1-08-12358/15

Kohus KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht Viru Maakohus 20.10.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-12358 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Leonora NÕMMIK Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK Kriminaalhooldusametnik Malle PETERSON Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks S.T sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, rahvuselt venelane, elukoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 17.10.2002 ja lõpp 14.05.2011 Jätta Viru Vangla taotlus S.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks läbi vaatamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 16.07.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.T on süüdi tunnistatud Lääne-Viru Maakohtu 17.10.2002 otsusega Kriminaalkoodeksi (KrK) §100, §139 lg.2 p.1, 2, 3 ja §185 lg.2 Karistusseadustiku (KarS) §64 lg.1 ja §68 kohaldamisega mõisteti S.T-le järgi. 1 lõplikuks karistuseks 8 aastat 6 kuud 27 päeva vangistust karistuse algusega 17.10.

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 11 distsiplinaarkaristust. Viru Vanglas töötab kinnipeetav puidutööstuses. Murru Vanglas töötas kinnipeetav lukksepana puidutööstuses ja osales 2006.aastal sotsiaalprogrammis Viha juhtimine. Kinnipeetaval on tasumata haginõudeid vähem kui 4000 krooni. Kinnipeetava intellektuaalne arenemine on normis, aga silmaring on kitsas. Vestluse ajal on kinnipeetav pinges ja ärev. Kinnipeetaval on kõrgenenud isiklik ärevustunne ja ta on ebausaldav. Emotsionaalne seisund on ebastabiilne. Kinnipeetav ei ole üldiselt agressiivne, kuid pingelises olukorras võib kaotada enesekontrolli ja kasutada vägivalda. Kinnipeetaval on kalduvus reageerida üliemotsionaalselt, ta on väga ebakindel ja valvas. Kinnipeetaval on olnud konflikt vanglaametnikega. Kinnipeetavat on varem kriminaalkorras karistatud kolm korda, kuriteod on olnud järjest suureneva raskusastmega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetavat on karistatud kolmel korral, nendest teist korda reaalse vanglakaristusega. Viimase kuriteo puhul on tegu raske isikuvastase kuriteoga, seega on kuriteod olnud järjest suureneva raskusastmega. Seoses kinnipeetava kuritegeliku käitumisega on antud isiku puhul suur risk uute kuritegude sooritamiseks. Maakohtu istung Kinnipeetav S.T kinnitas maakohtu istungil, et käesolev taotlus vangistusest vabastamiseks on tema kohta esitatud juba kolmandat korda. Prokuröri abi Sergei Travnikov palus jätta taotlus läbi vaatamata. Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik palus asja materjalidele lisada täiendavaid tõendeid. Kriminaalhooldusametnik Malle Peterson nõustus maakohtu istungil, et tema poolt esitatud kirjalik arvamus ei vasta seaduse nõuetele. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Viru maakohtu 10.12.2008 määrusega jäeti S.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Nimetatud kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määruse kuulutamisega 13.01.
2. Vastavalt 13.01.2009 kehtinud Vangistusseaduse §76 lg.3 edastas vangla materjalid uuesti kohtule kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamise pikemat aega. 2 Vastavalt 24.07.2009 jõustunud Vangistusseaduse §76 lg.3 uus redaktsioon pikendas kuuekuulist tähtaega ühe aastani. Kuna Vangistusseaduse §76 on oma olemuselt kriminaalmenetlusõiguslik säte, vastavalt KrMS §3 lg.2 kohaldatakse kriminaalmenetluses menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust ja käesolevaks ajaks ei ole veel eelmise määruse jõustumisest möödunud ühte aastat, tuleb esitatud taotlus jätta läbi vaatamata. Hinnangu andmine S.T karistusest vabastamise kohta on käesoleval ajal ennatlik. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Vangistusseaduse §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
3. Anne PALMISTE Kohtunik 3