Süüdistatav E.M - isikukood XXXXXX, keskharidusega, töötab lukksepana OÜ-s Kose Vesi, elukoht: XXXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 16.10.2003.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi – 3 kuud vangistust tingimisi 18kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks; 2) 06.10.2005.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi - 5 kuud vangistust tingimisi 2aastase katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; tõkend – elukohast lahkumise keeld. Süüdistus . E.M isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis KarS § 424 järgi Harju Maakohtu otsusega 06.10.05.a. karistati 5- kuulise vangistusega tingimisi 2- aastase katseajaga ning võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks, uuesti 19. oktoobril 2005.a. kella 16.30 ajal Harjumaal Kose vallas Tallinn-Tartu- Luhamaa maantee ja Kose- Uuemõisa tee ristmiku piirkonnas juhtis joobeseisundis mootorsõiduk it UAZ 469B registrimärgiga 220 DAD. Sellega pani E.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. E.M isikuna, kellelt lisakaristusena 06.10.2005.a. kohtuotsusega oli ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks, hoidis teadlikult kõrvale jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest sellega, et 19.10.05.a. juhtis Kose vallas mootorsõidukit UAZ 469B (220 DAD) ning pani sellega toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav E.M tunnistas kohtuistungil end täielikult süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja adv. T. Pilt pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüd istatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. E.M süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 19.10.05.a. (tl.10), alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl.12); ärakirjaga kohtuotsusest 06.10.2005.a. (tl. 8- 9), õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.21), väljavõttega karistusregistrist (tl.22-23), samuti E.M enda ütlustega eeluurimisel (tl. 16-18). Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud ning E.M tuleb süüdi tunnistada KarS §
Karistus e mõistmisel lähtub kohus E.M süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (mootorsõidukit juhtis ta kerges joobes) ja süüdlase isikut, kellel on kindel elu ja töökoht ning kelle varasem rahaline karistus on tasutud. Kuigi E.M on samalaadse kuriteo eest kohtu ees juba kolmandat korda ning uue teo pani toime katseaja kestel, peab kohus võimalikuks kohaldada tema suhtes rahalist karistust. Samas on ta kohustatud jätkuvalt järgima kontrollnõudeid, sest eelmise otsusega mõistetud karistus kuulub täideviimisele iseseisvalt. Samuti peab kohus põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 alusel, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõ tmist ja seda 1 aastaks ja 6 kuuks. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva koht uotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311- 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada E.M KarS §
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub rahaline karistus 200 päevamäära, mis lähtudes süüdlase keskmisest päevasissetulekust 90 krooni, on 18 000 (kaheksateist tuhat krooni). (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral 4100064939). KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 10 kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist ehk 1 800 krooni igas kuus. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta E.M-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Harju Maakohtu otsusega 06.10.2005.a. mõistetud karistus viiakse täide iseseisvalt. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 2. Välja mõista E.M-ilt menetlus kulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsetasu 1 221,30 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti). Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.