mootorsõiduki kohta koostatud kontrollkaarti kohtule esitatud ei ole. 5 VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestab, et . VTMS § 132 p 3 sätestab, et V™S - Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus N.P-le etteheidetava väärteo toimepanemises ja karistamises
4. Kuna kohus lõpetas N.P suhtes väärteomenetluse
S § 63 lg-st
lg 5 p 3 ja pani toime
lg-s 2 sätestatud väärteo (tl 21).
lg 2 kohaselt karistatakse 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 tra .
Kohus, hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, leiab, et N.P poolt
Väärteo toimepanemist N.P poolt kinnitab 14.09.2012.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, mille kohaselt mõõtis politseiametnik N.P juhitava mootorsõiduki Skoda Octavia liikumiskiirust Jõgeva maakonnas, Põltsamaa vallas, Viljandi-Põltsamaa 41 km-l sõidusuunaga Viljandi poole. Protokolli kohaselt oli kiirusmõõteseadme Stalker DSR 2X S.N. DP009622 seadme lugemiks 81 km/h, lubatud sõidukiiruseks antud teelõigul 50 km/h. Seega, arvestades kiiruse mõõtmise laiendmääramatust +/- 3 km/h, ületas N.P teelõigul kiirust mitte vähem kui 28 km/h (tl 22). Protokollis märgituga kattuvad ka mõõtmist teostanud politseiametniku tunnistajana antud ütlused, mille kohaselt fikseeris tunnistaja kiirusmõõtja seadmel kiiruseks 81 km/h. Tegemist oli N.P poolt juhitava mootorsõidukiga. Suurimaks lubatud kiiruseks antud teelõigul oli 50 km/h (tl 23-24). Kiiruse ületamist 14.09.2012.a kell 17.29 kinnitab kohtu arvates ka menetlusaluse isiku vastulausena esitatud avaldus. Selle kohaselt kinnitab N.P, et juhtis mootorsõidukit lubatud kiirust ületades. Ta palus kergemat karistust, kuna antud maanteelõik oli hõreda liiklustihedusega – tegemist oli õhtuse ajaga – ning otseselt ta kedagi ohtu ei seadnud. Ta on teadnud, et sellel teelõigul on kiiruse piiranguks 70 km/h (tl 26). Eelkäsitletud tõendid kinnitavad, et N.P juhtis 14.09.2012.a kell 17.29 mootorsõidukit Skoda Octavia Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Viljandi-Põltsamaa mnt 6 41 km-l kiirusega 81 km/h, ületades suurimat lubatud sõidukiirust (50 km/h), arvestades laiendmääramatust +/- 3 km/h, mitte vähem kui 28 km/h.
p 29 sätestab, et liikluskorraldusvahend v vahend (foor, .
lg 1 sätestab, et kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.
lg 2 sätestab, et liiklust korraldatakse liikluskorraldusvahenditega.
- Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011.a määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p 30 sätestab, et . Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt oli teelõigul suurimaks lubatud kiiruseks 50 km/h. Eeltoodust lähtuvalt on kohtu arvates tuvastatud, et N.P rikkus
lg 5 p-s 3 sätestatut ning sellega pani toime
Kohtu hinnangul on N.P pannud
Asjaolu, et N.P ei pannud enda väitel tähele liikluskorraldusvahendit, mis keelas sõita teelõigul suurema kiirusega kui 50 km/h, ei välista tema tahtlust. 6. Kaebuses on N.P taotlenud talle määratud karistuse vähendamist. Kohus peab N.P-le määratud karistust 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, põhjendatuks.
S § 56 lg 1 sätestab, et Kohtu hinnangul kinnitab N.P vastulauses esitatud väide selle kohta, et tegemist oli õhtuse ajaga, mil liiklustihedus oli hõre, et N.P süü väärteo toimepanemisel ei ole suur. Ühtlasi on kohtuväline menetleja põhjendatult arvestanud kergendava asjaoluna kahetsust. Kohus leiab, et N.P-le määratav karistus, mis oleks kooskõlas nii karistuse mõistmise eri- kui ka üldpreventiivsete eesmärkidega, on rahatrahv sanktsiooni alammääras. Siinjuures nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning leiab, et kuivõrd
lg-s 1 (suurima sõidukiiruse ületamine kuni 20 km/h) sätestatud väärteo toimepanemise eest on ette nähtud rahatrahv maksimaalmääras 30 trahviühikut, ei ole karistuse määramise põhimõtetega kooskõlas olukord, kus
lg-s 2 sätestatud raskema rikkumise eest 7 (kiiruse ületamine 21-40 km/h) määratakse kergem karistus, kui vähem raskema väärteo toimepanemise eest
Seega tuleb N.P-le
lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest määratud karistust 30 trahviühikut pidada alammääraks, mis viidatud rikkumise korral on võimalik isikule määrata. Sellest tulenevalt puudub alus N.P-le määratud karistuse kergendamiseks. Kaebuses on N.P selgitanud kiiruse ületamise põhjusena suure töö tegemise, sellega kaasneva kiire ja raske te mpo ning hajameelsuse ja väsimuse. Kohus ei pea nimetatud põhjendusi aktsepteeritavateks karistust kergendavate asjaoludena ning viitab
Sellesisulise kohustuse täitmine on küsitav mootorsõiduki juhi osas, kes on hajameelne ja väsinud ning sellest tulenevalt ei ole võimeline märkama ja tähele panema liikluskorraldusvahendeid. Siinjuures rõhutab kohus, et keelavad liiklusmärgid liikluskorralduses on seatud kindlatel eesmärkidel, aga loogiliselt lähtudes ka sellest, et liiklus oleks kõikidele liiklejatele turvaline ja ohutu. Olukorras, kus on teatud teelõigul peetud vajalikuks suurimat lubatud sõidukiirust vähendada, on sellel kindlad põhjused, nt halb nähtavus, jalakäijad vms. Seega on äärmiselt oluline, et juht oleks võimeline märkama liikluskorraldusvahendeid, reageerima erinevatele olukordadele ning tagama teiste liiklejate kaitse. Juhi seisund ei saa olla õigustuseks tema üldiste kohustuste eiramiseks. Vastupidi, juht peab enne sõitmist veenduma, et tema seisund võimaldab tal kõiki kohustusi täita. Lisaks on kohus arvamusel, et olukorras, kus juht võib olla üldisest elutempost tingituna natukene hajameelne või väsinud, tuleks valida seisundile vastav sõidukiirus, mitte juhtida mootorsõidukit kiirust ületades. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N.P-le määratud karistus 30 trahviühikut, s.o 120 eurot, on põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. 7. N.P on kaebuses taotlenud võimalust rahatrahvi tasumiseks 3 kuu jooksul. Kohus on seisukohal, et N.P taotlus ei ole põhjendatud. KarS § 66 lg 1 sätestab, et . N.P on ositi tasumise taotluse esitamisel peamiselt asjaolule, et tema sissetulek ei ole nii suur, et ta jõuaks trahvi korraga maksta. Seega ei ole N.P esitanud kohtule väiteid või asjaolusid oma perekondliku, tööalase või tervisliku seisundi kohta. Sealjuures asjaolusid, milline on N.P sissetulek, kas N.P on ülalpeetavaid, millised kulutused tuleb tal kanda vms. Ühtlasi puuduvad igasugused tõendid N.P halva materiaalse olukorra kohta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus N.P taotluse rahatrahvi ositi tasumiseks rahuldamata. Siinjuures märgib kohus veel, et N.P on 29.10.2012 esitatud kaebuses taotlenud trahvi tasumist kolme kuu jooksul. Kaebuse esitamisest on möödunud kaks kuud, mille jooksul on N.P endal olnud võimalik teha ettevalmistusi trahvi tasumiseks ja näiteks säästa trahvi tasumise eesmärgil. Menetluskulud 8 Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 ja KrMS §-le 183 tuleb menetluse lõpetamise korral hüvitada menetluskulud riigil ning vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 ja KrMS § 180 lg-le 1 süüdlasel. Kuna kohus käesoleva otsusega osaliselt lõpetas väärteomenetluse ning osaliselt jättis kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, tuleb proportsionaalselt kanda pooltel ka menetluskulud. Kohtunik Ülle Raag 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.