KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 07. detsembril 2005.a. 1/1- 490/05 Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt. 85 käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid F.G süüdistuse

§ 139

lg 2 p 3 järgi – 6 kuud vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 12.02.1996.a.

§ 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi – 6 kuud vangistust 2-aastase katseajaga; 3) 04.12.2001.a.

§ 140

lg 2 p 1, 4 järgi – 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga; 4) 10.01.2002.a.

§ 139lg 2 p 2 järgi – 7 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 5) 02.09.2003.a. Tartu Maakohtu otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 järgi - 1 kuu vangistust; liitkaristus 1 aasta 9 kuud vangistust, millest kaetuks loeti eelvangistusaeg; vabanes Murru Vangkast pärast karistuse ärakandmist 29.03.2005.a.; tõkendit kohaldatud ei ole. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. F.G - kinnipeetavana Murru Vanglas karistust kandes,

1. novembril 2004.a. kella 18.15 ajal saabus töölt avavanglaosakonda alkoholijoobes. Sellega pani F.G toime KarS § 330 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kinnipeetava poolt alkohoolse joogi arsti ettekirjutuseta tarvitamise Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 330 järgi. Toimikus olevate kirjalike tõenditega on kindlaks tehtud F.G süü selle kuriteo toimepanemises. Süüdistatava enda ütlustest nähtub, et 13.11.04.a. oli ta tööl järelevalveta väljaspool vanglat Tallinna linnas. Pärast tööd kohvikusse sööma minnes pakkusid töökaaslased talle õlut juua. Vanglasse naastes avastati alkoholi tarbimine ja lasti puhuda alkomeetrisse. Tegemist on teise astme kuriteoga ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Tsiviilhagi antud asjas esitatud ei ole. Samuti nõustub kohus prokuröri taotletud karistuse määraga, s.o. rahaline karistus 60 päevamäära, mis miinimumpäevamäärast lähtudes on 3 000 krooni. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib kohus kuriteo eest mõista kuni 500 päevamäära. F.G on end eeluurimisel süüdi tunnistanud ja toimepandut kahetsenud ning kohus loeb seda karistust kergendavaks asjaoluks; karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus kaitsetasu osas menetluskulud riigi kanda. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada F.G KarS § 330 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 60 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 3000 ( kolm tuhat) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral 4100064939). Kohaldades KarS § 66 lg 1, 2 sätteid, määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 6 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist võrdsetes osades, ehk 500 krooni igas kuus.
3. Välja mõista F.G-lt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 035 (neli tuhat kolmkümmend viis) krooni. Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Kohtunik