← Eesti

4-12-5103/11

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsembril 2012 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-12-5103 Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus menetluses Väärteoasi kaebemenetluses T.E kaebus Ida Prefektuuri 19.09.2012 otsuse peale, väärteoasjas nr. 2440,12,007587, millega temale Liiklusseaduse § 224 lg 1 järgi määrati eriõiguse äravõtmine 4 kuuks Kaebuse esitaja T.E, isikukood xxx, xxx Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, 134, 135 kohus O T S U S T A S: T.E kaebus Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu otsuse peale, väärteoasjas nr. 2440,12,007587 jätta rahuldamata. Jätta muutmata kohtuvälise menetleja, Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 19.09.2012 otsus väärteoasjas nr. 2440,12,007587 millega T.E-le Liiklusseaduse § 224 lg 1 alusel määrati eriõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Liiklusseaduse § 127 alusel on T.E kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. MENETLUSE KÄIK 1 2 31.08.2012 koostas Ida Prefektuuri välijuht Aleksandr Urb väärteoprotokolli AB 1290644 T.E suhtes selle fakti kohta, xxx-xxx maja juures juhtis T.E mootorsõidukit xxx, juhi väljahingatavas õhus mõõdeti alkoholisisaldus 0,22+-0,05 mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,17 mg/l. Seega rikkus juht LS § 69 lg
  2. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 224 lg 1 alusel. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 31.08.
  3. Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis Kaev tegi 19.09.2012 otsuse väärteoasjas 2440,12,
  4. Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas ja juhil tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0026 alkoholisisaldus organismis 0,17 mg/l. Väärteo toimepanek on tõendatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kohtuväline menetleja tuvastas, et menetlusalune isik rikkus LS § § 69 lg 5 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 224 lg 1 alusel. Karistust raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Karistust kergendavaks asjaoluks on arvestatud isiku süü tunnistamine. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati T.E LS § 224 lg 1 järgi eriõiguse äravõtmisega 4 kuuks. 12.10.2012 saabus Viru Maakohtusse T.E kaebus tema suhtes 19.09.2012 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,12,
  5. KAEBUS xxx esitatud kaebuses palub T.E Viru Maakohtul tühistada Ida Prefektuuri 19.09.2012 otsus väärteoasjas 2440,12,007587 osaliselt ning teha uus otsus asendades juhtimisõiguse äravõtmine rahatrahviga mõistlikus piires. Kaebuse esitaja palub arvesse võtta, et ta on töötu pensionär (töövõimetuse tulemusena) ja teenib elatusraha juhutöödel, milleks peab kasutama sõidukit. Kaebuse esitaja avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja põhjendused: xxxx juures, T.E juhtis mootorsõidukit xxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,17 mg/l kohta. Antud väärteo toimepanemise eest oli koostatud väärteoprotokoll AB1290644 19.09.2012a. võttis Ida Prefektuuri kohtuväline menetleja vastu otsuse, karistada T.E Liiklusseadus § 224 l .1 alusel eriõiguse ehk sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Menetlusalune isik oma kaebuses palub osaliselt muuta kohtuvälise menetleja poolt vastuvõetud otsust, soovides seda asendada rahatrahviga. Kohtuväline menetleja seisukohast ei ole menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebus mõistlik ega soov asjakohane. Isik on pannud toime järjekordse raske liiklusalase õigusrikkumise, mille eest ei ole enam otstarbekas määrata rahalist karistust. Selline karistusmeetod ei ole suuteline saavutamaks oma eesmärki, et isik ei paneks toime uusi õigusrikkumisi. Tegemist on isikuga, kes suhtub kehtestatud eeskirjadesse-seadustesse ükskõikselt. Menetleja on võtnud vastu otsuse mille suurus ja raskus on vastavuses teoga ning võib-olla suuteline edaspidiselt isikut mõjutama. Otsuse vastuvõtmisel oli 2 3 arvestatud kõikide asjaoludega, nii teo tõsidusega, tegu on pandud toime ajal ja kohas kus liiklustihedus on suur, kergendava asjaoluna oli arvestatud, et isik on tehtut tunnistanud. Arvesse võeti ka isiku eelnevaid õigusrikkumisi kus on näha, et rahalised karistused on ebapiisavad ja jäävad võimetuks, mõjutamaks isikut seadusekuulekaks liiklejaks. Lähtudes nendest asjaoludest oli vastu võetud otsus, mis on ka vastavuses teoga. Tegemist on siiski raske liiklusalase õigusrikkumisega millesse ei saa kergekäeliselt suhtuda. Isik on juhtinud mootorsõidukit seisundis kui tema tavapärane ja normaalne tajumisvõime on häiritud. Tegu on pandud toime ajal ja kohas kui liiklustihedus on suur. Lisaohu põhjustamine liikluses on lubamatu. Tegemist on teoga mis on toime pandud tahtlikult ning see as jaolu iseloomustab toimepanija ükskõiksust teiste seadusekuulekate liiklejate suhtes. Lähtudes eelpool nimetatud asjaoludest jääb kohtuväline menetleja oma otsuse juurde ja palub kohtul jätta isiku kaebus rahuldamata. Tegemist on kristusega, mis vastab teo tõsidusele ja on võimeline mõjutama isikut edaspidiselt mitte toime panema uusi õigusrikkumisi. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohus tutvus tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (lk 9), millest nähtub, et 31.08.2012 kell 12.46 tuvastati T.E alkoholisisalduse piirmäära ületamine, laiendmääramatust arvestades lõplik tulemus on 0,17 mg/l. Kontrollile allutatud isik andis protokollile oma allkirja. Menetlusalune isik andis kohtuvälises menetluses ütlusi (lk 7), et ta 30.08.2012 napsitas sõpradega. 31.08.2012 sõitis kauplusesse, ei teadnud, et on purjus. Sõiduki juhtimiselt kõrvadamise otsusest (lk 12) nähtub, et 31.08.2012 kell 12.46 anti T.E-le korraldus mitte sõita autoga. Menetlusalune isik andis allkirja otsuse kättesaamise kohta. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütlustega on tõendatud, et 31.08.2012 kell 12.46 juhtis T.E sõiduautot ja juhi organismis oli alkoholisisaldus 0,17 mg/l, mis on lubatud piirmäära ületamine LS § 69 lg 5 mõttes. Liiklusseadus § 69 sätestab: §
  6. Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund

(1)Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 3 4
(2)Alkohol käesoleva seaduse tähenduses on piiritus ja muu alkohoolne jook alkoholiseaduse § 2 tähenduses või toidugruppi mittekuuluv, kuid etanooli sisaldav vedelik või aine.
(3)Narkootilist ja psühhotroopset ainet mõistetakse käesolevas seaduses narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses.
(4)Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; 2) juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.
(5)Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
(6)Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi joobeseisund või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras.
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetamata juhtide joobeseisund kontrollitakse ja tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras.
(8)Liiklusõnnetuses osalenud isiku toimetamisel vältimatu arstiabi saamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde on tervishoiuteenuse osutaja, kellel on vereproovi võtmise õigus, kohustatud politsei nõudmisel isikult võtma joobeseisundi tuvastamise eesmärgil vereproovi.
(9)Joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute tasustamine toimub politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud korras.
(10)Vereproovi uuringu tulemus vormistatakse politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud korras. Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 kohaselt juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. Liiklusseadus § 224 sätestab:
(1)Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20– 0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – 4 5 karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
(2)Sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– 0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
(3)Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Seega pani menetlusalune isik toime LS § 224 lg 1 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi organismis lubatud alkoholisisalduse piirmäära ületamine, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuud. T.E tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et sõites mootorsõidukiga olles alkoholi tarvitanud, rikkus menetlusalune isik LS-st tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönas seda. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Viimasest lausest tuleneb, et karistamine on tegupõhine. Lubatud alkoholisisalduse piirmäära ületamine juhi poolt on ohudelikt. Kohtuvälise menetleja otsuses on õigesti märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on isiku süü ülestunnistamine KarS § 57 mõttes. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. LS § 224 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Nimetatud süüteo eest võimaldab LS § 224 lg 3 kohaldada lisakaristusena ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohus leiab, et T.E-le määratud sõiduki juhtimise äravõtmine neljaks kuuks on põhjendatud. 5 6 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohtu hinnangul on T.E püsivalt hoolimatu käitumismuster, millest annavad tunnistust tema arvukad kehtivad väärteokaristused, mis ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma. Karistusregistri teatise kohaselt on T.E varem korduvalt, 29 korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest muuhulgas 3 korral joobes juhtimise eest. Need on kehtivad karistused. Rahatrahvid on enamjaolt tasutud. See näitabki, et rahatrahvide tasumisega ei ole T.E raskusi ja trahv kui karistus ei mõjuta teda enam niivõrd tõsiselt, et ta hakkaks uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Lisakaristusena, juhtimisõiguse äravõtmise näol, on ta karistatud 3 korral, määr oli vastavalt 1 kuu ja kahel viimasel korral 3 kuud. Kohus leiab, et põhikaristusena, juhtimisõiguse äravõtmine on iseenesest põhjendatud, sest Karistusregistri teatisest nähtub, et varasemad rahatrahvid ei ole T.E-le piisavat mõju avaldanud. Juhtimisõiguse äravõtmine võib panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Põhikaristusena rahatrahvi kohaldamist T.E puhul enam ilmselt ei piisa ja seda isegi koostoimes lühiajalise lisakaristusega. LS § 224 lg 1 sätetele võib karistada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Isikule on määratud juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks, mis on veidi üle keskmise määra. T.E , vaatamata varasemale korduvale karistamisele samalaadsete süütegude eest, ei ole neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu temalt juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ü lekaalukam kui T.E-le ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista menetlusalusel isikul oma isiklikku elu korraldamast, kuna juhtimisõiguse äravõtmine on suhteliselt lühiajaline, 4 kuud, mil isikul on võimalus oma elu ümber korraldada nii, et ei peaks mootorsõidukit kasutama. Kohus on arvamusel, et juhi vajadus juhtimisõiguse järele seoses perekondlike või tööülesannete täitmisega ei muuda olematuks raske liiklusalase väärteo toimepanemist. Juhtimisõiguse äravõtmise määramine võib talle avaldada täiendavat mõju ja panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et karistuse eesmärgi saavutamiseks võib üksnes juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine mõjutada T.E edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. KOHTU MEE™ED T.E kaebus kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu poolt tehtud 19.09.2012 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,12,007587 tuleb jätta rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Loratta Pikma 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.