lg 2 p 7, 8, 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav L.T Ik: XXX, kodakondsuseta, emakeel vene keel, keskeriharidus, ei tööta, elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld Varasem karistatus:
Tallinna Linnakohtu 06.06.2005 otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistus 8 kuud,
Harju Maakohtu 16.06.2006 otsusega
lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 1 järgi vangistus 8 kuud 20 päeva,
Harju Maakohtu 20.05.2008 otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 ja § 266 lg 2 p 1 järgi vangistus 1 aasta; Vabanes peale karistuse kandmist 11.09.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.11.2008, so 1 päev, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. 4. L.T temale
lg 2 p 7 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises õigeks mõista tema käitumises kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 5.
lg 1 ja 3 alusel jätta L.T-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva L.T suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et L.T temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1-5 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 6.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada L.T järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx. • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 7.
p 1 alusel arvestada L.T-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 22.10.
lg 2 p 4, 7, 8 järgi, taas ajavahemikul 23.10.2008 kell 14:38 kuni 24.10.2008 kell 11:00 parempoolse esiukse luku lõhkumise teel tungis sisse Tallinnas, Narva mnt 7C hotelli CENTRAL juures pargitud ja KK´ile kuuluvasse sõidukisse Volkswagen Transporter reg. nr. XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil KK´ile kuuluva autostereo Blaupunkt CD/MP3-mängija maksumusega 3120 krooni ja MIR´ile kuuluva GPSnavigaatori TomTom maksumusega 4680 krooni, tekitades vargusega KK´ile varalist kahju summas 3120 krooni ning MIR´ile kahju summas 4 680 krooni. Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isik, taas 03.11.2008 kella 06:35 paiku koos tuvastamata isikuga aknaklaasi lõhkumise ja juhiukse luku muukimise teel tungis sisse Tallinnas, Narva mnt 7C hotelli CENTRAL juures pargitud ja EMKF´ile kuuluvasse sõiduautosse PEUGEOT 406 reg. nr. XXX, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil EMKF´ile kuuluva navigatsiooniseade TomTom maksumusega 4000 krooni, keskkonsoolist automakk-raadio-CD-mp3 mängija LG koos esipaneeliga maksumusega 4500 krooni, naiste jope maksumusega 750 krooni, tekitades vargusega EMKF´ile varalist kahju summas 9 250 krooni. Seega L.T varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi poolt, sissetungimisega, see on
Kohtuistungil süüdistatav L.T seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: episoodis ajavahemikul 23.10.-24.10.2008: • 13.11.2008 koostatud KK´i avaldusest nähtuvalt on ta sõiduauto Volkswagen Transporter XXX omanik, oktoobris 2008 andis ta sõiduki MIR´i kasutusse. 24.10.2008 avastas MIR, et sõidukisse on sissemurtud parempoolse ukseluku lõhkumise teel ja varastatud on 3 • • • • • autostereo Blaupunkt maksumusega 200 EUR koos esipaneeliga. Luku lõhkumisega tekitati kahju 100 EUR. KK soovib esitada tsiviilhagi summas 300 EUR ning volitab enda huve esindama kriminaalasjas nr 08230118036 MIR´i. (t/l 51-52) 13.11.2008 koostatud MIR´i avaldusest ja kirjavahetusest nähtuvalt soovib ta esitada tsiviilhagi summas 300 EUR varguse toimepannud isiku vastu. Sõiduauto reg. nr.XXX on kindlustatud, kuid nad pole oma kindlustuskompaniilt hüvitist saanud. ( t/l 53; 54-58) 24.10.2008 koostatud kannatanu MIR´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 23-24.10.2008 murti Reval Hotel Central parklas asuvasse sõidukisse Volkswagen Transporter XXX parempoolse ukseluku lõhkumise teel ja varastati autostereo Blaupunkt maksumusega 200 EUR koos esipaneeliga ja navigatsiooniseade TOMTOM (maksumusega 4680 krooni). Luku lõhkumisega tekitati kahju 100 EUR. Sõidukil puudus signalisatsioon. Sõiduki omanik on kannatanu tööandja, tema ise on volitatud kasutaja. Vargusega tekitati materiaalset kahju kokku 9360 krooni. Sõiduk on kindlustatud. (t/l 59-60 ) 24.10.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fotodest nähtuvalt oli vaadeldavaks sündmuskohaks Reval Hotel Central parkla aadressil Narva mnt 7c, kuhu oli pargitud sõiduk Volkswagen Transporter reg nr. XXX. Sõiduki parempoolne esilukk oli vigastatud. Sõiduki armatuurlaua keskosas oli ristküliku kujuline ava, kust paistsid välja juhtmed, millest osad olid katkenud otstega. (t/l 61-64) 03.11.2008 koostatud L.T puhtsüdamlik ülestunnistuse kohaselt 2008.a. oktoobri kahekümnenda kuupäeva paiku hotelli „Central" juures asuvas parklas avas kruvikeeraja abil VW TRANSPORTER-i pagasiruumi ukse. Salongist läks esiistmele, kus tõmbas esikonsoolist välja CD-raadio „Panasonic", kindalaekast võttis GPS-i „Tom-Tom" ja selle laadimisseadme. Müüs varastatud asjad talle varem tundmatutele isikutele. Kahetseb puhtsüdamlikult. (t/l 65-66) 04.11.2008 koostatud kahtlustatava L.T ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 2008 oktoobri lõpus sisenes hotelli „Central" hoovi ning nägi Volkswagen Transporterit, mille parempoolse ukse avas kruvikeeraja abil. Tõmbas esikonsoolist välja CD-raadio, võttis pagasist GPS-i „Tom-Tom" ja selle laadimisseadme. Müüs varastatud asjad järgmisel hommikul Keskturul maha 1150 krooni eest. Kahetseb tehtut. (t/l 67-69) 03.11.2008 episoodis: • 03.11.2008 ja 22.11.2008 koostatud kannatanu EMKF´i ülekuulamisprotokolli kohaselt 03.11.2008 kella 10:00 ajal avastas ta, et temale kuuluv sõiduauto Peugeot 406 reg. nr XXX, mis oli pargitud hotelli Central Park kõrvale, uksed olid lukustamata ning vasakpoolse tagumise ukse kolmnurkklaas oli lõhutud. Juhiukse lukk ei olnud enam võtmega keeratav. Varastatud oli navigatsiooniseade TomTom maksumusega 4000 krooni, automakk-raadio koos kindalaekas olnud paneeliga maksumusega 4500 krooni ning naiste jope maksumusega 750 krooni. Akna lõhkumisega tekitati kahju summas 1500 krooni. Politsei tagastas 22.11.2008 kannatanule automakk-raadio. Autol on Kasko kindlustus. Kannatanule tekitati kokku kahju summas 6250 krooni. (t/l 2-3; 4-5) • 22.11.2008 andis kannatanu EMKF allkirja automakk-raadio hoiule võtmise kohta. (t/l 6) • 03.11.2008 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks sündmuskohaks Tallinnas Narva mnt 7C hotell „Central" peaukse kõrval paremal pool, asuv parkimiskoht, kuhu oli pargitud hallikas-hõbedast värvi sõiduauto Peugeot 406, r/n XXX (Soome), mille uksed olid lukustamata, juhiukse lukk ei olnud võtmega keeratav, alarm puudus. Vasakpoolse tagumise ukse kolmnurkklaas oli umbes 70% ulatuses purunenud. Akna vasakpoolse raami keskosa piirkonnas oli näha üks murdmisjälg. Keskkonsoolis makiavas oli näha erinevad juhtmed, milledest osa on lõikeäärtega. Kindalaegas oli avatud asendis. Narva mnt poolse tunnelsissesõidu kohal oli näha kaameraid. (t/l 7) 4 • • • • • • Turvakaamera salvestuse fotodelt nähtub, et 03.11.2008 kell 6:28 ajal kõndisid kaks noormeest turvakaamera vaateväljas ning jäid seisma ühe sõiduauto juurde, lahkusid sealt 06:29 ning tulid tagasi sõiduki juurde 6:37. Üks noormeestest seisis tänava nurgal teine askeldas auto juures. (t/l 9-12) 27.03.2009 koostatud tunnistaja JPülekuulamisprotokolli kohaselt EMKF´ile jäi tekitatud kahjust kindlustuse poolt hüvitamata 3250 krooni (omavastutus). (t/l 13-14) 10.11.2008 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja fotode kohaselt oli vaadeldavaks esemeks automakk/raadio/CD/MP3 mängija ning selle eemaldatav esipaneel. (t/l 17-20) 03.11.2008 koostatud kahtlustatava L.T kinnipidamise protokollist nähtub, et 03.11.2008 võeti kinnipidamisel temalt ära: automakk-raadio-CD-mp3 mängija LG, mis oli varastatud sõiduautost PEUGEOT ja teine automagnetofon LG, mille päritolu on teadmata. (t/l 21-24) 03.11.2008 koostatud kahtlustatava L.T puhtsüdamlikust ülestunnistusest nähtuvalt 03.11.2008 tagaakna lõhkumise teel tungis ta sõiduautosse Peugeot 406, mis oli pargitud hotelli Central juurde ning võttis sealt raadio „LG“, GPS „TomTom“ ja punase jope. GPS-i ja jope müüs temale tundmatule isikule. Kahetseb siiralt oma tegu. (t/l 25-26) 03.02.2008 koostatud kahtlustatava L.T ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 03.11.2008 läks ta koos Andrei nimelise tuttavaga Narva mnt 7C hoovi, nägi pargitud sõiduautot Peugeot. Ütles Andreile, et ta ei segaks teda. Lõhkus vasakpoolse tagumise akna ning avas ukse. Võttis navigatsiooniseadme, automaki LG, selle esipaneeli ja nahkjope. Seejärel läks Narva mnt poole, kus teda ootas Andrei. Läksid koos Keskturu juurde, kus müüsid maha navigatsiooniseadme ja jope. Peale seda läksid kasiinosse ja mängisid kogu raha maha. (t/l 27-29) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava L.T süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute KK´i, MIR´i ja EMKF´i ütlusi ja avaldusi, tunnistajate JP ütlusi, asitõendite vaatlusprotokolle, turvakaamera salvestuse fotosid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava L.T käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav süüdi tunnistatud
lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Harju Maakohtu 20.05.2008 otsusega ning uued varavastased kuriteod pani ta toime sama aasta sügisel, mistõttu oli ta 03.11.2008 toime pandud kuriteo toimepanemisel isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust. Seega oli L.T
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 23.10.2008 kell 14:38 kuni 24.10.2008 kell 11:00 parempoolse esiukse luku lõhkumise teel tungis L.T sisse Tallinnas, Narva mnt 7C hotelli CENTRAL juures pargitud ja KK´ile kuuluvasse sõiduautosse Volkswagen Transporter reg. nr. XXX, tekitades vargusega KK´ile varalist kahju summas 3120 krooni ning MIR´ile kahju summas 4 680 krooni. Samuti 03.11.2008 kella 06:35 paiku koos tuvastamata isikuga aknaklaasi lõhkumise ja juhiukse luku muukimise teel tungis sisse Tallinnas, Narva mnt 7C hotelli CENTRAL juures pargitud ja EMKF´ile kuuluvasse sõiduautosse PEUGEOT 406 reg. Nr. XXX, millega tekitas EMKF´ile varalist kahju summas 9 250 krooni. Sellest tulenevalt ilmneb, et süüdistatav tungis valdaja tahte vastaselt võõrastesse sõidukitesse, kõrvaldades lukustused, mistõttu on tegemist sissetungimisega
Kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistatakse süüdistatavat ka selles, et tema 03.11.2008 koos tuvastamata jäänud isikuga tungis EMKF´ile kuuluvasse sõiduautosse PEUGEOT 406 reg. Nr. XXX. Süüdistatav on süüteo toimepanemist grupis eitanud. Turvakaamerate salvestusest on küll näha, et süüdistatav koos teise isikuga käis eelmärgitud sõiduki juures, kuid seejärel teine isik eemaldus ning sõidukisse tungis 5 süüdistatav üksinda. Seega valdas tegu süüdistatav ning isegi juhul, kui teine isik jäi sündmuskohta valvama, on tegemist mitte kaastäideviimise, vaid kaasaaitamisega süüteole. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava käitumine on alusetult kvalifitseeritud
lg 2 p 7 järgi, kuivõrd süüteo toimepanemist grupis ei ole kriminaalasja materjalidega tõendatud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav tuleb temale
lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud võõraste vallasasjade omastamise eesmärki, näitab süüdistatava objektiivne käitumine seda, et ta on võõrad vallasasjad ära võtnud eesmärgiga need vallasasjad ebaseaduslikult omastada. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatava käitumine tuleb kvalifitseerida võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, so
Kohtueelsel menetlusel on KK esitanud tsiviilhagi 4680 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud eseme väärtust ning kahju, mis tekkis kannatanule seoses ukseluku lõhkumisega. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva eseme varastas L.T , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt L.T-lt KK´i kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 4680 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on 4680 krooni ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista L.T-lt KK´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on MIR esitanud tsiviilhagi 4680 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud eseme väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva eseme varastas L.T, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt L.T-lt MIR´i kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 4680 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on 4680 krooni ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule 6 süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista L.T-lt MIR´i kasuks. Kohtueelsel menetlusel on EMKF´i esitanud tsiviilhagi 3250 krooni nõudes, milline sisaldab endas vargusega tekitatud kahju, mis jäi kannatanule kindlustuse poolt hüvitamata. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule sõidukisse tungis sisse L.T, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt L.T-lt EMKF´i kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 3250 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista L.T-lt EMKF´i kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ja toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatava toimepandut kahetsenud, mida peaks arvestama karistust kergendava asjaoluna. Samas kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlus ja võõra vara hõivamise eesmärgipärasus sunnivad kohut sellesse kahetsusse suhtuma ettevaatlikult. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks seda kahetsust arvestada karistust kergendava asjaoluna, kuivõrd kohus ei pea seda kahetsust siiraks. Seda eriti asjaolu tõttu, et süüdistatav pani uue varavastase kuriteo toime juba kuu aja möödudes pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud varguse toimepanemise eest. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks ning süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude varavastane iseloom ja süstemaatilisus näitavad juba iseenesest, et süüdistataval puuduvad legaalsed elatusvahendid. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Teda on varem korduvalt karistatud ka vangistusega, milline on tema suhtes jäetud nii tingimisi kohaldamata kui ka korduvalt on teda karistatud reaalse ja pikemaajalise vangistusega, kuid sellele vaatamata on ta pärast karistuste ärakandmist jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et on olemas kõik eeldused selleks, et süüdistatavale mõistetav vangistus kuuluks reaalsele ärakandmisele. Samas pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteod toime aasta tagasi ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav oleks toime pannud vahepeal uusi süütegusid. Sellisest asjaolust võib teha järelduse, et varem korduvalt karistatud isik on oma elustiili muutnud. Sellele andis kinnitust ka asjaolu, et süüdistatav on registreeritud töötuna. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata. Kuivõrd süüdistatav on korduvalt karistatud ning tal puudub senini alaline töökoht, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, andmaks võimaluse süüdistataval kõrvalise isiku juhendamisel leida endale töökoht ning jätkata õiguskuulekat elu. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et inkrimineeritavad kuriteod viidi süüdistatava poolt lõpuni ning varguste toimepanemisega tekitati kolmele kannatanule 7 varaline kahju. Samas ei ole tegemist olulise kahjuga, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.