lg 2 p 4 järgi mõisteti N.B-le vangistus 7 kuud ning ta vabanes 17.11.2008 pärast karistuse kandmist. (t/l 39-41 kr asi 1-09-11987) Väljatrükk 27.11.2007 Harju Maakohtu otsusest,
lg 2 ja 199 lg 2 p 4 järgi mõisteti N.B-le vangistus 5 kuud, vabanes 27.02.2008 pärast karistuse kandmist. (t/l 42-43 kr asi 1-09-11987) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 0 krooni. (t/l 20 kr asi 1-09-11987) Episoodis 28.07.2009: • 30.07.2009 ja 09.10.2009 koostatud kannatanu AJ ülekuulamisprotokollidest koos lisadega nähtub, et 28.07.2009.a natukene ennem kella 10.00 ta nägi, kuidas tema galeriist, mis asub aadressil Tallinn, XXX jooksis välja üks noormees, kellel paistsid käe peal riided. Ta võttis need koos riidepuuga. Koheselt jooksis kannatanu talle õue järgi ning nägi, et ta suundus Pika tänava suunas. Kontrollides selgus, et ukse kõrval olevalt stangelt oli varastatud 6 meeste pluusi söövitustehnikas. Iga pluus maksab 850 krooni. Galeriis kaameraid ei ole, kuid seal kõrval Olevi residentsi (hotell) ukse kohal on kaamera. Samuti võis ta jääda Rootsi Saatkonna juures olevale kaamera vaatevälja. №ormees oli umbes 178-181 cm pikk, jalas olid heledad teksad ja spordijalatsid. Seljas oli tal helesinine T-särk. Juuksed tumedat värvi. Antud vargusega tekitati kannatanule kahju kokku 5100 krooni. Nimetatud summas esitab kannatanu ka tsiviilhagi. (t/l 2-3; 4-7 kr asi 1-09-16942) • 04.08.2008 koostatud asitõendi vaatusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli 28.07.2009.a aadressil Tallinnas, asuva Rootsi Suursaatkonna kaameraga tehtud salvestus, millelt oli näha kuidas 28.07.2009.a kell 09:56:14 kaamera vaatevälja ilmus noormees, kes jooksis kõnniteel näoga kaamera poole. Ta oli keskmist kasvu ja normaalse kehaehitusega seljas valget värvi T-särk ning jalas musta värvi spordipüksid. №ormehe käes olid riideesemed. №ormehel olid lühikesed mustad juuksed, ovaalne nägu. Kell 09:56:18 noormees kadus kaamera vaateväljast. (t/l 11-14 kr asi 1-09-16942) • 12.10.2009 koostatud kahtlustatava N.B ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et juuli lõpus jalutas kesklinnas ja nägi väikest kauplust, kus müüdi mitmesuguseid eksklusiivseid asju. Kaupluses olid mõned ostjad, müüjat ta ei näinud ja ei pööranud talle tähelepanu. Sissepääsule kõige lähemal oleval riidepuul rippusid mõned meestesärgid. Ta haaras kaenlasse mõned särgid koos riidepuudega, jooksis kauplusest välja ning jooksis Balti jaama turule. Turul, kui hakkas vaatama kauplusest varastatud särke tuli tema juurde talle tundmatu mees ja tundis huvi, kui palju ta tahaks saada kõigi nende särkide eest. Seal samas turul nägi, et oli kauplusest varastanud 6 meestesärki. Särgid olid erinevat värvi. Kõigil neil särkidel olid klooriga töötlemise jäljed. Küsis nende särkide eest kokku 300 krooni, st 50 krooni iga särgi eest. Mehel oli kaasas 245 või 250 krooni, mis ta andis talle kokku 6 särgi eest. Saadud raha kulutas eluaseme eest maksmiseks, kuna muud raha tal ei olnud. Tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb tehtut. (t/l 16-19 kr asi 1-09-16942) 4 • • Väljatrükk 27.10.2008 Harju Maakohtu otsusest,
lg 2 p 4 järgi mõisteti N.B-le vangistus 7 kuud ning ta vabanes 17.11.2008 pärast karistuse kandmist. (t/l 30-32 kr asi 1-09-16942) Väljatrükk 27.11.2007 Harju Maakohtu otsusest,
lg 2 ja 199 lg 2 p 4 järgi mõisteti N.B-le vangistus 5 kuud, vabanes 27.02.2008 pärast karistuse kandmist. (t/l 33-34 kr asi 1-09-16942) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava N.B süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu AS ja AJ ütlusi, asitõendite, so turvakaamerate salvestuste vaatlusprotokolle, Harju Maakohtu otsuste väljatrükke, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava N.B käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust. Seega oli N.B KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud isikuks. Samas pani süüdistatav A.S vara varguse toime võõrale territooriumile sisenedes, sisenedes sinna territooriumi valdaja loata, mistõttu on tegemist varguse toimepanemisega sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p 8 mõttes ning A.J galeriist võttis süüdistatav võõraid vallasasju avalikult, teiste kaupluse külastajate nähes ning varastatuga väljajooksmist nägi ka kannatanu. Süüdistatav põgenes asjadega samuti avalikult, saades aru, et tema käitumist on märgatud, mistõttu jätkas ta valduse kehtestamist varastatu üle. Sellistel asjaoludel on kohtu arvates tegemist varguse toimeopanemisega avalikult KarS § 199 lg 2 p 5 mõttes, kuivõrd ukse juurest külastajate juuresolekul asjade äravõtmine oli avalik, süüdistatav oli sellest teadlik ning ainult kiire põgenemine tagas talle ootamatult toime pandud kuriteo puhul edumaa, mistõttu temale järele ei jõutud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 10.07.2009 kella 09:40 paiku sisenes N.B aadressil Tallinnas, XXX asuvasse aiaga piiratud hoovi, kust võttis 2 kasti (12 pudelit) AS kuuluvat vahuveini Prosecco Zonin väärtusega 105,02 krooni/pudel, tekitades vargusega ASvaralist kahju summas 1260,24 krooni. Peale selle 28.07.2009 kella 10:00 paiku, N.B viibides Tallinnas aadressil XXX asuvas AJ kuuluvas galeriis, võttis müügisaalist AJ silme all 6 (kuus) meeste pluusi maksumusega 850 krooni tk – kogumaksumusega 5 100 krooni, ning põgenes kuriteopaigalt joostes ära koos varastatud pluusidega, tekitades sellega varalist kahju AJ summas 5 100 krooni. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud võõraste vallasasjade omastamise eesmärki, näitab süüdistatava objektiivne käitumine seda, et ta on võõrad vallasasjad ära võtnud eesmärgiga need vallasasjad ebaseaduslikult omastada. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil avalikult, sissetungimisega ning isiku poolt, kes on viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust, so KarS § 199 lg 2 p 5, 8, 9 ettenähtud kuriteona. Kohtueelsel menetlusel on ASesitanud tsiviilhagi 1890,36 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud 18 pudeli vahuveini väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 12 pudelit vahuveini väärtusega 105,02 krooni/pudel varastas N.B , kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõenditega osaliselt põhjendatud ja kuulub rahuldamisele 1260,24 krooni ulatuses ning süüdistatavalt N.B-lt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab 5 rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 1260,24 krooni ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 1260,24 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega 1260,24 krooni ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 1260,24 krooni ulatuses välja mõista N.B-lt AS kasuks. Kohtueelsel menetlusel on AJ esitanud tsiviilhagi 5100 krooni nõudes, milline sisaldab endas varastatud 6 meestesärgi väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et 6 meestesärki varastas N.B, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt N.B-lt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 5100 krooni ulatuses otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitanud varalise kahju 5100 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb 5100 krooni ulatuses välja mõista N.B-lt AJ kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust ja toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatav toimepandut kahetsenud, mida peaks arvestama karistust kergendava asjaoluna. Samas kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlus ja sihipärasus ning varastatu kohene mahamüümine sunnib kohut sellesse kahetsusse suhtuma ettevaatlikult, kuivõrd süüdistatav tegutseski selle nimel, et võõraid vallasasju varastada ja varastatu kiiresti realiseerida. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud varguse toimepanemise eest. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd ka süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks ning süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo varavastane iseloom ja süstemaatilisus näitavad juba iseenesest, et süüdistataval puudusid legaalsed elatusvahendid. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Teda on varem korduvalt karistatud ka vangistusega, milline on tema suhtes jäetud nii tingimisi kohaldamata kui ka korduvalt on teda karistatud reaalse ja pikemaajalise vangistusega, kuid sellele vaatamata on ta pärast karistuste ärakandmist jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Samas ei nähtu karistusandmetest, et süüdistatavat oleks pärast viimase karistuse kandmiselt vabanemist aasta jooksul karistatud. Süüdistatava sõnade kohaselt on ta asunud tööle ning saab palka, elades isa juures. Sellistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava 6 suhtes võib temale mõistetava karistuse jätta kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata ning kohus leiab, et süüdistataval on kõrvalise isiku järelevalve all olles võimalik tõestada seda, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekalt ning see õiguskuulekus ei ole ajutise iseloomuga. Arvestades tekitatud varaliste kahjude suurust, mis ei ole kuigi suured ning seda, et süüdistatavat süüdistatakse vaid kahe varguse toimepanemises, leiab kohus, et süüdistatava kahetsust arvestades võib süüdistatavale mõista vangistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samas ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Märt Toming kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.