← Eesti

1-08-13732/1

Obsah (9)§ 331§ 65§ 199§ 200§ 64§ 68§ 218§ 25§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja 27.veebruar 2009 Tallinn koht Kriminaalasja number 1-08-13732 (08230114795; 08230118815; 09230102165)

) §-de 199 lg 2 p 9, § 199 lg 2 p 5, 7, 9, § 200 lg 2 p 4, 8 ja § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Natalja Lebed Süüdistatav S.V ik xxx ; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; kesk-eri haridus; ei tööta, ei õpi; elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud: - 30.07.1996 Narva Linnakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta; - 31.03.1999 Narva Linnakohtu otsuse alusel KrK § 141 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotusega 6 aastat; - 08.12.1999 Narva Linnakohtu otsuse alusel KrK § 140 lg 2 p 3 järgi vabadusekaotusega 1 aasta; - 18.03.2003 Harju Maakohtu otsuse alusel

§ 331

järgi vangistusega 3 aastat,

§ 65

lg 2 järgi lõplik karistus 2 aastat, 9 kuud, 5 päeva; 2 - 01.06.2006 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 2 kuud; - 14.12.2006 Harju Maakohtu otsuse alusel

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 5 kuud; - 13.11.2007 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 4 kuud,

§ 65

lg 1 järgi vangistusega 5 kuud,

§ 199lg 2 p 4 järgi vangistusega 6 kuud.

Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 06.02.2009; kahtlustatavana kinni peetud: 05.11.2008-06.11.2008, so 2 päeva, 19.11.200820.11.2008, so 2 päeva, 23.01.2009-24.01.2009, so 2 päeva, 31.01.2009 – 02.02.2009, so 3 päeva, 05.02.2009, so 1 päev, Kaitsja Talvi Vaske RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista S.V

§ 199lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat ja 3 kuud.

2. Süüdi mõista S.V

§ 200lg 2 p 4, 8 järgi ja karistada vangistusega 5 aastat ja 6 kuud.

3.

§ 64

lg 1 järgi suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõista Igor S le liitkaristus – 6 aasta pikkune vangistus. 4. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. Igor S l tuleb ära kanda 4 aasta pikkune vangistus. 5.

§ 68

lg 1 järgi lugeda Igor S poolt eelvangistuses viibitud aeg: 05.11.200806.11.2008, 19.11.2008-20.11.2008, 23.01.2009-24.01.2009, 31.01.2009 – 02.02.2009, 05.02.2009, so kokku 10 päeva karistusaja hulka. Igor S l tuleb ära kanda 3 aasta, 11 kuu ja 20 päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks lugeda 06.02.

  2. Igor S suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  3. RK tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Igor S lt RK kasuks 850,00 krooni.
  4. LK VK tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Igor S lt LK VK kasuks 3 519,00 krooni.
  5. A-Selver AS tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Igor S lt A-Selver AS kasuks 1 596,00 krooni.
  6. Välja mõista Igor S lt riigieelarve tuludesse I astme kuriteo toimepanemise eest sundraha 10 825,00 krooni.
  7. Välja mõista Igor S lt riigieelarve tuludesse menetluskulu: 3 722,70 krooni riigi õigusabi tasu.
  8. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
  9. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. 3
  10. Asitõendid: kriminaaltoimikule lisatud videosalvestused CD ketastel – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib Harju Maakohtu kaudu esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada apellatsiooniõiguse kasutamise soovist. 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse terviktekstiga tutvumisest tuleb Harju Maakohtule esitada kirjalik apellatsioonkaebus. Menetluskulude hüvitamise otsustusele on võimalik esitada määruskaebus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Selgitada, et apellatsiooniteate esitamise tähtaeg on 9.märts
  11. Kohtuotsus on tervikuna kättesaadav 27.veebruaril
  12. Süüdimõistetul, kelle emakeel ei ole eesti keel, on õigus taotleda kohtuotsuse tõlkimist keelde, mida ta valdab; sellisel juhul tuleb apellatsioonkaebus esitada kohtuotsuse tõlke saamisest 15 päeva jooksul. Selgitada, et üksnes menetluskuludega mittenõustumise korral on õigus need vaidlustada määruskaebe korras KrMS 15.ptk järgi. Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Esitatud süüdistus: S.V , isikuna, kes on toime pannud vargused

§ 218

lg 1 järgi, 17.05.2008, 31.05.2008 ja 21.07.2008, uuesti, viibides 04.09.2008 ajavahemikul kella 12:00 kuni 14:00 Tallinnas Vikerlase 14, Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonnas AM kabinetis, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kabinetist mobiiltelefoni Samsung SGH-S500, põhjustades AM le materiaalse kahju 2 000,00 krooni. Seega, oma tahtliku tegevusega S.V , pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, so

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et S.V, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise,

  1. novembril
  2. a kella 11.55 paiku, viibides Tallinnas Ülemiste tee ja Majaka põiktänava vahel asuval tühermaal, tahtlusega ära võtta võõrast vallasasja, aga nimelt raha, läks 21.07.
  3. aastal sündinud kannatanu RK juurde ja noaga ähvardades, aga nimelt, pannud noa vastu kannatanu kõhtu, nõudis raha, pärast seda otsis läbi kannatanu rõivaste taskud ja võtnud välja rahakoti, võttis rahakotist raha summas 850 krooni, pärast seda, tagastanud kannatanule rahakoti, võttis ära kannatanule kuuluva sularaha summas 850 krooni, põgenedes sellega kuriteopaigalt. Seega, oma tahtliku tegevusega S.V, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, muu relvana kasutatava eseme kasutamisega ähvardades, s.o. pani toime

§ 200lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, isikuna, kes on varem süstemaatiliselt (07.05.2008, 16.06.2008, 27.06.2008 ja 22.07.2008) toime pannud vargusi,

  1. oktoobril
  2. a kella 11.15 paiku, viibides Tallinnas Pae tänaval Pae turu lähedal, tahtlusega ära võtta võõrast vallasasja, aga nimelt, mobiiltelefoni, läks kannatanu LK VK juurde ja palunud helistamiseks mobiiltelefoni, pärast seda, kui kannatanu andis 4 talle oma mobiiltelefoni, varastas kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Samsung E950, IMEI-kood 356373013048807, maksumusega 3519 krooni, põgenedes mobiiltelefoniga kuriteopaigalt. Samuti tema, 19.11.2008 kella 13.50 paiku, viibides Tallinnas, Vesivärava 37 asuvas A-Selver AS kaupluses Torupilli Selver, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 21 pakendit hambapastat Pronamel, hinnaga 76 krooni tükk, kokku kaupa 1586 krooni väärtuses ja andis need kilekotis edasi üle müügisaali sissepääsu turvaväravate eeluurimisega tuvastamata isikule ning S.V möödus kassadest kauba eest tasumata. Seega, oma tahtliku tegevusega S.V pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupis, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isiku poolt, s.o. pani toime

§ 199lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et S.V , olles isik, kes on varem toime pannud varguse, viibides 24.12.2008.a. kella 16:10 paiku Tallinnas Mustakivi tee 13 asuvas Rimi Eesti Food AS kaupluses Hyper Rimi, püüdis varastada Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvaid kaupu: 10 tahvlit šokolaadi Linda kogumaksumusega 435.- krooni, 11 tahvlit šokolaadi Kalev kogumaksumusega 478.50 krooni, 7 tahvlit šokolaadi Kalevipoeg kogumaksumusega 304.50 krooni, kokku kaupa 1218 krooni väärtuses, mille peitis kilekotti, kuid turvatöötaja pidas ta pärast kassaliinide läbimist kinni. Samuti tema, olles 07.05.2008, 17.05.2008 ja 31.05.2008 toime pannud varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu ning olles karistatud nende

§ 218

lg 1 ettenähtud süütegude eest rahatrahvidega, pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu ja nimelt: viibides 23.01.2009.a. kella 17:31 paiku Tallinnas Suur-Sõjamäe tee 4 asuvas Ülemiste Keskuse Jysk Linnen’n Furniture OÜ kaupluses, püüdis varastada kauplusele kuuluvat 4-osalist voodipesu komplekti maksumusega 999.- krooni, mille peitis jope põue, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest turvatöötaja pidas ta pärast kassaliinide läbimist kinni. Samuti tema, olles 07.05.2008, 17.05.2008 ja 31.05.2008 toime pannud varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu ning olles karistatud nende

§ 218

lg 1 ettenähtud süütegude eest rahatrahvidega, pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu ja nimelt: viibides 05.02.2009.a. kella 10:11 paiku Tallinnas Juhkentali 33/35 asuvas Säästumarketis, püüdis varastada pudeli viskit Red Label väärtusega 168,90 krooni, peites selle jope varrukasse, kuid ei viinud kuritegu lõpule, kuna turvatöötaja pidas ta pärast turvaväravate läbimist ja kauba eest tasumata jätmist kinni. Samuti tema, olles 07.05.2008, 17.05.2008 ja 31.05.2008 toime pannud varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu ning olles karistatud nende

§ 218

lg 1 ettenähtud süütegude eest rahatrahvidega, pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu ja nimelt: viibides 31.01.2009.a. kella 14:10 paiku Tallinnas Endla 45 asuvas Kristiine Prisma kaupluses, püüdis varastada 3 ripsmetušši maksumusega 195 krooni tükk, koguväärtusega 585 krooni, peites need oma käel olnud kipsi ülaosasse, kuid ei viinud kuritegu lõpule, sest turvatöötaja pidas ta pärast turvaväravate läbimist ja kauba eest tasumata jätmist kinni. Seega S.V, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, alustades vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toime panemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 25lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi.

Esitatud tõendid: I episood 04.09.2008 5 • • • • • • • • kannatanu A. M ütlused (tl 2-4, 5-7) selle kohta, et ta viibis 04.09.2008 ajavahemikul kella 12:00 – 14:00 oma töökohal, Vikerlase 14, Tallinnas. Sel ajal kuulas ta üle tunnistajat S.V kahtlustatavat A. Vorošeni. Töölaua taga, seinariiulil oli tema isiklik mobiiltelefon Samsung SGH-S500 maksumusega 2 000,00 krooni, telefonis oli Tele2 simkaart. Ülekuulamise käigus käis ta mõnikord kabinetist väljas asuva printeri juures. Kella 14:00 avastas ta, et mobiiltelefon on varastatud. Telefoni sai ta tagasi ja kahjunõuet ei esita; tunnistaja S.V (tl 8-12) selle kohta, et ta läks 04.09.2008 kella 11:00 või 12:00 paiku Ida politseiosakonda tunnistajana ütlusi andma. Kella 13:00 paiku läks ta koos naisuurijaga viimase kabinetti. Ütlusi andis ta umbes 15 minutit ja seejärel lahkus. Ülekuulamise ajal kabinetis sees keegi ei käinud, ülekuulamise lõpus läks uurija välja printeri juurde ja tõi protokolli, millele ta alla kirjutas. Uurija väljus kabinetist printeri juurde kahel korral, mõlemal korral oli kabinetist ära alla minuti. Kabinetis uurija äraoleku ajal keegi ei käinud. Mobiiltelefoni ta kabinetis ei näinud, ta ei vaadanud riiuleid ja lauda, ei mäleta, mis seal oli. Ülekuulamise ajal istus ta toolil, akna juures, seljaga akna poole. Toolilt ta ei tõusnud. Mingit telefoni tal kaasas ei olnud; tunnistaja S. E ütlused (tl 13-17) selle kohta, et ta ei mäleta täpset kuupäeva, kuid see võis olla 04.09.2008, kui ta viibis päevasel ajal – umbes kella 13:00 – 14:00 Lasnamäe turul. Turul tuli tema juurde tuttav – teab, et viimane on narkomaan – hüüdnimega „Ugrjumõi“. Kuidas isiku nimi on, ta ei tea. Tuttav pakkus talle hinnaga 200,00 krooni hõbedast värvi, klapiga mobiiltelefoni Samsung; ta arvas, et telefon kuulub tuttavale. Ta pakkus telefoni eest 175,00 krooni, tuttav oli nõus. Ta ostis selle telefoni, ostis sinna sisse kohe sim-kaardi numbriga 55997439 ja kasutas mitu päeva. Seejärel andis ta telefoni Puhangu tn asuvasse pandimajja, sest vajas kiiresti raha. Telefoni kavatses välja osta. Seda, et telefon oli varastatud, sai ta teada politseitöötajatelt; äratundmiseks esitamise protokoll (tl 19-23) millest nähtuvalt on tunnistaja S. E le äratundmiseks esitatud S.V (fototabelis nr 2) koos kahe, S.V-le sarnaneva isiku fotoga. Äratundmiseks esitatud isikud sarnanesid vanuse, näo kuju, nina kuju, suu ja silmade poolest. S. Edukas avaldas, et tunneb ära fototabelis fotol nr 2 kujutatud isiku, tegemist on „Ugrjumõiga“ kellelt ta ostis 04.09.2008 Lasnamäe turul mobiiltelefoni Samsung; tunnistaja D. G ütlused (tl 24-29) selle kohta, et 07.09.2008 andis S. Edukas panti AL&TA AS pandimajja aadressil Puhangu 10, Tallinnas mobiiltelefoni Samsung SGH-S

  1. S. E ga sõlmiti leping nr 8i/0721; mobiiltelefoni ostu-müügileping (tl 30) millest nähtuvalt on S. Edukas ja AL&TA AS 07.09.2008 sõlminud lepingu nr 8i/
  2. Lepingu alusel on aktsiaselts S. E le andnud laenu 100,00 krooni tagasimaksmise tähtajaga 20.09.2008, S. Edukas on lepingu täitmise tagamiseks pantinud mobiiltelefoni Samsung; asitõendi vaatlusprotokoll (tl 31-34) millest nähtuvalt on vaadeldud mobiiltelefoni Samsung SGH-S500, metallvärvi, klapiga, koos akuga Standard Battery 3,7V. Asitõendit pildistati; S.V-lt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused (tl 35-38) selle kohta, et tunnistab ennast süüdi. 2008 septembri alguses – kuupäeva ei mäleta – oli ta ülekuulamisel uurija juures, ülekuulamine toimus Vikerlase 14, Tallinnas. Uurija kuulas ta üle ja läks protokolli järele – uurija oli ära sekundi. Ta jäi üksi kabinetti ja nägi riiulil mobiiltelefoni. Alguses ta vaatas telefoni, siis pani selle taskusse. Miks varastas, ei saa seletada. Mobiiltelefoni müüs 225,00 krooni eest tundmatule meesterahvale Lasnamäe turul. Mobiiltelefon oli Samsung, hõbedase korpusega, ilma antennita ja lahtikäiv. Tunnistab süüd ja kahetseb toimepandut. II episood 04.11.2008 • kannatanu R. K ütlused (kd 1, tl 2-3) selle kohta, et ta liikus 04.11.2008 päeval kella 11:55 paiku Ülemiste raudteejaama ja Majaka põigu vahelisel tühermaal Majaka põigu poole. Ta märkas enda ja sõbra R. Ruusi ees liikuvat kahte noormeest. Üks eesliikuvatest noormeestest 6 • • • • peatus ja hakkas siduma jalatsipaela. Kui nad olid kohakuti, siis noormees tõusis ja pani oma käes hoitud noa talle vastu jopet, kõhu piirkonda. №ormees ütles eesti keeles, vene keele aktsendiga: „Anna raha“. №ormees võttis tema taskust rahakoti ning sellest talle kuuluva sularaha 850,00 krooni. Seejärel tagastas noormeest talle rahakoti ning jooksis Majaka põigu suunas. Ta andis sõbrale R. Ruusile oma koti ja jooksis noormehele järele, kuid viimane lahkus talle teadmata suunas. Teine noormees oli intsidendi ajal umbes 5060m kaugusel. №ormees oli vanuses 35-40 aastat, 180 cm pikk, keskmise kehaehitusega, korraliku välimusega, lühemate musta värvi juustega, näo põsepiirkond armiline, vasakul käelabal tätoveering. №ormees oli riietatud musta värvi nahktagisse (eest lukuga), jalas sinised teksad (vanemad) ja punase-valgekirjud botased. №ormehega kaasas olnud isik oli vanuses 20-25 aastat, 175 cm pikk, tumedate juustega, seljas must nahktagi, kaeluse ümbert karvaga (must), jalas heledad dressipüksid ja sinakas-hallid botased. Enne raha röövimist oli ta just Ülemiste Keskuse juures asuvast sularahaautomaadist võtnud raha. Meesterahvad kõndisid kohe peale raha võtmist neil ees. Röövimisega on tekitatud kahju 850,00 krooni. Kehavigastusi ei tekitatud, riided on terved. №atera oli 6 cm pikkune; kannatanu R. K täiendavad ütlused (tl 4-5) selle kohta, et noormees tuli tema juurde, võttis vasaku käega tal eest, jopest kinni ja parema käega võttis taskust välja noa ning ütles samal hetkel: „Anna raha“. Ta andis sel momendil koti R. Ruusi kätte, kes sellega neist veidi eemaldus. Nuga, mille isik talle vastu kõhtu, vasakule poole pani, oli tema meelest kokkupandav, käepidet ta ei näinud – see oli isikul peos, tera pikkus võis olla umbes 5-6 cm. Ta ehmus sellest, et mees noa välja võttis ja vastu teda pani. Koti andis ära sellepärast, et ta ehmatas ning arvas, et pärast hakkab mees veel kotti endale tahtma. Kui ta oli koti ära andnud, siis tõmbas mees tema jope luku lahti ja pani käe põue, kust võttis välja rahakoti. Sel momendil arvas ta, et kui ta ei luba mehel tegutseda nii nagu viimane tahab, siis võib isik teda noaga vigastada. Sellepärast lubaski mehel põuest rahakoti võtta. Kogu tegevus toimus vaikides, ei tema ega mees midagi ei rääkinud. Mees andis rahakoti pärast seda, kui oli sealt raha võtnud, talle tagasi ja jooksis kohe Majaka põigu suunas – samas suunas, kuhu oli eelnevalt läinud ka mehega kaasas olnud teine isik, keda ta enam ei näinud. Ta jooksis mehele järele, kuid mees jooksis üle tänava ja kadus tema vaateväljast. R. Ruus tuli talle kõndides järele. Arvab, et tunneks mehe ära, kui uuesti näeb; vaatlusprotokoll (kd 1, tl 6) millest nähtuvalt on vaadeldud kannatanu R. K rahakotti; äratundmiseks esitamise protokoll (kd 1, tl 9-12) millest nähtuvalt on kannatanu R. Kle äratundmiseks esitatud S.V (nr 1) koos kahe S.V-le sarnaneva isikuga; äratundmiseks esitatud isikud sarnanesid vanuse, soengu, näo kuju poolest. Kannatanu avaldas, et tunneb ära isiku, kes on kohal nr 1 – tegemist on mehega, kes võttis temalt 04.11.2008 päeval noaga ähvardades rahakoti. Isiku tunneb ära näo, näoilme, kõrvade, soengu järgi ning samuti selle järgi, et isiku näo parem pool on imelik, armiline. Isiku nägu jäi talle röövimise ajal hästi meelde. Äratuntuks osutus S.V; tunnistaja R. Ruusi ütlused (kd 1, tl 13-16) selle kohta, et ei mäleta, millal täpselt see oli, kuid võis olla 04.11.2008, kui ta oli koos R. Kga Tallinnas. R. K käis Ülemiste Keskuses sisseoste tegemas ning võttis seal raha välja – 500,00 krooni. Enne oli R. Kl 350,00 krooni. Nende järgi hakkasid kõndima üle tühermaa veel 2 meesterahvast. Poolel teel Majaka põigu poole läksid mehed neist mööda. Mõne aja pärast üks peatus, hakkas vist paela kinni siduma, teine läks edasi. Mõni hetk hiljem tõusis mees püsti, küsis temalt eesti keeles, aktsendiga: „Anna raha siia“. Ta vastas, et tal ei ole raha. Siis läks mees R. K juurde, võttis käe taskust välja ja ta nägi mehe käes nuga. Mees pani noa vastu R. K keha ja küsis viimaselt ka raha. R. K tegi selle peale liigutuse nagu hakkaks jopet eest lahti tõmbama, kuid mees lükkas R. K käed eemale ning tõmbas ise R. K jope luku eest lahti. Sel momendil andis R. K talle oma seljakoti ning see mees otsis R. K taskutes, leidis sealt rahakoti, avas selle, võttis raha välja ja andis rahakoti tagasi. Seejärel jooksis mees ära, samas suunas, kuhu oli läinud teine, temaga koos olnud isik. Teine isik oli selleks ajaks jõudnud juba vähemalt 100 m kaugusele. R. K hakkas mehele järgi jooksma, kuid kätte ei saanud ning nad said R. 7 • Kga uuesti kokku. R. K oli isiku silmist kaotanud. Nuga oli väike, tera pikkus 5-6 cm. Kui see mees temalt raha küsis, siis ta ei ehmatanud – ta teadis, et tal ei ole midagi anda; S.V-lt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused (kd 1, tl 59-64) selle kohta, et kõndis 04.11.2008 Ülemiste lähedal tühermaal, ta oli koos noormehega, keda eriti ei tunne – isiku nime ei tea. Nende taga tulid kaks talle tundmatut noormeest, kes rääkisid omavahel eesti keeles. Tal läks kingapael lahti ja ta kummardus seda siduma. Kui eestlased temaga kohakuti jõudsid, otsustas ta noormeestelt raha küsida. Ta tegi sammu nende suunas ja küsis eesti keeles: „Raha on?“. №ormees vastas vene keeles: „Kui palju?“. Ta vastas noormehele: „Nii palju kui on!“. №ormees avas oma jopeluku, pani käe jope sisetaskusse. Ta tõmbas noormehe kätt, viimane võttis välja käe koos rahakotiga. Ta võttis noormehe käest rahakoti, avas selle ja võttis sealt kogu raha ära. Ta mäletab täpselt, et seal oli 850,00 krooni. Seejärel ta tagastas rahakoti ja jooksis ära. Kuhu kadus noormees, kellega ta enne koos oli, ei tea – ei näinud. Ta varastas raha, kuid nuga tal ei olnud. Raha kulutas isiklikuks tarbeks. Tal oli seljas musta värvi nahkjope, jalas sinised teksapüksid ja punased jooksukingad – väikeste valgete vahetükkidega külgedel. Saab aru, et pani toime kuriteo ja kahetseb siiralt tehtut. Ta pani teo toime, sest esiteks ei leia tööd, teiseks aga on tal kubemeveenide ummistus, mille tõttu vajab regulaarselt ravimeid. III episood 16.10.2008 • kannatanu L. VK ütlused (kd 1, tl 22-24) selle kohta, et ta seisis 16.10.2008 kell 11:15 Pae turu juures bussipeatuses. Tema juurde tuli noormees hüüdnimega „Ugrjumõi“ ja palus helistamiseks telefoni. Ta ei tahtnud oma krediiti kulutada, eemaldas telefonis sim kaardi ning andis telefoni seejärel „Ugrjumõile“. Viimane läks telefoniga eemale, isiku käitumise järgi ta arvas, et too helistab. Pärast jooksis Ugrjumõi telefoniga minema. Telefon oli Samsung E950, maksumusega 3 519,00 krooni. Telefoni ostis ta järelmaksuga, ta on vaatamata telefoni vargusele lepingu järgi kohustatud ostu-müügisumma täies ulatuses välja maksma. Esitab tsiviilhagi summas 3 519,00 krooni. Ajavahemikul 1995 – 2003 kandis ta karistust Murru Vanglas, seal kandis mingil hetkel karistust ka „Ugrjumõi“. Ei vanglas ega peale vabanemist ei ole ta isikuga mingeid suhteid alal hoidnud. Hiljem sai teada, et „Ugrjumõi“ nimi on S.V; • jälitusprotokoll (kd 1, tl 28) millest nähtuvalt kasutas mobiiltelefoni Samsung E950 Elisa AS võrgus alates 17.10.2008 – 22.10.2008 abonent 56479404 (mis kuulub L. Rakitjanskajale); • tunnistaja L. Rakitjanskaja ütlused (kd 1, tl 29-33) selle kohta, et 16.10.2008 pantis S.V Pinna 19 Tallinnas asuvas pandimajas OÜ Kuldekspert mobiiltelefoni Samsung E950 kuni 18.10.2008, isikuga sõlmiti leping nr
  3. S.V telefoni määratud tähtajaks ei lunastanud ning telefon pandi müüki. Enne telefoni müümist kasutas ta seda isiklikel eesmärkidel, tahtis kontrollida, kuidas see töötab, sest tahtis seda pärast endale osta. Talle ei meeldinud, kuidas telefon töötab, see pandi müüki ja müüdi ära. Ta kasutas telefoni alates 17.10.2008 ligi nädal aega, numbriga 56479404; • S.V-lt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused (kd 1, tl 59-64) selle kohta, et pani toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Ta pani teo toime, sest esiteks ei leia tööd, teiseks aga on tal kubemeveenide ummistus, mille tõttu vajab regulaarselt ravimeid. L. VKt tunneb juba ammu – nad on varem koos Murru Vanglas karistust kandnud. Kuupäeva täpselt ei mäleta, kuid see võis olla 16.10.
  4. Ta kohtas L. VKt hommikul, Pae turu lähedal. Ta otsustas varastada L. VK mobiiltelefoni. Ta arvas, et kuna nad olid koos vanglas, siis L. V ei hakka tema kohta avaldust kirjutama. Ta palus L. VKlt mobiiltelefoni, öeldes et tal on vaja helistada. L. V andis talle mobiiltelefoni Samsung. Ta läks telefoniga eemale, tegi näo, et helistab sellega ning läks koos telefoniga ära. Samal päeval müüs ta telefoni 950,00 krooni eest Pinna tn pandimajja. Raha kulutas ravimitele ja toidule. Saab aru, et pani toime kuriteo ja kahetseb siiralt tehtut. 8 IV episood 19.11.2008 • A-Selver AS avaldused, akt (kd 2, tl 2, 3, 9) millest nähtuvalt palutakse vastutusele võtta isik, kes 19.11.2008 kella 13:50 kaupluses Torupilli Selver, asukohaga Vesivärava 37 läbis kassarivi ja jättis tasumata kauplusele kuuluva kauba – hambapasta Pronamel eest - 21 tk, kogumaksumusega 1 596,00 krooni. 19.11.2008 kahel korral sama päeva jooksul – kella 13:58 ja kella 16:40 paiku möödus tundmatu kodanik (meesterahvas, seljas tume jope, peas must müts, jalas tumedad püksid, käsi kinni seotud) Torupilli Selveris asukohaga Vesivärava 37 kassast esimesel korral tasumata 21 tk hambapasta Pronamel hind á 76,00 krooni. Kokku tekitati A-Selver AS-le kahju 1 596,00 krooni. Teisel korral samal päeval üritas mees varastada 3 tk hambapastat Pronamel hind á 76,00 krooni ja 32 tk hambapastat Sensodyne hind á 76,00 krooni. Kokku üritas kodanik varastada kaupa summas 2 660,00 krooni. Vargus tuvastati videoanalüüsi ja toodete lugemise tulemusena; • tunnistaja K. Krameri ütlused (kd 2, tl 4) selle kohta, et ta oli 19.11.2008 Torupilli Selveris tööl, kui nägi kell 13:50, et musta jope ja musta mütsiga meesterahvas tuli poodi, võttis korvi ja pani sinna kilekoti. Mees läks hambapasta letti, kus hakkas kiiresti hambapastat kotti laduma. Mees andis selle sissepääsu juures teistele inimestele ja astus ise ka välja. Kaup – hambapasta Pronamel kogumaksumusega 1 596,00 krooni jäi maksmata. Teine kord tuli meesterahvas jälle poodi ja hakkas samuti koti sisse hambapastat laduma. Teisel korral ei andnud nad võimalust kaupa välja viia. Kaupa oli 3 002,00 krooni eest; • tunnistaja K. Krameri täiendavad ütlused (kd 2, tl 5-7) selle kohta, et esimesel korral meest, kes kauplusest hambapastat võttis, kinni pidada ei õnnestunud. Teisel korral läks ta välja, et mehega kohtuda ja isik kinni võtta, kuid sissepääsu juures nägi ta meest, kes seisis ja vaatas välisukse poole. Ta arvas, et see on hambapastat võtva mehe kaasosaline ning otsustas mitte riskida ja läks poodi tagasi. Tema paariline läks hambapastat võtva isiku juurde kaubasaali poolt. Nad sõtsid isiku kinni ja viisid administratiivruumi; • kannatanu esindaja K. Rammuli ütlused (kd 2, tl 10-13) selle kohta, et 19.11.2008 kell 13:50 möödus tundmatu kodanik A-Selver AS-le kuuluvas kaupluses Torupilli Selver asukohaga Vesivärava 37 Tallinnas, kassadest ja jättis tasumata 21 tk hambapastatuubi Pronamel hind á 76,00 krooni eest. Kokku tekitas isik A-Selver AS-le kahju 1 596,00 krooni, millises ulatuses esitab aktsiaselts tsiviilhagi; • asitõendi vaatlusprotokoll, fotod (kd 2, tl 15-16, 18-32) millest nähtuvalt vaadeldi A-Selver AS esindaja poolt esitatud videosalvestisi 19.11.
  5. Esimeselt salvestuselt nähtub, et kella 13:57:28 siseneb poodi tumedates riietes meesterahvas, võtab ostukorvi. On näha, et isik võtab midagi riiulilt ja paneb korvi. Kell 13:58:56 suundub mees koos ostukorviga väljapääsu poole, korvis on näha kilekott. Mees paneb korvi tühjade ostukorvide virna, mis jääb turvaväravate poole, kõige peale ja suundub ca 5-6 sammu tagasi müügisaali. Seejärel jääb vaatama kaupluse siseust. Kell 13:58:58 sisenevad kauplusesse inimesed, sh ka tumedates riietes meesterahvas, kes võtab midagi eelmise mehe poolt jäetud korvist ja suundub väljapääsu poole. Mees, kes ootas müügisaalis, lahkub koheselt eelmise mehe järel kauplusest. • S.V-lt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused (kd 2, tl 44-47) selle kohta, et pani toime nimetatud kuriteo. 19.11.2008 umbes kella 14:00 ajal või veidi varem läks ta koos vähetuttava noormehega, kell nime ega aadressi ta ei tea, Selverisse, mis asub Torupilli tn Tallinnas. Raha tal kaasas ei olnud. Ta võttis korvi ja läks müügisaali. №ormees, kes koos temaga tuli, müügisaali ei sisenenud. Ta läks kohe riiulite juurde, kus on hambapasta ja võttis mõned pakendid – kui palju täpselt, seda ta ei tea, ei lugenud. Hambapasta pani kilekotti, mille andis noormehele üle sissekäigu värava. Ta ei märganud, kas ta värava taha astus või mitte. Pärast seda, kui ta oli kilekoti üle andnud, väljus ta kauplusest. Samal päeval, täpsemat aega ei mäleta, tuli ta jälle samasse kauplusesse, et hambapastat varastada. Ta pani kilekotti mõned pakendid hambapastat – kui palju, ta ei lugenud. Kaupa välja viia ei jõudnud, kuna turvamees pidas ta müügisaalis kinni. Kahetseb oma tegu puhtsüdamlikult. 9 V episood 24.12.2008 • Rimi Eesti Food AS avaldus, akt (tl 11-12) millest nähtuvalt peeti 24.12.2008 Rimi Eesti Food AS kaupluses asukohaga Mustakivi tee 13 kinni S.V , kelle juurest avastati aktsiaseltsile kuuluvat maksmata kaupa 1 218,00 krooni väärtuses: šokolaad „Linda“ 10 tk kogumaksumusega 435,00 krooni, šokolaad „Kalev“ 11 tk kogumaksumusega 478,50 krooni, šokolaad „Kalevipoeg“ 7 tk kogumaksumusega 304,50 krooni. Kaup oli korras; • asitõendi vaatlusprotokoll (tl 4-10) millest nähtuvalt vaadeldi Mustakivi tee 13 Hyper RIMI kaupluse videosalvestust 24.12.2008 kell 16:
  6. Vaatlusega tuvastati, et salvestusel on näha isiku liikumist kaubariiulite ja aluste vahel; isikul on peas tumedat tooni villasele sarnanev müts, millel ees heleda triibu moodustav loetamatu kirje, seljas tumedat värvitooni jope, millel hallikat tooni õlgtükid ja jalas tumedat värvitooni teksapükstele sarnanevad pikad püksid. Isikul on käes punast värvitooni korv, millest paistab kollast värvitooni plastikaatkott. Seejärel on näha sama isiku liikumist kassadeni. Isik asetab kassade juures parema käega korvi korvivirnale, hoides vasakus käes kollast plastikaatkotti. Edasi on näha isiku liikumist läbi kassarivi, isik hoiab vasakus käes kollast plastikaatkotti; siis on näha isiku liikumist kahe mehe vahel. Sellele järgnevalt on näha meest kitsukeses ruumis asetamas lauale kollast värvi plastikaatkotti ja võtab sealt seest erinevaid esemeid, mis sarnanevad suurtele šokolaaditahvlitele. Asetab need üksteise peale virna; • kannatanu MM ütlused (tl 13-15) selle kohta, et ta on Rimi Eesti Food AS turvajuht. 24.12.2008 kell 16:10 peeti Mustakivi tee 13 Tallinnas Hyper RIMI kaupluses kinni S.V , kelle juurest leiti pärast kassaliinide läbimist aktsiaseltsile kuuluvat maksmata kaupa 1 218,00 krooni väärtuses: šokolaad „Linda“ 10 tk kogumaksumusega 435,00 krooni, šokolaad „Kalev“ 11 tk kogumaksumusega 478,50 krooni, šokolaad „Kalevipoeg“ 7 tk kogumaksumusega 304,50 krooni. Kaup oli korras ja hagi aktsiaselts ei esita; • S.V-lt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused (tl 21-23) selle kohta, et on kuriteo toime pannud. Tal ei ole tööd, sest käsi on katki. Tal on saatekiri Kosel asuvasse tuberkuloosidispanserisse, sest tal on haigus halvenenud, kuigi on kinnises vormis. Pärast seda, kui ta on dispanseris ära olnud, peab plaani minna vabatahtlikult Sillamäele narkokeskusesse. 24.12.2008 kella 16:00 paiku sisenes ta üksinda Mustakivi RIMI kauplusesse ja võttis riiulitelt šokolaadi. Raha tal ei olnud ja mõtles osa maha müüa, osa tahtis anda oma tütarlapsele Ilonale, osa ära süüa. Tal oli kaasas kollast värvi plastikaatkott. Ta teadis, et seal on turvamehed, tundis hirmu. Ta mõtles ka leiba võtta, aga võttis ainult šokolaadi. Kassas oli väike järjekord, ta puges küljega teiste vahelt läbi. Kohe kassade juures võttis üks meesterahvas ta kinni. Enam ei taha varastada, tahab ennast terveks ravida. VI episood 23.01.2009 • Jysk Linnen Furniture OÜ avaldus (tl 34) millest nähtuvalt peeti 23.01.2009 kell 17:31 kaupluses Jysk kinni õigusrikkuja, kes väljus kauplusest ja jättis kauba eest tasumata, nimelt: 4-osaline voodipesu komplekt 1 tk, maksumusega 999,00 krooni; • tunnistaja M. K ütlused (tl 36-37) selle kohta, et ta nägi meest, kes ootas, millal klient väljub väravast. Mees väljus koos kliendiga, väravad andsid signaali. Klient tuli tagasi, kuid see mees läks edasi. Ta võttis isiku kinni ja karjus appi. Talle tuli appi kaks meest ja ta sai häirenuppu vajutada. Mees hakkas rabelema ja siis tuli veel üks isik meest appi hoidma. Seejärel tuli turvatöötaja ja viis mehe minema; • tunnistaja S. K ütlused (tl 38-39) selle kohta, et ta oli 23.01.2009 kell 17:31 Ülemiste Keskuses tööl, ta on turvatöötaja. Turvakeskusest teatati, et kaupluses Jysk on hakanud tööle häiresignaal. Ta läks kohale ja sai teada, et üks mees oli kauplusest lahkudes jätnud kauba eest tasumata. Turvaväravad andsid signaali ning mees üritas põgeneda. Ta pidas mehe kinni ja toimetas turvaruumi. Turvakontrolli käigus leiti isiku juurest Jysk kauplusele kuuluv pesukomplekti pakend. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele. Kinnipidamisel olid mehel jalas valge triibuga mustad spordipüksid, seljas musta värvi jope, jalas saapad; 10 • • asitõendi vaatlusprotokoll koos fotodega (tl 43-44) millest nähtuvalt vaadeldi Ülemiste Kaubanduskeskuses asuva kaupluse Jysk turvakaamerate salvestust. Vaatlusega tuvastati: videosalvestusel on näha S.V, kellel on seljas tumedat värvi jope, jalas tumedat värvi püksid ja peas tumedat värvi müts. Isikul ei ole käes midagi ja jääb seisma kassa ning turvaväravate vahele, näoga kaamera poole. S.V vaatab kaupluse ostusaali poole nagu ootaks kedagi. Mõne aja möödudes hakkab kauplusest väljuma üks naine, S.V väljub turvaväravate vahelt koos naisega. Naine jääb väravate vahele seisma ja astub kauplusesse tagasi, S.V läheb edasi ja hakkab kiiresti eemalduma. Samal ajal tuleb kaupluse töötaja kassa juurest ära ja jookseb S.V-le järele ning haarab viimasel varrukast. Kaubanduskeskuse koridoris on näha liikumist, mõned isikud jooksevad S.V ja hakkavad isikut kinni hoidma. Seejärel läheb kaupluse töötaja kassa juurde tagasi ning vajutab häirenuppu. Samal ajal hoiavad umbes 3 inimest S.V-ni . Mõne aja möödudes tuleb turvatöötaja, võtab S.V vasakust käest kinni ja hakkavad eemale liikuma. Kolmandal failil on näha, kuidas kaks meest jäävad kaupluses Jysk riiuli ees seisma, üks meestest on S.V. S.V võtab vasaku käega riiulist ühe papist karbi, hoiab seda käes ja hakkab lahti tegema. Seejärel astub paar sammu kaugemale ja paneb karbi maha. Mehed kükitavad mõlemad karbi kõrvale, jäävad selgadega kaamera poole. Teine mees tõuseb püsti ja jääb vaatama, mida S.V teeb. S.V võtab karbist voodipesukomplekti ja asetab selle riiulisse teiste kaupade peale. Teine mees astub paar sammu eemale, jääb riiuli ette seisma. S.V läheb tagasi riiuli juurde, kuhu ta pani karbist välja võetud voodipesukomplekti, on näha liikumist – S.V nagu paneks komplekti endale põue. Seejärel kõnnivad mehed üksteisest mööda ja lähevad erinevates suundades kaamera vaateulatuses välja; S.V-lt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused (tl 54-57) selle kohta, et pani kuriteo toime. 23.01.2009 õhtul umbes kella 19:00 paiku läks ta Ülemiste Kaubanduskeskusesse, sest tahtis osta järelmaksuga Zuumboksi, kuid talle ei müüdud. Kaubanduskeskusesse läks üksinda. Ta läks seejärel kauplusesse Jysk, kus võttis voodipesukomplekti, pani selle jope põue ning tahtis kauplusest väljuda. Ta võttis riiulilt esimese ettejuhtuva komplekti. Tahtis selle maha müüa, et süüa osta. Ta tahtis kaubaga kauplusest väljuda, kuid see ei õnnestunud, sest turvavärav andis signaali. Seejärel pidasid mingisugused mehed ta kinni, siis tuli turvatöötaja ja teda viidi turvaruumi. Tunnistab ausalt oma süüd ja lubab, et enam ei varasta. VII episood 05.02.2009 • Kadaka Säästumarket AS avaldus (tl 73) millest nähtuvalt peeti 05.02.2009 kell 10:00 AS Kadaka Säästumarket Juhkentali kaupluses asukohaga Juhkentali 33/35 kinni isik, kes läbis kassad ja jättis maksmata viski Red Label eest maksumusega 168,90 krooni. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele; • tunnistaja N. J ütlused (tl 74) selle kohta, et ta oli Juhkentali 33/35 asuvas Säästumarketis 05.02.2009 tööl ja nägi kell 10:11, kuidas üks mees võttis ühe pudeli viskit Red Label maksumusega 168,90 krooni ja pani endale jope alla. Edasi möödus mees kassast nr 3 ja viski eest ei maksnud. Ta läks mehe juurde ja palus minna turvaruumi. Turvakontrolli käigus leidis ta mehe juurest pudeli viskit Red Label maksumusega 168,90 krooni. Tšekki mehel ei olnud. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele; • S.V-lt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused (tl 80-81) selle kohta, et ta pani toime kuriteo. 05.02.2009 kella 10:00 paiku sisenes ta Juhkentali 33/35 asuvasse Säästumarketisse, et osta pudel õlut. Ta võttis ostukorvi, läks müügisaali ja pani seal endale jope varrukasse pudeli viskit Red Label maksumusega 168,90 krooni. Ta möödus kassast ja ei tasunud millegi eest. Ta möödus turvaväravast ning turvamees pidas ta kinni. Turvakontrolli käigus leidis turvamees tema jope varrukast pudeli viskit Red Label väärtusega 168,90 krooni. 11 VIII episood 31.01.2009 • AS Prisma Peremarket avaldus, akt (tl 89-90) millest nähtuvalt peeti 31.01.2009 Kristiine Prismas asukohaga Endla 45 kinni isik, kes läbis kassarivi ja jättis tasumata kauba eest, nimelt: ripsmetuši 3 tk eest kogumaksumusega 585,00 krooni; • tunnistaja K. K ütlused (tl 91) selle kohta, et ta oli 31.01.2009 kella 13:50 ajal tööl Kristiine Prismas asukohaga Endla 45, Tallinn. Ta oli kaamerate taga ja nägi, kuidas üks üleni mustas, musta mütsiga keskealine meesterahvas oli kosmeetikaleti juures ja võttis lahkudes kaasa ripsmetušši. Juuksevärvide juures pani mees tušid endale taskusse, liikus garderoobiosakonna kabiini ning pani tušid endale õlapiirkonda ja sidus sidemega kinni. Mees läbis kassarivi millegi eest tasumata. Ta andis info edasi teisele turvatöötajale; • tunnistaja B. Z ütlused (tl 92) selle kohta, et ta oli tööl Kristiine Keskuses asukohaga Endla 45 I korrusel, kui sai turvakeskuselt teate, et Kristiine Prisma vajab abi musta jope, musta mütsi ja mustade pükstega mehe kinnipidamisel. Mees oli läbinud kassad, turvavärava ja suundus Tele2 juurde. Ta pidas seal mehe kinni ja toimetas turvaruumi. Turvakontrolli käigus selgus, et meesterahva parema käe kipsi sisse oli peidetud kolm ripsmetušši, mille eest isik ei olnud maksnud. Kauba maksumus oli kokku 585,00 krooni; • S.V-lt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused (tl 96-98) selle kohta, et pani kuriteo toime. 31.01.2009 umbes kella 14:00 ajal jõudis ta kauplusesse Prisma, mis asub Kristiine Keskuses, Endla tn. Ta läks sinna eesmärgiga vaadata kaupa ja kui õnnestub, siis midagi varastada, kuna raha tal kaasas ei olnud. Ta võttis korvi ja läks müügisaali. Ta käis mõnda aega mööda saali, seejärel läks kosmeetikaosakonda ning võttis riiulilt 3 ripsmetušši – nimetust ei mäleta. Neid käes hoides läks ta riiete osakonda, võttis proovimiseks džempri ning läks proovikabiini. Kabiinis proovis ta džemprit, pani seejärel tušid kipsi ülaosasse ja väljus kabiinist. Ta möödus kassadest tuššide eest tasumata. Väljumisel tuli tema juurde turvamees ja tegi ettepaneku minna läbivaatustuppa. Seal tehti talle ettepanek võtta ülariided seljast ja tühjendada taskud. Ta tegi seda, midagi kahtlast ei avastatud. Siis tehti talle ettepanek anda välja see, mis ta müügisaalist võttis. Ta vastas, et ei võtnud midagi. Kohale kutsuti politsei ning läbiotsimisel võtsid politseinikud kipsist ära kolm tušši, mis ta müügisaalist võttis. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele. Kahetseb tehtut, tunnistab süüd. Varastab seetõttu, et vajab raha ravimite ja elamise jaoks. Kohtu seisukoht: I episood 04.09.2008 S.V on eeluurimisel, kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi andes oma süüd tunnistanud; kohtuistungil süüdistatav oma seisukohta selles ei muutnud. Kannatanu A. M ütlustega on tõendatud, et 04.09.2008 ajavahemikul kella 12:00 – 14:00 varastati tema Vikerlase 14 Tallinnas asuvast tööruumist talle kuuluv hõbedane mobiiltelefon Samsung. Kannatanu selgitas, et ajavahemikul, mil telefon kaduma läks, oli ta üle kuulanud kahte isikut – S.V A. V , ülekuulamiste käigus käis ta mõneks hetkeks kabinetist väljas, printerist protokolli toomas. Eeluurimise käigus on S.V üle kuulatud kahel korral; esimesel korral tunnistajana, kus isik andis ütlusi, et ei tea kannatanu telefoni kadumisest midagi. Peale asjas teiste tõendite kogumist on S.V oma süüd tunnistanud ning selgitanud, et viibis septembri 2008 alguses Ida Politseiosakonnas, Vikerlase 14 ülekuulamisel. Kui uurija läks protokolli järele, siis jäi ta hetkeks kabinetti üksi, silmas riiulil mobiiltelefoni Samsung ning pani selle taskusse. Kannatanu ja süüdistatava ütlused riimuvad, vastuolusid ei ole. S.V selgitas, et müüs telefoni hiljem Lasnamäe turul ühele meesterahvale maha. Tunnistaja S. E ütlustega on tõendatud, et ta ostis 04.09.2008, umbes kella tuttavalt hüüdnimega „Ugrjumõi“ mobiiltelefoni Samsung. Äratundmiseks esitamisel on tunnistaja S. Edukas eksimatult ära tundnud S.V avaldanud, et tema näol on tegemist „Ugrjumõiga“, kellelt ta Lasnamäe turul telefoni ostis. Süüdistatava ja tunnistaja ütlused riimuvad, vastuolusid ei ole. 12 Tunnistaja S. E selgitas, et pantis S.V-lt ostetud telefoni Puhangu tn asuvas pandimajas; nimetatud fakt on tõendatud 20.09.2008 laenulepinguga; S. E sõnu telefoni pantimise kohta kinnitab ka tunnistaja D. G , kes esitas politseile S. E ja AL&AT AS pandimaja vahel sõlmitud laenulepingu ning andis samuti välja S. E poolt panditud telefoni. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on telefoni vaadeldud ning telefon vastab kannatanu kirjeldustele. Kohtulikul uurimisel esitatud tõendid riimuvad, vastuolusid ei ole. Kohtu hinnangul on S.V kannatanu A. M telefoni varguses täielikult tõendatud. Kohus leiab, et S.V pani talle süüksarvatud kuriteo toime tahtlikult – S.V-st nähtub, et ta silmas telefoni ja otsustas selle praktiliselt kohe peale nägemist varastada; tunnistaja ja kannatanu ütlustega on tõendatud, et aeg, mil kannatanu kabinetist väljas viibis, oli võrdlemisi lühike. I.S näol on tegemist isikuga, kes on eelnevalt, korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sh alates maikuust kolmel korral väärteokorras

§ 218lg 1 järgi.

Seega on S.V-le süüks arvatud kuritegu õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 järgi.

II episood 04.11.2008 S.V on eeluurimisel ennast süüdi tunnistanud osaliselt; kohtuistungil jäi süüdistatav oma seisukoha juurde. Äratundmiseks esitamisel on kannatanu S.V-lt ära tundnud; S.V ise ei eita samuti, et võttis 04.11.20 kannatanu rahakotist 850,00 krooni. Kannatanu, tunnistaja R. R ja süüdistatav on andnud riimuvaid ütlusi selles, et 04.11.2008 läks kannatanu koos oma sõbraga üle Ülemiste Keskuse ja Majaka põigu vahele jääva tühermaa ning samas kohas viibis ka süüdistatav koos eeluurimisel tuvastamata isikuga. Kannatanu on andnud ütlusi selle kohta, et märkas enda ja tunnistaja ees liikuvat kahte noormeest; tunnistaja R. Ruusi ütluste kohaselt hakkasid nende järgi kõndima kaks noormeest ja isikud möödusid neist. Süüdistatav S.V selgitas, et kaks eesti keelt kõnelevat noormeest kõndisid nende taga. Kohtu hinnangul ei tähenda teatav vastuolu kannatanu, tunnistaja ja süüdistatva ütlustes selle kohta, kes kelle taga või ees kõndis, asjaolu, et kannatanu ütlused oleks ebausaldusväärsed. Kohtu arvates on mõistlik eeldada, et erinevad inimesed ei pruugi tajuda ja talletada ümbritsevat sarnaselt ja üheaegselt, kannatanu võis panna süüdistatavat koos kaaslasega tunnistajast hiljem tähele. Kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava ütlused riimuvad ka selles, et süüdistatav kummardus mingil hetkel kingapaela siduma; tunnistaja R. Ruus on oma ütlustes puudutanud seda, et süüdistatav pöördus kõigepealt rahanõudmisega tema poole, süüdistatav ja kannatanu ei ole nimetatud asjaolu oma ütlustes käsitlenud. Kohtul puudub alus eeldada, et tunnistaja R. Ruus on andnud teadvalt valeütlusi, tunnistajat on eelnevalt hoiatatud ning kohtu arvates puudub tunnistajal motiiv valeütluste andmiseks. Kohus peab võimalikuks, et süüdistatav ja kannatanu ei pidanud tunnistaja poolt märgitud intsidendil peatumist vajalikuks, sest mõlema isiku jaoks oli ütluste andmisel ilmselgelt olulisem nende vahel toimunu. Järgnevate sündmuste osas on asjaosalised esitanud erinevad versioonid, kusjuures kannatanu versioon riimub tunnistaja poolt esitatuga; süüdistatav on toimunut kirjeldanud teisiti. Kannatanu ja tunnistaja on andnud ütlusi selle kohta, et süüdistatav võttis noa, pani selle vastu kannatanu kõhupiirkonda ja nõudis raha. Kannatanu on hilisemalt oma ütlusi täpsustanud, kohtu hinnangul ei ole täpsustused ulatuslikud (kas süüdistataval oli nuga käes või võttis isik noa taskust, 13 tunnistajale koti andmise hetk), on mõistlik eeldada, et kuriteoohvriks langemine avaldab inimpsüühikale mõju ning kannatanule võivad sellises olukorras teatud detailid hiljem meenuda. Kannatanu ja tunnistaja on sündmuste käiku sarnaselt kirjeldanud nii noa omadusi kui ka süüdistatava käitumisakte ning nende ajalist järjekorda. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ja tunnistaja riimuvates ütlustes. Süüdistatava väitel ei olnud tal mingit nuga; süüdistatava ütlustest nähtuvalt üritab isik veenda kohut selles, et kannatanu andis rahakoti talle ilma, et ta oleks pidanud kannatanut ähvardama. Kohtule ei tundu süüdistatava poolt esitatud versioon eluliselt usutav. Süüdistatava enda, kannatanu ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli jõuvahekord tühermaal kaks ühe vastu – süüdistatav oli vähemuses, sest tema kaaslane oli kõigi ülekuulatud isikute ütluste kohaselt eemaldunud arvestatavasse kaugusse. Kohtu hinnangul on süüdistatava versiooni aluseks võttes siiski mõistlik eeldada, et kannatanu oleks koos sõbraga avaldanud süüdistatavale mingisugustki vastupanu; vastupanu puudumine näitab kohtu arvates seda, et kannatanul ja tunnistajal oli mõjuv põhjus käituda vaoshoitult ja süüdistatava nõudmisi arvestavalt. Nii ongi kannatanu selgitanud, et arvas sel momendil, kui süüdistatav nuga tema kehapiirkonnas hoidis, et süüdistatav võib teda noaga vigastada, kui ta ei käitu nii nagu viimane soovib. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et kannatanu ja tunnistaja võinuks abi kutsuda, kui ta kannatanut tõepoolest noaga ähvardanuks. Kohtu arvates on taoline viide kohatu: kannatanu ja tunnistaja ütlustega on tõendatud, et süüdistatav hoidis nuga kannatanu keha vastas; kohtu arvates ei söanda keskmine, mõistlik inimene kriitilises ohusituatsioonis käituda ennasthävitaval viisil, nt antud olukorras hakata rabelema või ootamatult appi karjuma. On eluliselt usutav, et süüdistatava käitumine oli sel hetkel kannatanu jaoks ilmselgelt prognoosimatu, taolises olukorras ei ole kohtu hinnangul kannatanule ja tunnistajale ette heidetav asjaolu, et nad hindasid kannatanu elu ja tervist kannatanu varast kõrgemalt. Kannatanu rahakotist võetud summa suuruse osas on kõik isikud - kannatanu, tunnistaja ja süüdistatav - märkinud, et süüdistatav võttis kannatanult 850,00 krooni. Kohtu hinnangul on S.V süü tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud

§ 200lg 2 p 4, 8 järgi.

Kannatanu R. K ütlustega on tõendatud, et viimane lasi S.V oma jopetaskust rahakoti ning rahakotist raha võtta seetõttu, et S.V hoidis nuga vastu tema kehapiirkonda, so S.V murdis kannatanu võimaliku vaimse ja füüsilise vastupanu vägivallaga, kasutades oma nõudmise tugevdamiseks nuga. S.V-st nähtuvalt on isikut varem röövimise eest karistatud. S.V selgitas oma viimases sõnas, et on korra röövimise eest juba karistatud ning seetõttu teab, mis see on ja uue röövimise toimepanemine on seetõttu välistatud. Kohtu hinnangul ei ole taoline argument tõsiselt võetav – süüdistataval on õigus valida endale soovitud kaitsetaktika, kuid S.V-le süüksarvatud,

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritud kuritegu on asjas kogutud tõenditega vastuvaidlematult tõendatud. III episood 16.10.2008 S.V on eeluurimisel, kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi andes oma süüd tunnistanud; kohtuistungil süüdistatav oma seisukohta selles ei muutnud. Kannatanu L. VK ütlustega on tõendatud, et 16.10.2008 kell 11:15 küsis tema tuttav „Ugrjumõi“ ehk S.V tema käest Pae turu juures helistamiseks mobiiltelefoni Samsung ja jooksis seejärel telefoniga minema. Kannatanu ütlused riimuvad süüdistatava S.V-ga , mille kohaselt võis see olla 16.10.2008, kui ta nägi Pae turu juures oma tuttavat L. VKt ning otsustas varastada viimase telefoni; ta võttis mobiiltelefoni Samsung helistamiseks ja läks sellega minema. I.S ütlused selle kohta, et ta müüs L. VKlt varastatud telefoni Pinna tn pandimajja, riimuvad tunnistaja L. Rakitjanskaja ütlustega selle kohta, et 16.10.2008 pantis S.V Pinna 19 asuvas 14 pandimajas mobiiltelefoni Samsung. L. Rakitjanskaja selgitas, et kasutas S.V telefoni mingi aeg, tunnistaja ütlused riimuvad jälitusprotokolliga, millest nähtuvalt on L. Rakitjanskaja kasutanud ajavahemikul 17.10.2008-22.10.2008 mobiilsidevõrgus L. VKle kuuluvat mobiiltelefoni. Uuritud tõendid riimuvad, vastuolusid ei ole. Kohtu hinnangul pani S.V kuriteo toime otsese tahtlusega; S.V ütlustest nähtub, et ta soovis kannatanu vara ebaseaduslikult omastada; tegemist oli nn „trikkvargusega“. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et S.V vara hõivamisel vägivalda ei kasutanud; teo pani S.V toime avalikus kohas. IV episood 19.11.2008 S.V on eeluurimisel, kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi andes oma süüd tunnistanud; kohtuistungil süüdistatav oma seisukohta selles ei muutnud. A-Selver AS avaldusega/aktiga, tunnistaja K. K ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 19.11.2008 võttis tumedates riietes meeskodanik Vesivärava 37 Tallinnas asuva kaupluse Torupilli Selver müügisaalist 21 hambapastatuubi Pronamel ja jättis kauba eest tasumata; A-Selver AS akti ja kannatanu esindaja K. R ütlustega on tõendatud, et vargusega tekitati aktsiaseltsile varalist kahju 1 596,00 krooni. Tunnistaja K. K ütlustega ja asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et isik, kes vahetult kauplusest hambapastat võttis, ei tegutsenud üksi – hambapasta aitas müügisaalist välja toimetada teine isik. Esitatud tõendid riimuvad S.V-ga selles, et ta läks koos vähetuttava noormehega 19.11.2008 Torupilli Selverisse, tema pani saalis hambapasta korvi ning temaga kaasas olnud isik toimetas kauba poest välja. Tunnistaja K. K ja S.V riimuvad ka selles, et S.V naasis paari tunni pärast kauplusesse, kus S.V hakkas uuesti hambapastat kotti laduma, kuid süüdistatav peeti vahetult müügisaalis kinni. Uuritud tõendid riimuvad, vastuolusid ei ole. Kohtu hinnangul pani S.V kuriteo toime kavatsetult; asitõendi vaatlusprotokollist, tunnistaja K. K ja S.V ütlustest nähtuvalt ei olnud S.V poodi sisenedes muud eesmärki peale hambapasta kotti asetamise ning kauba väljatoimetamise; kohatu on rääkida kaupluses vahetult tekkinud tahtlusest. On tõendatud, et S.V pani kuriteo toime grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikuga. I.S näol on tegemist isikuga, kes on eelnevalt, korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sh alates maikuust kolmel korral väärteokorras

§ 218lg 1 järgi.

S.V-le süüksarvatud, 16.10.2008 ja 19.11.2008 toime pandud kuriteoepisoodid on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 5, 7, 9 järgi.

V episood 24.12.2008 S.V on eeluurimisel, kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi andes oma süüd tunnistanud; kohtuistungil süüdistatav oma seisukohta selles ei muutnud. Rimi Eesti Food AS avaldusega, asitõendi vaatlusprotokolliga ja kannatanu M. Missi ütlustega on tõendatud, et 24.12.2008 kella 16:10 paiku peeti Mustakivi tee 13 asuvas kaupluses Hyper RIMI peale kassarivi läbimist kinni S.V , kes jättis tasumata kauplusele kuuluva kauba eest (10 šokolaaditahvlit „Linda“, 11 šokolaaditahvlit „Kalev“, 7 šokolaaditahvlit „Kalevipoeg“) kogumaksumusega 304,50 krooni. Esitatud tõendid riimuvad S.V-ga selle kohta, et ta läks 24.12.2008 kella 16:00 paiku Mustakivi RIMI-sse, raha tal kaasas ei olnud, ta võttis riiulitelt šokolaadi ja puges kauba eest maksmata kassajärjekorras ootavate inimeste vahelt läbi, kuid ta peeti kinni. 15 Uuritud tõendid riimuvad, vastuolusid ei ole. Kohtu hinnangul pani S.V kuriteo toime kavatsetult – süüdistatava ütlustest nähtub, et ta omamata vastavaid vahendeid, sisenes kauplusesse kindla eesmärgiga sealt midagi ebaseaduslikult võtta. VI episood 23.01.2009 S.V on eeluurimisel, kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi andes oma süüd tunnistanud; kohtuistungil süüdistatav oma seisukohta selles ei muutnud. Jysk Linnen Furniture OÜ avaldusega, tunnistaja M. K ja tunnistaja S. K ütlustega ning asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 23.01.2009 kell 17:31 peeti Ülemiste Keskuse kaupluses Jysk kinni isik, kes väljus kauplusest ja jättis tasumata ühe voodipesukomplekti eest maksumusega 999,00 krooni. Tunnistaja M. K ütlused sündmuste käigu ning isiku kinnipidamise asjaolude kohta riimuvad videosalvestuse läbivaatusel tuvastatuga ja tunnistaja S. K ütlustega. Esitatud tõendid riimuvad S.V-ga selle kohta, et ta läks 23.01.2009 õhtul, umbes kella 19:00 paiku Ülemiste Keskusesse kauplusesse Jysk, kus võttis voodipesukomplekti ja pani selle põue; kaubaga väljaminek ei õnnestunud, värav andis signaali ja ta peeti kinni. Uuritud tõendid riimuvad, vastuolusid ei ole. Kohtu hinnangul pani S.V teo toime kavatsetult: kuigi S.V on selgitanud, et läks Ülemiste Keskusesse eesmärgiga osta Zuumboksi, on isik samas andnud ka ütlusi, et voodipesukomplekti varastas ta seetõttu, et soovis selle maha müüa, et süüa osta. Kohtu arvates ei ole usutav, et S.V, kellel enda sõnade järgi on vaja toiduainete saamiseks varastada, saab endale lubada Zuumboksi ostmist kasvõi järelmaksuga. Kohtu hinnangul on usutavam, et S.V läks Ülemiste Keskusesse ning seal kauplusesse Jysk otsese eesmärgiga midagi varastada. S.V ja sihipärane tegevus nii kauplusest kui sealt hõlpsalt väljumise kindlustamisel (süüdistatav ootas klienti, kellega koos kauplusest lahkuda) nähtub videosalvestuse vaatlusprotokollilt. VII episood 05.02.2009 S.V on eeluurimisel, kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi andes oma süüd tunnistanud; kohtuistungil süüdistatav oma seisukohta selles ei muutnud. Kadaka Säästumarket AS avaldusega ja tunnistaja N. J ütlustega on tõendatud, et 05.02.2009 kella 10:00 peeti Juhkentali 33/35 asuvas Säästumarketi kaupluses kinni isik, kes võttis müügisaalist pudeli viskit Red Label maksumusega 168,90 krooni ja läbis seejärel kassarivi, kauba eest maksmata. Esitatud tõendid riimuvad S.V-ga selle kohta, et ta läks 05.02.2009 kella 10:00 paiku Juhkentali tn Säästumarketisse, pani müügisaalis endale varrukasse pudeli viskit Red Label, üritas seejärel kauba eest tasumata poest väljuda, kuid peeti kinni. Uuritud tõendid riimuvad, vastuolusid ei ole. Kohtu hinnangul pani S.V teo toime tahtlikult. VIII episood 31.01.2009 S.V on eeluurimisel, kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi andes oma süüd tunnistanud; kohtuistungil süüdistatav oma seisukohta selles ei muutnud. AS Prisma Peremarket AS avaldusega ja tunnistaja K. K ütlustega on tõendatud, et 31.01.2009 kella 13:50 paiku peeti Endla 45 asuvas Kristiine Prismas kinni musta riietatud isik, kes võttis müügisaalist 3 ripsmetušši, läks seejärel proovikabiini, peitis tušid kipsi sisse ning lahkus seejärel kauplusest, läbides kassarivi kauba eest maksmata. Tunnistaja K. K ütlused riimuvad tunnistaja B. Z ütlustega selles, et valvekaameraid jälginud K. Kübarsepp andis info edasi teisele turvatöötajale – B. Z , kes K. K poolt kirjeldatud isiku kinni pidas; B. Z ütlustega on tõendatud, et turvakontrolli käigus leidis kohalekutsutud politsei isiku kipsi seest 3 ripsmetušši. Esitatud tõendid riimuvad S.V-ga selle kohta, et ta läks 31.01.2009 kella 14:00 paiku Kristiine Keskuses 16 asuvasse kauplusesse Prisma, võttis riiulilt 3 ripsmetušši, läks proovikabiini, peitis tušid kipsi sisse ja väljus kauplusest kauba eest tasumata. S.V selgitas, et turvamees pidas ta kinni, turvakontrolli käigus ta vabatahtlikult kaupa välja ei andnud, kauba leidis kipsi seest kohalesaabunud politsei. Uuritud tõendid riimuvad, vastuolusid ei ole. Kohtu hinnangul pani S.V teo toime kavatsetult – isik selgitas, et läks Kristiine Keskusesse eesmärgiga vaadata kaupa ja kui õnnestub, siis midagi varastada, kuna raha tal kaasas ei olnud. I.S näol on tegemist isikuga, kes on eelnevalt, korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sh alates maikuust kolmel korral väärteokorras

§ 218lg 1 järgi.

24.12.2008, 23.01.2009, 05.02.2009 ja 31.01.2009 kuriteoepisoodid jäid kõik katsestaadiumisse, seega on S.V-le süüksarvatud ning tema poolt 24.12.2008, 23.01.2009, 05.02.2009 ja 31.01.2009 toime pandud kuriteod õigesti kvalifitseeritud. Karistus: Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuste süüd, tema isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 199

lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest võib teo toimepanijale mõista rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse.

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest võib teo toimepanijale mõista vangistuse kolmest kuni viie aastani. Kohus ei arvesta S.V-st kergendava asjaoluna kahetsust vaatamata asjaolule, et isik on eeluurimisel oma kahetsust korduvalt avaldanud. Kohtu hinnangul ei ole S.V siiras ja tõsiseltvõetav; S.V on vaatamata väidetavale kahetsusele jätkanud kuritegude toime panemist, tegude subjektiivset külge iseloomustab asjaolu, et need on reeglina toime pandud kavatsetusega. Kohtu jaoks ei ole leevendav asjaolu ka see, et S.V on oma süüd kõigis varguse episoodides tunnistanud: kohtu hinnangul sundisid S.V-ks teised asjas kogutud tõendid; olukorras, kus kõik ülejäänud tõendid otseselt teo toimepanijale viitavad, on viimasel mõistlikum tegu tunnistada, kahetseda ja loota, et seda võetakse arvesse karistuse mõistmisel. S.V suhtumine avaldub kohtu arvates 04.09.2008 episoodis ja 31.01.2009 episoodis; 04.09.2008 episoodis kuulati S.V esmalt üle tunnistajana, isik eitas kategooriliselt oma seotust A. M mobiiltelefoni vargusega, 31.01.2009 episoodis eitas S.V turvaruumis kauba võtmist kuni kohalesaabunud politseiametnikud isiku läbi otsisid ja ebaseaduslikult müügisaalist võetud kauba kipsist eemaldas. Kohus möönab, et kedagi ei saa sundida tunnistama enda vastu, kuid siiski näitab teo eitamine, hilisem tunnistamine ning nn „kahetsus“ seda, et S.V-lt avaldatud kahetsus on näiline, paljasõnaline ja tõenäoliselt kantud soovist, et kohus arvestaks seda karistust kergendava asjaoluna. Kannatanu R. K vastu suunatud kuriteos tunnistas S.V oma süüd osaliselt, eitades noa olemasolu. Ka selles episoodis on kohtu arvates kohatu rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest – kahetsus ei saa olla siiras, kui tegelikke fakte on enda kasuks moonutatud. Samuti ei ole kohtu arvates usutavad S.V selle kohta, et kuritegude toimepanemine on tingitud vajadusest osta ravimeid ning süüa; S.V „professionaalsest käekirjast“ nähtub, et isiku jaoks on hoolega planeeritud varavastaste kuritegude toimepanemisest saadav tulu saanud hõlpsaks elatusallikaks; kohtule tundub, et isik ei püüa ega sisuliselt soovigi oma eluviisi muuta. 17 I.S karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kaitsja väitel on S.V haige ja vajab ravi ning vabaduses on isikul rohkem võimalusi oma tervise parandamiseks. Kohtule teadaolevalt on kinnipidamisasutuses kinnipeetavatele tagatud igakülgne meditsiiniline abi ning tõenäoliselt S.V isiku puhul, kellel eeldavalt puudub kehtiv ravikindlustus, on ravi kinnipidamisasutuses järjekindlam kui isiku vabaduses viibides. Kohtu hinnangul on välistatud S.V

§ 199

lg 2 p 5, 7, 9 järgi kvalifitseeritavate tegude eest rahalise karistusega: rahalise karistuse mõistmine 7 varguse episoodi eest kohatu olukorras, kus enamus tegusid on toime pandud kavatsetult ning mõned episoodid jäid katsestaadiumisse tänu turvatöötajate operatiivsele sekkumisele. Samuti märgib kohus, et süüdistatava ütlustest nähtuvalt kummitas teda järjepidevalt krooniline rahapuudus, seega on rahalise karistuse täitmine võimatu. I.S näol on tegemist isikuga, kes on vaatamata varasematele karistustele jätkanud süstemaatiliselt varguste toime panemist. Kohtu hinnangul ei saa S.V-le mõistetav karistus tema süü suurust arvesse võttes olla põhjendamatult leebe, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus märgib, et kriminaalkorras on S.V viimati karistatud 13.11.2007 Harju Maakohtu otsuse alusel reaalse vangistusega 6 kuud, vabanedes jätkas isik õigusrikkumiste toimepanemist ning teda karistati väärteokorras

§ 218lg 1 järgi.

Eeltoodu alusel leiab kohus järgmist: 1. süüdi mõista S.V

§ 199lg 2 p 5, 7, 9 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat ja 3 kuud; 2.

süüdi mõista S.V

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi ja karistada vangistusega 5 aastat ja 6 kuud; 3.

§ 64

lg 1 järgi suurendada mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõista S.V-le liitkaristus – 6 aasta pikkune vangistus; 4. KrMS § 238 lg 1 p 2 järgi vähendada mõistetud liitkaristust 1/3 võrra, S.V tuleb ära kanda 4 aasta pikkune vangistus. 5.

§ 68

lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka S.V-lt eelvangistuses viibitud aeg 10 päeva. S.V tuleb ära kanda 3 aasta, 11 kuu ja 20 päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks lugeda 06.02.2009;

  1. S.V kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata: S.V on eelnevalt vabaduses viibides ning teades, et tema suhtes menetletakse mitmeid kriminaalasju, jätkanud kuritegude toimepanemist, tõkendi muutmine võib takistada käesoleva otsuse täitmise tagamist. Asitõendid: Kriminaalasja juurde on asitõendina võetud videosalvestused CD ketastel. Kohus leiab, et asitõendid võib otsuse jõustumisel hävitada. Tsiviilhagid: Kriminaalasjas on tsiviilhagid esitanud järgmised kannatanud:
  2. R. K summas 850,00 krooni;
  3. L. V summas 3 519,00 krooni;
  4. A-Selver AS summas 1 596,00 krooni. 18 S.V võttis kohtuistungil õigeks R. K esitatud tsiviilhagi. TsMS § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab hagi õigeks, rahuldab kohus hagi; TsMS § 444 lg 1 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa, otsuses märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VõS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi; VõS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine eelkõige õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VõS § 127 lg 1 järgi on kahju tekitamise eesmärk kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse asjaolu ei oleks esinenud. Kriminaalasjas leidis tõendamist, et süüdistatav pani toime kuriteo, millega põhjustas kahju R. Kle. Kahju tekitamine on seega õigusvastane. Kannatanu on kahju suuruseks hinnanud 850,00 krooni, süüdistatav ei ole kahju suurusele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul tuleb S.V-lt R. K kasuks välja mõista 850,00 krooni. L. VK esitatud tsiviilhagi tunnistas S.V osaliselt, märkides et tema hinnangul kannatanu mobiiltelefon nii palju ei maksnud ja telefoni õiglane maksumus oleks tema arvates 1 500,00 krooni. Kohus S.V-ga ei nõustu. Kannatanu on telefoni soetades teinud kulutuse, kauba ostmisel järelmaksuga tuleb ostjal ostu-müügisumma tasuda osade kaupa ning hoolimata sellest, kas ese on tema valduses või mitte. Kohtu hinnangul vastab kannatanu poolt avaldatud telefoni maksumus sarnase, uue telefoni soetamishinnale varguse toimepanemise ajal. Asjaolu, et telefoni turuhind oli võrdlemisi kõrge ning tõenäoliselt kõrgem kui S.V-lt omaks võetud 1 500,00 krooni, näitab kohtu arvates ka asjaolu, et S.V sai telefoni laenu tagatiseks andes pandimajalt laenu märkimisväärse summa – 950,00 krooni. VõS § 127 lg 1 järgi on kahju tekitamise eesmärk kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, kus ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse asjaolu ei oleks esinenud. Olukorras, kus kannatanu jaoks on telefoni ostu-müügihinnaks 3 519,00 krooni ning isik peab jätkuvalt tasuma järelmaksu osamakseid, ei ole kohtu arvates kannatanule üksnes 1 500,00 krooni hüvitamine VõS § 127 lg 1 mõttega kooskõlas. VõS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi; VõS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine eelkõige õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalasjas leidis tõendamist, et süüdistatav pani toime kuriteo, millega põhjustas kahju L. VKle. Kahju tekitamine on seega õigusvastane. Kohtu hinnangul on kannatanu hagi suurus põhjendatud. Seega tuleb S.V-lt L. VK kasuks välja mõista 3 519,00 krooni. A-Selver AS tsiviilhagi S.V ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu põhjendusega, et tema ei viinud kaupluse müügisaalist hambapastat välja. Kohus S.V-ga ei nõustu. Kohus leidis tõendeid kogumis uurides, et süüdistatava süü hambapastatuubide varguses on tõendatud. Kohtu hinnangul on A-Selver AS avaldusega/aktiga ning kannatanu esindaja ütlustega tõendatud samuti tsiviilhagi suurus – 1 596,00 krooni. Uuritud tõenditest nähtub, et S.V-ga koos tegutsenud isik küll toimetas hambapastatuubid vahetult kauplusest välja, kuid selle, et isik saaks tuubid minema viia, tagas S.V oma süülise, tahtliku tegevusega. S.V ning temaga kaasas olnud isik on A-Selver AS ees solidaarvõlgnikud VõS § 65 lg 2 mõttes - isikud peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille 19 täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. VõS § 65 lg 1 järgi võib võlausaldaja solidaarvõlgnikelt nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist – so asjaolu, et A-Selver AS on esitanud hagi täies ulatuses üksnes S.V , on seadusega kooskõlas. Kohus märgib, et tsiviilhagi täies ulatuses S.V-lt välja mõistmine ei tähenda seda, et S.V jääks A-Selver AS ees üksi vastutama: VõS § 69 lg 2 järgi läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu välja arvatud talle endale langevas osas. Seega on S.V peale kohustuse täitmist õigus esitada tagasinõue poole tsiviilhagi summa osas temaga kaasas olnud isikule. Asjaolu, et S.V ei suuda või ei soovi oma kaasosalise nime nimetada, ei oma kohtu hinnangul tähtsust. VõS § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) hüvitama kahju, kui ta on kahju tekitamises süüdi; VõS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine eelkõige õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalasjas leidis tõendamist, et süüdistatav pani koos eeluurimisel tuvastamata isikuga toime kuriteo, millega põhjustati kahju A-Selver AS-le. Kahju tekitamine on seega õigusvastane. Kohtu hinnangul on kannatanu hagi suurus põhjendatud; kannatanul on VõS § 65 lg 1 järgi õigus esitada hagi ainult S.V . Seega tuleb S.V-lt A-Selver AS kasuks välja mõista 1 596,00 krooni. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 2,5 palga alammäära, KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära. Vabariigi Valitsuse
  5. detsembri
  6. a määruse nr 254 alusel on kuupalga alammäär 4 350,00 krooni. S.V mõisteti süüdi I ja II astme kuritegude toimepanemises. KrMS § 179 lg 2 järgi tuleb isikul juhul, kui tema suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus

mitme paragrahvi järgi, maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele.eega tuleb S.V-lt välja mõista sundraha 10 825,00 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulu. S.V-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 3 722,70 krooni riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. Seega peab menetluskulud kandma S.V; kohtu hinnangul puudub alus menetluskulude vähendamiseks. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.