lg 7 nõuete rikkumise eest ÜTS § 54² lg 1 alusel rahatrahviga 100 (ükssada) trahviühiku ulatuses on põhjendatud. Kaebaja ning kohtuväline menetleja, on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjaliku menetluse teel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud U.Z kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise meneteleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasjas on vaidluse all, kas antud rikkumise eest saab U.Z karistada ÜTS § 54 ² lg 1 järgi ning kas talle kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud. ÜTS § 54² lg 1 kohaselt on bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumine karistatav rahatrahviga kuni 200 (kakssada) trahviühikut. Kiirmenetluse otsuse (VT lk 1) kohaselt parkis U.Z 31.10.2012.a kell 17:24 Tallinnas Smuuli teel (Punane tn ja Laagna tee vahel) taksona kasutatavat mootorsõidukit Nissan №te registreerimismärk XXX taksopeatuses. Kontrollimisel esitas U.Z 2 sõidukaardi, taksoveoks nr XXX. Sõidukile paigutatud taksomeeter oli nõuetekohaselt kohandamata. Taksomeetri ja impulsianduri vaheline ühendus plommidega või muul viisil on turvamata. Menetlusalune isik rikkus seega MKM (Majandus- ja Kommunikatsiooniministri) 20.10.2006.
MKM (Majandus- ja Kommunikatsiooniministri) 20.10.2006.
(Taksomeetri kohandamise tingimused ja kord ning lubatud veapiirid taksomeetri kasutamisel) lg 7 sätestab, et kohandaja peab taksomeetri ja selle kõik ühendused, mille kaudu on võimalik muuta teguri «k» väärtust, turvama plommimisega või muul viisil. Plommimiskohad ja muud turbeviisid dokumenteeritakse kohandamisprotokollis ja tunnistusel. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 2), 31.10.2012.a parkis taksona renditud ning kasutatavat mootorsõidukit (Nissan registreerimismärk XXX) Smuuli taksopeatuses. Kontrollimise käigus selgus, et on purunenud plomm taksomeetri ja auto vahelisel pistikul. Ei märganud seda hommikul. Väärteoasja materjalidest on U.Z tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega. Teede- ja Sideministri 06.11.2000.a nr 87 määrus „Autojuhi kutsenoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekavade ja koolitustunnistuse vormi kehtestamine“ § 6 lg 1 p 8 kohaselt on taksojuhile kehtestatud lisanõue, et ta peab tundma taksomeetri kohandamise korda. Karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. U.Z töötab taksojuhina, omab taksojuhile väljastatud kutsetunnistust. Tööl olles vastutab U.Z enda töövahendite eest. U.Z on kohustus enne taksoteenuse osutamist veenduda, et sõiduk, millega hakkab ta taksoteenust osutama, vastab seadustest tulenevatele nõuetele. Kohus leiab, et U.Z käitumises esinevad ÜTS § 54 ² lg 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed kui subjektiivsed tunnused, ei teo õigusvastasust ega süüd välistavad asjaolud väärteoasja materjalidest ei nähtu. Karistusregistri andmete kohaselt U.Z andmed registris puuduvad. Kohus leiab samas, et ehkki kaebaja on pannud ÜTS § 54 ² lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, ei ole siiski põhjendatud tema karistamine kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud määras, s.o 100 (ükssada) trahviühikut ehk 400 (nelisada) eurot. V™S § 132 p 2 alusel tühistab kohus kohtuvälise menetleja U.Z-ile ÜTS § 54 ² lg 1 järgi määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. U.Z-ile määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Leo Kunman Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.