) § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja Aleksandr Uzlov süüdistuses
lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav O.R isikukood: XXX; kodakondsus määratlemata; emakeel: vene keel; kõrgharidus; ametlikult ei tööta; elukoht: xxx (viibib Vanglas); varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral viimati: - 19.04.2012 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel
lg 2 p 7,8,9, § 266 lg 2 p 1 järgi vangistusega 6 kuud Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 16.07.2012, kahtlustatavana kinni peetud 14.07.2012 – 15.07.2012.a. (2 päeva). Kaitsja Eva Tibar Süüdistatav I.O isikukood: XXX; VF kodanik, emakeel: vene keel; keskharidus; ametlikult ei tööta, elukoht: xxx (viibib Vanglas); 2 varem kriminaalkorras karistatud 13-l korral viimati: - 11.01.2011.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel
lg 2 p 8,9 järgi vangistusega 9 kuud 25 päeva Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 16.07.2012, kahtlustatavana kinni peetud 15.07.2012.a. (1 päeva). Natalia Lausmaa Kaitsja Aleksandr Uzlov Süüdistatav isikukood: 37906010397, kodakondsus määratlemata, emakeel: vene keel; keskharidus; ametlikult ei tööta; elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistamata. Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 16.07.2012.a. Jugans Grossmann Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3, § 126 kohus o t s u s t a s: 13. Süüdi mõista O.R
14. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. O.R tuleb ära kanda 6 (kuue) kuu ja 20 (kahekümne) päeva pikkune vangistus. 15.
lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka O.R-i poolt eelvangistuses viibitud aeg - karistuse kandmise alguseks lugeda 14.07.
18. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. I.O tuleb ära kanda 6 (kuue) kuu ja 20 (kahekümne) päeva pikkune vangistus. 19.
lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka I.O poolt eelvangistuses viibitud aeg - karistuse kandmise alguseks lugeda 15.07.
2 p.7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. I.O-le on esitatud süüdistus selles, et tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, grupis koos O.R-i ja olles eelnevalt saanud võtmed NM´ilt, 13.07.2012a. ajavahemikus kella 15.30-st kuni 18.00-ni, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ukseluku avamise teel tungis ta korterisse aadressil XXX, Tallinn ning võttis J.P ´le kuuluva vara, ja nimelt: arvuti Asus maksumusega 549,00 eurot, fotoaparaadi Canon maksumusega 500,00 eurot, kokku summas 1049,00 eurot. Seega I.O pani toime kuriteo, mis oli suunatud võõra vallaasja äravõtmisele, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt varguseid, grupis, sissetungimisega s.o.
2 p.7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Aleksandr Uzlov`ile on esitatud süüdistus selles, et tema 13.07.2012a. kella 18.30 paiku teadlikult omandas ja hoidis kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara, aga nimelt J.P kuuluva arvuti Asus K53E/SX675V, maksumusega 549,00 eurot, vara, mis oli varastatud 13.07.2012a ajavahemikus kella 15.30-st kuni 18.00-ni korterist aadressil korterisse aadressil Tallinn, XXX. Seega Aleksandr Uzlov pani toime kuriteo tulemusena saadud vara omastamise, s.o
Poolte seisukohad kohtuistungil: O.R-i kaitsja Eva Tibar asus kohtus seisukohale, et O.R-ile esitatud süüdistus on põhjendatult, kvalifikatsioon on õige, tõendid asjakohased. Oma süüd O.R tunnistas. I.O kaitsja Natalia Lausmaa asus kohtus seisukohale, et I.O tunnistas oma süüd. Vastuväiteid kvalifikatsioonile ja tõendatuse osas ei ole, tõendid onlubatavad. Aleksandr Uzlovi kaitsja Jugans Grossmann asus kohtus seisukohale, et
Aleksandr Uzlov omandas arvuti temale tundmatult inimeselt ja ei teadnud, et arvuti on varastatud. Ei ole süüdi kvalifikatsiooni § 202 lg 1 järgi. Prokurör jäi O.R-i ja I.O osas süüdistuse juurde , leidis, et O.R-i ja I.O tegu on
lg 7, 8, 9 alusel õigesti kvalifitseeritud ning nende süü on leidnud nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtuistungil täielikult tõendamist. Aleksandr Uzlovi osas loobub süüdistusest. Süüdistatav O.R selgitas kohtuistungil, et süüdistus on arusaadav. Jääb ütluste juurde. Kuriteo toimepanemisel oli alkoholijoobes, on süüdistusega täiesti nõus, tunnistab oma süüd. Enda küsitlemist kohtuistungil ei soovi. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses esitatud lühimenetluse taotluse juurde. Süüdistatav I.O selgitas kohtuistungil, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab enda süüd, enda küsitlemist ei soovi. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses esitatud lühimenetluse taotluse juurde. Tõendid: Kohtuistungil avaldati ja uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: 5 • • • • • • • • • • • -Kannatanu J P ütlused /tl 2-5;15-22; 122-126/; -Sündmuskoha vaatlus fotodega /tl 7-14/; -Asitõendi – salvestise vaatlus /tl 25-31/; -Isiku O.R-i läbivaatus ning fotod riietusest, mis tal olid seljas kinnipidamisel /tl 32-36;142-149/; -Äratundmiseks esitamine Aleksandr Uzlovile, kes näitab O.R-ile kui isikule, kes müüs talle arvuti /tl 95-98/; -Asitõendi – sülearvuti Asus vaatlus fotodega ja fotoaparaadi vaatlus /tl 99-101; 111-114/; -Tunnistaja J R ütlused /tl 102-106/; -Tunnistaja J. R ´ile äratundmiseks esitamine, kus ta tunneb ära O.R-i kui isiku, kes tõi talle fotoaparaadi /tl 107-110/; -Kahtlustatava O.R-i ütlused, kus ta tunnistab oma süüd /tl 45-50;51-55;142149/; -Kahtlustatava I.O ütlused, kus ta tunnistab oma süüd /tl 71-75;130-136/; -Kahtlustatav Aleksandr Uzlov´i ütlused, kus ta tunnistab oma süüd /tl 87-92/. Kohtu seisukoht: Tulenevalt
lg 2 p 7, 8, 9 on vargus võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kohus kuulanud ära poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et O.R-i ja I.O süü on tõendatud ja nende tegu on õigesti kvalifitseeritud
Teo aset leidmine ja toime panemine O.R-i ja I.O poolt on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: • Kannatanu J P ütlused, mille kohaselt 13.07.2012 ajavahemikul 15:30-18:00 tema elukohas aadressil XXX Tallinn ei olnud kodus kedagi ning varastatud oli arvuti Asus K53E/K53ESX675V punast värvi, maksumusega 658,06 eurot ning fotoaparaat Canon D350, mille ekraani vasakus nurgas on kriim, maksumusega 500 eurot. Lukud ei olnud murtud. Umbes 15 juunil käis tema vend Pirital mererannas ja seal ta kas kaotas või varastati võtmed seljakotist. Majas on olemas videovalve, üks videokaamera on fonolukus, sissepääsu juures ja see kaamera on suunatud trepikojauksele, teine on trepikojas ja suunatud samuti trepikojauksele. Kuupäevaga 13.07.2012.a videosalvestise vaatlemisel olid nähtavad kaks meesterahvast väikese lapsega kes sisenesid trepikotta tablettvõtmega. Ühe meesterahva kaelas tundis ära enda fotoaparaadi. 25.07.2012 sai politseijaoskonnast kätte temale kuuluvad esemed, sülearvuti Asus ja fotoaparaadi Canon E350D /tl 2-5;15-22; 122-126/; • Sündmuskoha vaatlus fotodega (koostatud 13.07.2012.a), mille kohaselt aadressil Tallinn, XXX korteri ukselukul murdmisjälgi ei avastatud. Sündmuskoht fotografeeritud /tl 7-14/; • -Asitõendi – salvestise vaatlus, mille kohaselt vaadeldavaks objektiks on aadressil XXX Tallinn kaks turvakaamera salvestust CD-plaadil. Salvestuselt „Kamepa 7_14012011_163000.avi“ nähtub kuidas 13.07.2012.a kell 16:53:34 siseneb välisuksest tumeda peaga tumedates riietes meesterahvas. Meesterahvas kannab üle oma vasaku õla seljakotti. Kell 17:04:55 lahkub meesterahvas seljakotti kandes välisukse kaudu. Kell 17:06:53 siseneb sama meesterahvas välisukse kaudu uuesti majja. Sel korral tal seljakotti kaasas pole. Ta kõnnib paremale jäävast uksest sisse ise samal ajal valget värvi kindaid kätte pannes. Kell 17:12:59 tuleb meesterahvas kindaid käest võttes välisukse poole ning seejärel ta lahkub. Kell 17:13:40 siseneb välisukse kaudu valgeid pükse ja musta T-särki kandev meesterahvas, ta kõnnib paremal pool olevasse koridori. Uuesti ilmub kaamera vaatevälja sama meesterahvas kell 17:24:12, salvestuselt nähtub, et mehel on kaelas rippumas kaamera, mida tal ennem koridori sisenedes ei olnud. Seejärel lahkub meesterahvas uksest välja. 6 • • • • • • Uuesti ilmub kaameraga meesterahvas kaamera vaatevälja kell 17:24:42, seejärel nähtub kuidas meesterahvas võtab kaamera ning asetab selle tumedaid riideid kandva meesterahva seljakotti. Seejärel lahkuvad meesterahvad ukse eest. Salvestuse kogupikkus on 10 minutit ja 28 sekundit. Salvestuselt „Kamepa 8_13012011_163000.avi“ nähtub kuidas 13.07.2012.a kell 16:43 seisab tumedat T-särki ja valgeid pükse kandev meesterahvas maja välisukse ees ning joob „Kiss“ siidrit. Kell 16:53:34 avab ta ukse tumedaid riideid ja seljakotti kandvale meesterahvale, kes kõnnib uksest sisse. Kell 17:04:55 avab tumedaid riideid ja kotti kandev meesterahvas välisukse ning lahkub. Kell 17:06:53 siseneb tumedaid riideid kandev meesterahvas uuesti majja ilma seljakotita. Kell 17:13:02 meesterahvas lahkub hoonest välisukse kaudu. Kell 17:13:42 siseneb hoonesse T-särki ja valgeid pükse kandev meesterahvas. Kell 17:23:15 lahkub meesterahvas välisukse kaudu hoonest ning salvestuselt nähtub, et meesterahval on kaelas rippumas fotoaparaat, mida tal ennem sisenedes ei olnud. Kell 17:24:39 seisab meesterahvas koos kaameraga ukse ees, kell 17:24:44 võtab meesterahvas fotoaparaadi oma kaelast ära. Seejärel lahkub meesterahvas ukse eest. Salvestuse kogupikkus on 7 minutit ja 49 sekundit. Lisatud fototabelid /tl 25-31/; Isiku O.R-i läbivaatuse protokoll (koostatud 16.07.2012). Isikuks O.R . Läbivaatusega tuvastati – isikul seljas musta värvi spordisärk, millel on erinevad kirjed, firmast Guess, jalas on beeži värvi lühikesed põlvpüksid, mis fotograafiliselt talletatud. Paremal käel on nähtav tätoveering /tl 32-36/; -Äratundmiseks esitamise protokoll (koostatud 16.07.2012), mille kohaselt Aleksandr Uzlovile esitati äratundmiseks O.R koos kahe sarnase objektiga. Äratundmiseks esitatud objekt paiknes teiste objektide hulgas fotol nr 1. Aleksandr Uzlov tundis ära noormehe nr 1 kes on Aleksei kes 13.07.2012 müüs talle sülearvuti Asus K53E. Tunneb ta ära näo ja silmade järgi. Lisatud fototabel /tl 95-98/; -Asitõendi vaatlusprotokoll (koostatud 17.07.2012.
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest
lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes
Käesolevas kriminaalasjas on kohtule isiku iseloomustavate tõenditena esitatud O.R-i suhtes väljastatud karistusregistri teatis seisuga 16.07.2012.a ja Harju Maakohtu 19.04.2012.a kohtuotsuse väljatrükk (kd I tl 37-39; 166-175). Märgitud tõenditest nähtub, et O.R-i näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest 8 sh
lg 2 p 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime panemise eest. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et O.R-ile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
O.R pani toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on O.R-i näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Käesolevas kriminaalasjas on kohtule isiku iseloomustavate tõenditena esitatud I.O suhtes väljastatud karistusregistri teatis seisuga 01.06.2012.a ja Harju Maakohtu 11.01.2011.a kohtuotsuse väljatrükk (kd I tl 56-65; 176-178). Märgitud tõenditest nähtub, et I.O näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest sh
Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et I.O-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud
I.O pani toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on I.O näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Kohtuistungil loobus prokurör Aleksandr Uzlovi süüdistusest
MS § 14 lg 2 on õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isikute süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke.
lg 2 sanktsioon võimaldab karistada rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega. Tulenevalt sellest, et O.R on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud s.h reaalse vangistusega, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine kergemaliigilise karistusega s.o rahalise karistusega. Tal puudub ka töökoht, mis võimaldaks karistust täita. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus.
O.R-i süüd raskendavad asjaoluks on süüteo toimepanemine grupi poolt, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus. O.R ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks. O.R vabanes kinnipidamisasutusest aprillis 2012.a ning juba 13.07.2012.a jätkas kuritegude toimepanemist. Arvestades eeltoodut ja pidades silmas karistuse eripreventiivseid eesmärke tuleb O.R süüdi tunnistada
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks sanktsiooni keskmisest väiksem karistus – tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud, antud aega peab kohus piisavaks mõjutamaks O.R hoiduma tulevikus toime panemast uusi õigusrikkumisi. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva, millise karistusaja kandmist arvestada alates isiku kahtlustatavana kinni pidamist, s.o 14.07.2012.a. Tulenevalt sellest, et I.O on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud s.h reaalse vangistusega, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine kergemaliigilise karistusega s.o rahalise karistusega. Tal puudub ka töökoht, mis võimaldaks karistust täita. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus.
I.O süüd raskendavad asjaoluks on süüteo toimepanemine grupi poolt, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus. I.O ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks. I.O vabanes kinnipidamisasutisest 24.06.2012.a ning juba 13.07.2012.a jätkas kuritegude toimepanemist. Arvestades eeltoodut ja pidades silmas karistuse eripreventiivseid eesmärke tuleb I.O süüdi tunnistada
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista karistuseks sanktsiooni keskmisest väiksem karistus – tähtajaline vangistus 10 (kümme) kuud, antud aega peab kohus piisavaks mõjutamaks I.O hoiduma tulevikus toime panemast uusi õigusrikkumisi. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva, millise karistusaja kandmist arvestada alates isiku kahtlustatavana kinni pidamist, s.o 15.07.2012.a. Asitõendid: Süüdistusaktis märgitud asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: CD-plaadid (videosalvestused), mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. Samuti kuuluvad väljamõistmisele riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud. Kaitsjad taotlesid menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ning anda võimalus maksta menetluskulud ositi. KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. O.R ja I.O hetkel ei tööta ja ei oma eelduslikult piisavat sissetulekut, mis võimaldaks isikutel sundraha ja menetluskulud korraga tasuda. Kohus mõistab sundraha ja menetluskulud O.R-ilt välja alljärgnevalt:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.